Veenus
Veenus on teine planeet Päikesest. Selle päev on pikem kui aasta. Veenuse aasta pikkus on 225 Maa päeva. Veenuse päeva pikkus on 243 Maa päeva. Ta on maapealne planeet, sest tal on tahke kivipind nagu teistelgi Päikesesüsteemi sisemistel planeetidel. Astronoomid on Veenust tundnud juba tuhandeid aastaid. Vanad roomlased andsid sellele nime oma jumalanna Veenuse järgi. Veenus on öises taevas kõige heledam, välja arvatud Kuu. Veenust nimetatakse mõnikord hommikuse või õhtuse täheks, sest mõnel ajal on ta kergesti nähtav vahetult enne päikesetõusu hommikul ja mõnel ajal vahetult pärast päikeseloojangut õhtul. Veenus tuleb Maale lähemale kui ükski teine planeet.
Veenust nimetatakse mõnikord Maa sõsarplaneediks, kuna nad on oma suuruse ja gravitatsiooni poolest üsna sarnased. Muus osas on need planeedid väga erinevad. Veenuse atmosfäär (õhk) koosneb peamiselt süsinikdioksiidist ja väävelhappepilvedest. Väävelhape on kemikaal, mis on inimesele väga mürgine.
Paksu atmosfääri tõttu on maapinda raske näha ja kuni kahekümne esimese sajandini arvasid paljud inimesed, et seal võivad elada asjad. Surve Veenuse pinnal on 92 korda suurem kui Maal. Veenusel ei ole kuud. Veenus pöörleb oma telje ümber väga aeglaselt ja pöörleb teistest planeetidest vastupidises suunas.
Füüsikalised omadused
Veenus on maapealne planeet, nii et nagu Maa, on ka tema pind kivist. Veenus on palju kuumem kui Maa. Kogu süsinikdioksiid atmosfääris mõjub nagu tekk, mis paneb Päikeselt tuleva soojuse kinni. Seda efekti nimetatakse kasvuhooneefektiks ja see on Veenusel väga tugev. See muudab Veenuse pinna kõige kuumemaks Päikesesüsteemi planeedipinnast, mille keskmine temperatuur on hinnanguliselt 480 °C (896,0 °F). See on piisavalt kuum, et sulatada plii või tsink.
Geograafia
Veenusel ei ole ookeane, sest see on vee jaoks liiga kuum. Veenuse pind on kuiv kõrb. Pilvede tõttu saab pinda kaardistada ainult radariga. See on umbes 80% ulatuses sile, kivine tasandik, mis koosneb peamiselt basaltist. Kaks kõrgemat ala, mida nimetatakse mandriteks, moodustavad planeedi põhja- ja lõunaosa. Põhjaosa nimetatakse Ishtar Terra'ks ja lõunaosa Aphrodite Terra'ks. Need on nimetatud Babüloonia ja Kreeka armastusjumalannade järgi.
Atmosfäär
Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist ja lämmastikgaasist ning väävelhappe pilvedest. Kuna atmosfäär on nii paks või tihe, on rõhk väga kõrge. Rõhk on 92 korda suurem kui Maal, mis on piisav paljude asjade purustamiseks.
Planeedi pinda on võimatu kosmosest näha, sest paks pilvekiht peegeldab 60% temale langevast valgusest. Ainus viis, kuidas teadlased seda näha saavad, on kasutada infrapuna- ja ultraviolettkaameraid ning radarit.
Veenuse transiit
Veenust võib mõnikord näha Päikese ja Maa vahel möödumas. Spetsiaalse teleskoobi kaudu vaadatuna näeb Veenus välja nagu must täpp. Neid läbikäike nimetatakse "transiitideks". Need "transiidid" toimuvad paarikaupa kaheksa aasta tagant. Siis on järgmise paarini üle saja aasta.
Radarvaade Veenuse pinnast (kosmoseaparaat Magellan)
Seotud leheküljed
- Planeetide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Milline on teine planeet Päikesest?
V: Veenus on teine planeet Päikesest.
K: Kui pikk on aasta Veenusel võrreldes Maaga?
V: Veenuse aasta pikkus on 225 Maa päeva, mis on palju lühem kui aasta Maal.
K: Mis tüüpi planeet on Veenus?
V: Veenus on maapealne planeet, sest tal on tahke, kivine pind nagu teistelgi Päikesesüsteemi sisemistel planeetidel.
K: Kuidas sai Veenus oma nime?
V: Vanad roomlased nimetasid selle oma jumalanna Veenuse, armastuse ja ilu jumalanna järgi.
K: Kas Veenusel on elu?
V: Kuni kahekümnenda sajandi lõpuni arvasid paljud, et seal võib olla elu, kuid kuna selle paks atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist ja väävelhappepilvedest (elule mürgine kemikaal), siis on seal igasuguse elu eksisteerimine raske.
Küsimus: Kas Veenusel on kuud?
V: Ei, meie Päikesesüsteemi kaheksast planeedist ainult Merkuuril ja Veenusel ei ole kuud.
K: Mis suunas pöörleb Veenus võrreldes teiste planeetidega? V: Erinevalt enamikust meie Päikesesüsteemi planeetidest, mis pöörlevad ümber oma telje päripäeva või ida suunas, pöörleb Veenus väga aeglaselt ümber oma telje vastupäeva või lääne suunas.
