Babülon oli muistses Mesopotaamias asunud tähtis linnriik, tänapäeva Iraagis, umbes 85 kilomeetrit Bagdadist lõuna pool. Tänapäeval on Babüloni algsest iidsest linnast jäänud peamiselt purunenud mudastellidest ja rusuküngastest koosnev kompleks viljakal Mesopotaamia tasandikul, kahe suure jõe vahel: Tigrise ja Eufrati jõe orus.

Ajalooline taust ja tähtsus

Babüloni ajalugu ulatub tagasi 3. aastatuhande algusesse eKr, kui piirkonnas tekkisid esimesed asulad ja linnakesed. Linn kasvas ja muutus tähtsaks kultuurikeskuseks. Varasemalt oli tähtis ka Nippur, kuid lõpuks kujunes Babülon astmelt oluliseks poliitiliseks ja religioosseks keskuseks.

Babüloni kuulsaim varasem valitseja oli Hammurabi, kes valitses umbes 18. sajandil eKr (u. 1792–1750 eKr). Hammurabi ühendas suure osa Lõuna-Mesopotaamiast ja lõi tugeva Babüloonia riigi ning on tuntud eelkõige oma seadustekogu – „Hammurabi seaduste” – poolest.

Babülon saavutas uue hiilguse hilisemal ajal, eriti Neo-Babüloonia perioodil (umbes 7.–6. sajand eKr). Pärast Assüüria impeeriumi langemist (612 eKr) tõusis Babülon uuesti tähtsaks keskuseks ning sai selle ajastu suurte kuningate, eelkõige Nabukadnetsari (Nebuchadnezzar II, valitses 605–562 eKr) valitsemise ajal silmapaistvaks. Neo-Babüloonia ajal oli Babülon Neo-Babüloonia impeeriumi pealinn kuni 539 eKr, mil linna vallutas Pärsia kuningas Kyros Suur.

Linnaarhitektuur ja kultuur

  • Babülon oli tuntud oma massiivsete kaitsemüüride, grandioossete väravate ja processiooni-teede poolest. Kuulsaim värav oli Ishtari värav (Babiloni jumalanna Ishtari auks).
  • Linna südalas asus suur templikompleks ja ziggurat, mille jäänukitena on mainitud Etemenanki – võimalik seos hilisema "Babeli torniga" piiblilugudes.
  • Babüloni elanikkond rääkis peamiselt akadi keele eri vorme (babüloonia dialekt) ja kasutas kirjana kirpplause (kurrüifeerkirja). Linn oli religioosne keskus, kus austati näiteks Marduki jumalat.
  • Babülon oli ka kaubandus-, õiguse- ja teaduskeskus: seal säilisid seadused, administratiivdokumendid, tähtsad astronoomilised ja matemaatilised teadmised.

Rippuvad aiad

Babüloni rippuvad aiad kuuluvad antiikmaailma seitsme imedesse ja on legendaarne osa linna kuvandist. Traditsiooni järgi olevat aiad rajatud terrassidena, millele rajati viljakas pinnas ning mis oli varustatud keeruka veesüsteemiga, et tõsta vett madalamatest allikatest kõrgematele terrassidele.

Küsimusi on palju ja osa faktidest on ebaselged:

  • Antiikallikate ja arheoloogiliste tõendite põhjal ei ole Babülonist leitud veenvaid säilinud terrassi-aedade jälgi, mistõttu on võimalik, et aiad on liigitatud rohkem legendi kui käegakatsutava objekti hulka.
  • Mõned teadlased on oletanud, et rippuvad aiad võisid olla tegelikult Assüüria kuninga Sennacheribi linnas Ninevehes, kust ka mitmed kirjeldused pärinevad, ja et hilisemad kirjelduse kandumised on aiad seostanud Babüloniga.
  • Traditsioon väidab, et rippuvad aiad rajati Nabukadnetsari poolt tema meedlaste kuningannale Amytisele, et meenutada tema kodumaise mägismaastiku haljastust; see lugu pärineb peamiselt hilisemast kirjalikust traditsioonist ja ei ole otseselt kinnitatud arheoloogiliselt.

Arheoloogia ja pärand

20. sajandi alguse uurimused, eelkõige Saksa arheoloogi Robert Koldewey juhtimisel (u. 1899–1917), paljastasid Babüloni mitmeid suuri struktuure, sealhulgas Ishtari värava fundamentide ja processioonitee jäänused. Osa leide on rekonstrueeritud ja eksponeeritud, näiteks Ishtari värava rekonstrueeritud osad Berliini Pergamoni muuseumis.

Hiljutumatel sajanditel on Babüloni varemeid kahjustanud mitmed tegurid: looduslik erosioon, varastamine, kohalikud ehitustööd ning 20. ja 21. sajandi poliitilised konfliktid ja rekonstrueerimistööd, mille üle on olnud rahvusvaheline vaidlus. 2019. aastal lisati Babülon UNESC O maailmapärandi nimekirja, mis tõi kaasa suurema tähelepanu ja vajaduse säilitustööde järele.

Miks Babülon on tähtis?

Babülon oli üks keskseid kultuurilisi ja poliitilisi keskusi antiikmaailmas ning tema pärand kandub edasi läbi kirjalike allikate, arhitektuuriliste mälestiste ja mõjukaid legende (nt rippuvad aiad, Babeli torn). Linn aitab mõista Mesopotaamia tsivilisatsiooni arengut, riigivalitsemise, õiguse ja religiooni ajalugu ning antiikaja inseneritehnoloogiaid ja linnaplaneerimist.

Kuigi originaalstruktuurid on suuresti hävinud, jätkub Babüloni uurimine arheoloogide, ajaloouurijate ja konservaatorite tööna, et paremini mõista selle iidses linnas aset leidnud sündmusi ja elukorraldust.