Paabel

Assüüria periood

Assüüria kuninga Sennaheribi valitsemise ajal oli Babüloonia pidevas mässus, mis rahunes alles Babüloonia linna täieliku hävitamisega. Aastal 689 eKr. hävitati selle müürid, templid ja paleed ning rusud visati linna lõunakaldal asuvasse Arakhtu jõkke. See tegu vapustas Mesopotaamia religioosset südametunnistust. Pärast seda, kui kaks tema poega tapsid Sennaheribi, kiirustas tema järeltulija Esarhaddon vana linna üles ehitama. Ta krooniti seal ja seal elas ta osa aastast.

Hilisemas Assüüria impeeriumi kukutamises nägid babüloonlased veel ühte näidet jumaliku kättemaksu kohta.

Neo-Babüloonia Kaldea impeerium

Babüloonia heitis Assüüria võimu maha 612. aastal eKr ja sai uusabüloonia Kaldea impeeriumi pealinnaks.

Pärast Babüloonia iseseisvuse taastamist järgnes uus ehitusajastu ja Nebukadnetsar II (604-561 eKr.) tegi Babüloonist ühe antiikmaailma imetegudest. Nebukadnetsar andis käsu keisririigi territooriumi täielikuks rekonstrueerimiseks, sealhulgas Etemenanki siksakuraadi ümberehitamiseks ja Ištari värava ehitamiseks - kõige suurejoonelisema värava kaheksast väravast, mis ümbritsesid Babüloni piire. Esialgse Ištari värava kohta leiti vaid vundament ja laiali pillatud tellised.

Nebukadnetsarile omistatakse ka Babüloni rippuvate aedade (üks antiikmaailma seitsmest imest) ehitamine, mis väidetavalt ehitati tema koduigatseva naise Amyitis'e jaoks. See, kas need aiad tõepoolest eksisteerisid, on vaieldav. Ajaloolased ei ole selle asukoha osas ühel meelel ja mõned usuvad, et see võis olla segi aedadega Ninive'is.

Pärsia vallutab Babüloni

539. aastal eKr langes neobabüloonia impeerium Opise lahingus Pärsia kuninga Küros Suure vastu. Babüloni müürid olid väga kõrged ja paksud. Ainus tee linna oli läbi ühe selle paljude väravate. Eufrat voolas müüride kõrval ja Kyros otsustas kasutada jõge, et linna siseneda. Kürose väed suunasid Eufrati jõe ümber. See põhjustas jõe veetaseme languse, mis võimaldas sõduritele linna siseneda.

Babüloonlased olid sel õhtul pidanud pidu. Pärsia armee vallutas suurema osa linnast, enne kui babüloonlased said teada, et pärslased olid linna tunginud. Sellest jutustab Herodotos ja seda on mainitud ka heebrea piiblis. Cyrus vallutas linna, kõndides läbi Babüloni väravate, ilma et purjus babüloonlased oleks osutanud vähe või üldse mingit vastupanu.

Hiljem andis Kyros välja määruse, mis lubas inimestel, sealhulgas juutidel, oma maale tagasi pöörduda. Seda on mainitud Vanas Testamendis. See võimaldas juutide templi taas üles ehitada Jeruusalemmas.

Kürose ja sellele järgnenud Pärsia kuninga Dareios Suure ajal sai Babülonist 9. satrapia (Babüloonia lõunas ja Athura põhjas) pealinn. See oli õppimise ja teadusliku arengu keskus. Ahemeniidide Pärsias taaselustati Babüloonia astronoomia ja matemaatika. Babüloonia teadlased koostasid tähtkujude kaarte. Linn oli Pärsia impeeriumi halduspealinn. See impeerium oli tollase maailma kõige võimsam. On tehtud palju olulisi arheoloogilisi avastusi, mis parandavad meie arusaamist sellest ajastust.

Varased Pärsia kuningad olid püüdnud säilitada Marduki religioosseid tseremooniaid. Dareios III valitsemisajaks olid ülemaksustamine ja arvukad sõjad viinud Babüloni peamiste pühapaikade ja kanalite lagunemiseni ning piirkonna lagunemiseni. Vaatamata kolmele mässule 522. aastal eKr, 521. aastal eKr ja 482. aastal eKr, jäid Babüloonia maa ja linn kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Aastal 331 eKr võttis Aleksander Suur võimu üle. Parthia impeeriumi all kahanes ja kaotas Babülon jätkuvalt oma tähtsust.