Babülon: muinaslinn Mesopotaamias, Hammurabi ja rippuvad aiad
Avasta Babülon: muinaslinn Mesopotaamias — Hammurabi, Neo‑Babüloni ja maailmakuulsate rippuvate aedade lummav ajalugu, müüdid ja arheoloogilised leiud.
Babülon oli muistses Mesopotaamias asunud tähtis linnriik, tänapäeva Iraagis, umbes 85 kilomeetrit Bagdadist lõuna pool. Tänapäeval on Babüloni algsest iidsest linnast jäänud peamiselt purunenud mudastellidest ja rusuküngastest koosnev kompleks viljakal Mesopotaamia tasandikul, kahe suure jõe vahel: Tigrise ja Eufrati jõe orus.
Ajalooline taust ja tähtsus
Babüloni ajalugu ulatub tagasi 3. aastatuhande algusesse eKr, kui piirkonnas tekkisid esimesed asulad ja linnakesed. Linn kasvas ja muutus tähtsaks kultuurikeskuseks. Varasemalt oli tähtis ka Nippur, kuid lõpuks kujunes Babülon astmelt oluliseks poliitiliseks ja religioosseks keskuseks.
Babüloni kuulsaim varasem valitseja oli Hammurabi, kes valitses umbes 18. sajandil eKr (u. 1792–1750 eKr). Hammurabi ühendas suure osa Lõuna-Mesopotaamiast ja lõi tugeva Babüloonia riigi ning on tuntud eelkõige oma seadustekogu – „Hammurabi seaduste” – poolest.
Babülon saavutas uue hiilguse hilisemal ajal, eriti Neo-Babüloonia perioodil (umbes 7.–6. sajand eKr). Pärast Assüüria impeeriumi langemist (612 eKr) tõusis Babülon uuesti tähtsaks keskuseks ning sai selle ajastu suurte kuningate, eelkõige Nabukadnetsari (Nebuchadnezzar II, valitses 605–562 eKr) valitsemise ajal silmapaistvaks. Neo-Babüloonia ajal oli Babülon Neo-Babüloonia impeeriumi pealinn kuni 539 eKr, mil linna vallutas Pärsia kuningas Kyros Suur.
Linnaarhitektuur ja kultuur
- Babülon oli tuntud oma massiivsete kaitsemüüride, grandioossete väravate ja processiooni-teede poolest. Kuulsaim värav oli Ishtari värav (Babiloni jumalanna Ishtari auks).
- Linna südalas asus suur templikompleks ja ziggurat, mille jäänukitena on mainitud Etemenanki – võimalik seos hilisema "Babeli torniga" piiblilugudes.
- Babüloni elanikkond rääkis peamiselt akadi keele eri vorme (babüloonia dialekt) ja kasutas kirjana kirpplause (kurrüifeerkirja). Linn oli religioosne keskus, kus austati näiteks Marduki jumalat.
- Babülon oli ka kaubandus-, õiguse- ja teaduskeskus: seal säilisid seadused, administratiivdokumendid, tähtsad astronoomilised ja matemaatilised teadmised.
Rippuvad aiad
Babüloni rippuvad aiad kuuluvad antiikmaailma seitsme imedesse ja on legendaarne osa linna kuvandist. Traditsiooni järgi olevat aiad rajatud terrassidena, millele rajati viljakas pinnas ning mis oli varustatud keeruka veesüsteemiga, et tõsta vett madalamatest allikatest kõrgematele terrassidele.
Küsimusi on palju ja osa faktidest on ebaselged:
- Antiikallikate ja arheoloogiliste tõendite põhjal ei ole Babülonist leitud veenvaid säilinud terrassi-aedade jälgi, mistõttu on võimalik, et aiad on liigitatud rohkem legendi kui käegakatsutava objekti hulka.
- Mõned teadlased on oletanud, et rippuvad aiad võisid olla tegelikult Assüüria kuninga Sennacheribi linnas Ninevehes, kust ka mitmed kirjeldused pärinevad, ja et hilisemad kirjelduse kandumised on aiad seostanud Babüloniga.
- Traditsioon väidab, et rippuvad aiad rajati Nabukadnetsari poolt tema meedlaste kuningannale Amytisele, et meenutada tema kodumaise mägismaastiku haljastust; see lugu pärineb peamiselt hilisemast kirjalikust traditsioonist ja ei ole otseselt kinnitatud arheoloogiliselt.
Arheoloogia ja pärand
20. sajandi alguse uurimused, eelkõige Saksa arheoloogi Robert Koldewey juhtimisel (u. 1899–1917), paljastasid Babüloni mitmeid suuri struktuure, sealhulgas Ishtari värava fundamentide ja processioonitee jäänused. Osa leide on rekonstrueeritud ja eksponeeritud, näiteks Ishtari värava rekonstrueeritud osad Berliini Pergamoni muuseumis.
Hiljutumatel sajanditel on Babüloni varemeid kahjustanud mitmed tegurid: looduslik erosioon, varastamine, kohalikud ehitustööd ning 20. ja 21. sajandi poliitilised konfliktid ja rekonstrueerimistööd, mille üle on olnud rahvusvaheline vaidlus. 2019. aastal lisati Babülon UNESC O maailmapärandi nimekirja, mis tõi kaasa suurema tähelepanu ja vajaduse säilitustööde järele.
Miks Babülon on tähtis?
Babülon oli üks keskseid kultuurilisi ja poliitilisi keskusi antiikmaailmas ning tema pärand kandub edasi läbi kirjalike allikate, arhitektuuriliste mälestiste ja mõjukaid legende (nt rippuvad aiad, Babeli torn). Linn aitab mõista Mesopotaamia tsivilisatsiooni arengut, riigivalitsemise, õiguse ja religiooni ajalugu ning antiikaja inseneritehnoloogiaid ja linnaplaneerimist.
Kuigi originaalstruktuurid on suuresti hävinud, jätkub Babüloni uurimine arheoloogide, ajaloouurijate ja konservaatorite tööna, et paremini mõista selle iidses linnas aset leidnud sündmusi ja elukorraldust.
Ištari värava detail
Kaart, mis näitab Babüloonia territooriumi Hammurabi võimuletuleku ajal 1792 eKr. ja tema surma ajal 1750 eKr.
Assüüria periood
Assüüria kuninga Sennaheribi valitsemise ajal oli Babüloonia pidevas mässus, mis rahunes alles Babüloonia linna täieliku hävitamisega. Aastal 689 eKr. hävitati selle müürid, templid ja paleed ning rusud visati linna lõunakaldal asuvasse Arakhtu jõkke. See tegu vapustas Mesopotaamia religioosset südametunnistust. Pärast seda, kui kaks tema poega tapsid Sennaheribi, kiirustas tema järeltulija Esarhaddon vana linna üles ehitama. Ta krooniti seal ja seal elas ta osa aastast.Hilisemas Assüüria impeeriumi kukutamises nägid babüloonlased veel ühte näidet jumaliku kättemaksu kohta.
Neo-Babüloonia Kaldea impeerium
Babüloonia heitis Assüüria võimu maha 612. aastal eKr ja sai uusabüloonia Kaldea impeeriumi pealinnaks.Pärast Babüloonia iseseisvuse taastamist järgnes uus ehitusajastu ja Nebukadnetsar II (604-561 eKr.) tegi Babüloonist ühe antiikmaailma imetegudest. Nebukadnetsar andis käsu keisririigi territooriumi täielikuks rekonstrueerimiseks, sealhulgas Etemenanki siksakuraadi ümberehitamiseks ja Ištari värava ehitamiseks - kõige suurejoonelisema värava kaheksast väravast, mis ümbritsesid Babüloni piire. Esialgse Ištari värava kohta leiti vaid vundament ja laiali pillatud tellised.
Nebukadnetsarile omistatakse ka Babüloni rippuvate aedade (üks antiikmaailma seitsmest imest) ehitamine, mis väidetavalt ehitati tema koduigatseva naise Amyitis'e jaoks. See, kas need aiad tõepoolest eksisteerisid, on vaieldav. Ajaloolased ei ole selle asukoha osas ühel meelel ja mõned usuvad, et see võis olla segi aedadega Ninive'is.
Pärsia vallutab Babüloni
539. aastal eKr langes neobabüloonia impeerium Opise lahingus Pärsia kuninga Küros Suure vastu. Babüloni müürid olid väga kõrged ja paksud. Ainus tee linna oli läbi ühe selle paljude väravate. Eufrat voolas müüride kõrval ja Kyros otsustas kasutada jõge, et linna siseneda. Kürose väed suunasid Eufrati jõe ümber. See põhjustas jõe veetaseme languse, mis võimaldas sõduritele linna siseneda.Babüloonlased olid sel õhtul pidanud pidu. Pärsia armee vallutas suurema osa linnast, enne kui babüloonlased said teada, et pärslased olid linna tunginud. Sellest jutustab Herodotos ja seda on mainitud ka heebrea piiblis. Cyrus vallutas linna, kõndides läbi Babüloni väravate, ilma et purjus babüloonlased oleks osutanud vähe või üldse mingit vastupanu.
Hiljem andis Kyros välja määruse, mis lubas inimestel, sealhulgas juutidel, oma maale tagasi pöörduda. Seda on mainitud Vanas Testamendis. See võimaldas juutide templi taas üles ehitada Jeruusalemmas.
Kürose ja sellele järgnenud Pärsia kuninga Dareios Suure ajal sai Babülonist 9. satrapia (Babüloonia lõunas ja Athura põhjas) pealinn. See oli õppimise ja teadusliku arengu keskus. Ahemeniidide Pärsias taaselustati Babüloonia astronoomia ja matemaatika. Babüloonia teadlased koostasid tähtkujude kaarte. Linn oli Pärsia impeeriumi halduspealinn. See impeerium oli tollase maailma kõige võimsam. On tehtud palju olulisi arheoloogilisi avastusi, mis parandavad meie arusaamist sellest ajastust.
Varased Pärsia kuningad olid püüdnud säilitada Marduki religioosseid tseremooniaid. Dareios III valitsemisajaks olid ülemaksustamine ja arvukad sõjad viinud Babüloni peamiste pühapaikade ja kanalite lagunemiseni ning piirkonna lagunemiseni. Vaatamata kolmele mässule 522. aastal eKr, 521. aastal eKr ja 482. aastal eKr, jäid Babüloonia maa ja linn kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Aastal 331 eKr võttis Aleksander Suur võimu üle. Parthia impeeriumi all kahanes ja kaotas Babülon jätkuvalt oma tähtsust.
Küsimused ja vastused
K: Kus asus Babylon?
V: Babülon asus tänapäeva Iraagis, umbes 85 kilomeetrit Bagdadist lõuna pool.
K: Mis on säilinud Babüloni algsest iidsest linnast?
V: Kõik, mis on tänapäeval Babüloni algsest iidsest linnast alles jäänud, on purunenud mudatellisest hoonete ja rusude küngas viljakal Mesopotaamia tasandikul Tigrise ja Eufrati jõgede vahel.
K: Millal sai Babülonist esimest korda linn?
V: Babülonist sai esimest korda linn 3. aastatuhande alguses eKr.
K: Millal sai Babülon tähtsamaks kui Nippur?
V: Babülon varjutas Nippuri kui Mesopotaamia "püha linna" umbes 612-539 eKr.
K: Kes ühendas esimesena Babüloonia impeeriumi?
V: Hammurabi ühendas esimesena Babüloonia impeeriumi.
K: Milline oli Uus-Babüloonia impeeriumi pealinn?
V: Neo-Babüloonia impeeriumi pealinnaks sai Babülon.
K: Mis olid Babüloni rippuvad aiad?
V: Babüloni rippuvad aiad olid üks antiikmaailma seitsmest imestusest.
Otsige