Merkuur
Merkuur on Päikesesüsteemi väikseim planeet. Ta on Päikesele kõige lähemal asuv planeet. Ta teeb ühe tiiru ümber Päikese iga 87,969 päeva järel. Merkuur on Maalt vaadatuna heledam, tema nähtavus jääb vahemikku -2,0-5,5. Seda ei ole lihtne näha, sest ta on tavaliselt Päikesele liiga lähedal. Kuna Merkuur kaob tavaliselt Päikese pimeduses, saab Merkuuri näha ainult hommikuse või õhtuse hämaruse ajal või päikesevarjutusel.
Merkuuri kohta on teada vähem kui teiste meie Päikesesüsteemi planeetide kohta. Maa teleskoobid näitavad vaid väikest heledat poolkuud ja satelliidi orbiidile viimine ümber selle on keeruline. Esimene kahest planeeti külastanud kosmosesondist oli Mariner 10, mis kaardistas aastatel 1974-1975 vaid umbes 45% planeedi pinnast. Teine on kosmosesond MESSENGER, mis lõpetas planeedi kaardistamise 2013. aasta märtsis.
Merkuur näeb välja nagu Maa Kuu. Sellel on palju kraatreid ja siledaid tasandikke, ümberringi puuduvad kuud ja puudub atmosfäär, nagu me teame. Siiski on Merkuuril äärmiselt õhuke atmosfäär, mida nimetatakse eksosfääriks. Erinevalt Maa Kuust on Merkuuril suur raudsüda, mille magnetväli on umbes 1% sama tugev kui Maa oma. Tänu oma tuumiku suurele suurusele on ta väga tihe planeet. Pinnatemperatuur võib olla umbes 90 kuni 700 K (-183 °C kuni 427 °C, -297 °F kuni 801 °F), kusjuures kõige kuumem on subsolaarne punkt ja kõige külmem kraatrite põhjad polaaride lähedal.
Merkuuri teadaolevad vaatlused pärinevad vähemalt esimesest aastatuhandest eKr. Enne 4. sajandit eKr arvasid kreeka astronoomid, et Merkuur on kaks erinevat objekti: üks, mida on võimalik näha ainult päikesetõusul ja mida nad nimetasid Apolloniks, ja teine, mida on võimalik näha ainult päikeseloojangul ja mida nad nimetasid Hermeseks. Planeedi ingliskeelne nimetus pärineb roomlastelt, kes nimetasid selle Rooma jumala Merkuuri järgi, mida nad pidasid samaks kui kreeka jumalat Hermest. Merkuuri sümbol põhineb Hermese saual.
Kuigi Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet, ei ole ta siiski kõige soojem. Selle põhjuseks on asjaolu, et tal puudub kasvuhooneefekt, nii et igasugune soojus, mida Päike talle annab, põgeneb kiiresti kosmosesse. Kõige kuumem planeet on Veenus.
Merkuuri sisemus
Merkuur on üks neljast Päikesesüsteemi sisemisest planeedist ja tema keha on kivine nagu Maa. Ta on Päikesesüsteemi väikseim planeet, mille raadius on 2439,7 km. Merkuur on isegi väiksem kui mõned Päikesesüsteemi suurimad kuud, näiteks Ganymedos ja Titan. Siiski on tal suurem mass kui Päikesesüsteemi suurimatel kuudel. Merkuur koosneb umbes 70% ulatuses metallist ja 30% ulatuses silikaatmaterjalist. Merkuuri tihedus on Päikesesüsteemi suuruselt teine - 5,427 g/cm³, mis on vaid veidi väiksem kui Maal.
Seotud leheküljed
- Planeetide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on Päikesesüsteemi väikseima planeedi nimi?
V: Päikesesüsteemi väikseim planeet on Merkuur.
K: Kui kaua võtab Merkuuril aega ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese?
V: Merkuuril kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 87,969 päeva.
K: Kui suur on Merkuuri suurus Maalt vaadatuna?
V: Maalt vaadatuna on Merkuuri näiline heledus vahemikus -2,0-5,5.
K: Milline on Merkuuri atmosfäär?
V: Merkuuril on äärmiselt õhuke atmosfäär, mida nimetatakse eksosfääriks.
K: Kas Merkuuril on magnetväli?
V: Jah, tänu oma suurele raudsüdamele on Merkuuri magnetväli umbes 1% sama tugev kui Maa magnetväli.
K: Millised on mõned temperatuurid Merkuuri pinnal?
V: Temperatuurid elavhõbeda pinnal võivad olla vahemikus 90 kuni 700 K (-183 °C kuni 427 °C, -297 °F kuni 801 °F).
K: Kes andis sellele planeedile nime ja sümboli?
V: Selle planeedi ingliskeelse nime andsid roomlased, kes nimetasid selle oma jumala "Merkuuri" järgi. Selle planeedi sümbol põhineb Hermese saual.
