Planeedi kaaslane

Maa kuu

Kuu ei tee ise valgust. Me näeme Maa kuud, sest see toimib nagu peegel ja peegeldab Päikese valgust. Üks ja sama pool Kuust on alati Maa poole suunatud, ükskõik kuhu ta ka ei liiguks. Kuid Päike valgustab Kuu erinevaid osi, mistõttu näeb see eri aegadel erinevalt välja. Seda muutust Maalt vaadatuna nimetatakse Kuu faasideks ehk kuufaasideks.

Kuu tsükkel on aeg, mille jooksul kuu muutub väga heledast ja ümmargusest väga väikeseks ja õhukeseks ning seejärel jälle heledaks ja ümmarguseks. Maa kuu puhul on see umbes neli nädalat. Aastas teeb ta seda umbes 13 korda. Kuu tsükkel on umbes 28 päeva, mis on veidi lühem kui kalendrikuu.

Apollo 11 missioon aitas Neil Armstrongil ja Buzz Aldrinil saada esimesteks inimesteks, kes kõndisid Kuu peal. Nad tegid seda 20. juulil 1969.

Orbits

Kuu või muu satelliidi orbiiti mõjutavad kaks jõudu: raskusjõud ja tsentripetaaljõud. Näiteks hoiab Maa Kuu orbiidil Maa gravitatsioonijõud. See on ka viis, kuidas Maa tõmbub Päikese poole ja püsib oma orbiidil. Maa Kuu orbiit põhjustab tegelikult loodete ja lainete teket Maal.

Kuude kuu

Kuule kuuluvaid kuule ei ole leitud. Enamikul juhtudel muudaks peakorpuse loodete mõju sellised kehad ebastabiilseks.

Kuid pärast hiljutist võimaliku rõngassüsteemi leidmist Saturni kuu Rhea ümber tehtud arvutused näitavad, et Rhea orbiit oleks stabiilne. Samuti arvatakse, et rõngad on kitsad, mida tuntakse ka karjaskuude puhul.

Asteroidi kuud

243 Ida kuu Dactyl'i leidmine 1990ndate alguses oli tõestuseks, et mõnel asteroidil on kuu; 87 Sylvial on tõepoolest kaks kuud. Mõned, näiteks 90 Antiope, on topelt asteroidid, millel on kaks ühesuurust osa.

Valitud kuud, Maa mõõtkavas. Üheksateist kuud on piisavalt suured, et olla ümmargused, ja ühel, Titaanil, on märkimisväärne atmosfäär.


Rhea rõngaste kunstniku kujutis

Päikesesüsteemi kuud

Suurimad kuud Päikesesüsteemis (need, mille läbimõõt on suurem kui umbes 3000 km) on Maa kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni hõivatud kuu Triton.

Järgnevalt on esitatud tabel, mis rühmitab Päikesesüsteemi kuud läbimõõdu järgi. Parempoolses veerus on võrdluseks mõned märkimisväärsed planeedid, kääbusplaneedid, asteroidid ja transneptuunia objektid. On tavaline, et kuud on nimetatud mütoloogiast pärit isikute järgi.

Planeedid, millel on kuud

Meie Päikesesüsteemi planeedid, millel on kuu(d):

• Maa, 1 kuu
• Marss, 2 kuud
• Jupiter, 67 kuud
• Saturn, 62 kuud
• Uraan, 27 kuud
• Neptuun, 14 kuud

Kääbusplaneedid, millel on kuud

• Eris, 1 kuu
• Pluuto, 5 kuud
• Haumea, 2 kuud

Planeedid, millel ei ole teadaolevalt kuud

Meie Päikesesüsteemi planeedid, millel ei ole kuud:

• Elavhõbe
• Venus
• Makemake (kääbusplaneet)
• Ceres (kääbusplaneet)

Galaxies

Galaktikad asuvad rühmades, mida nimetatakse galaktikakogumiteks, mida samuti hoiab koos gravitatsioon. Meie Linnutee on meie Kohaliku rühma suuruselt teine galaktika (suurim on Andromeda). Paljud väiksemad galaktikad ja täheklumbrid asuvad samuti Kohalikus grupis, väljaspool kahte peamist galaktikat. Nad kõik on orbiidil ümber ühe gravitatsioonikeskuse. See tähendab, et enamik neist liigub kas Andromeeda või Linnutee ümber. seega tundub astronoomidele loomulik, et ka nende kohta kasutatakse terminit "satelliit".

Meie kohalik rühm on osa veelgi suuremast rühmast, Virgo superhulgast. On ka teisi, veelgi suuremaid galaktikagruppe: vt näiteks Suurt Müüri.