Aleksander Suur
Aleksander Suur (Aleksander III Makedoonia) oli Makedoonia kuningas 336. aastast eKr kuni oma surmani 323. aastal eKr. Ta oli üks kõigi aegade suurimaid väejuhte. Aleksander sündis 356. aastal eKr Pella linnas, Makedoonia iidses pealinnas.
Aleksander oli Makedoonia kuninga Filippos II ja naaberriigi Epeiros printsessi Olympiase poeg. Aleksander veetis oma lapsepõlve jälgides, kuidas tema isa muutis Makedoonia suureks sõjaliseks jõuks ja kuidas ta võitis Balkani lahinguväljadel.
Kui Aleksander oli 13-aastane, palkas Filip kreeka filosoofi Aristotelese Aleksandri isiklikuks õpetajaks. Järgmise kolme aasta jooksul õpetas Aristoteles Aleksandrile retoorikat ja kirjandust ning äratas tema huvi teaduse, meditsiini ja filosoofia vastu, mis kõik said Aleksandri hilisemas elus oluliseks.
Kui Aleksander sai 15-aastaseks, ütles isa talle, et ta peab abielluma või ta sureb. Pärast seda kuuldes läks Aleksander edasi ja abiellus oma esimese naise Roxanne II-ga.
Aleksander Aleksandri mosaiigis Fauni majast Pompeijis 347 eKr.
Aleksander Suure büst
Aleksandri sõda
Aastal 340 eKr kogus Philippus suure Makedoonia armee ja tungis Traakiasse. Ta jättis 16-aastasele Aleksandrile võimu, et valitseda Makedooniat tema äraolekul regendina. Kuid kui Makedoonia armee tungis sügavale Traakiasse, mässas Kirde-Makedooniaga piirnev traaklaste hõim Maedi ja kujutas endast ohtu riigile. Aleksander kogus sõjaväe, juhtis seda mässuliste vastu ja võitis kiire tegutsemisega maedid, vallutas nende linnuse ja nimetas selle ümber Aleksandropoliks.
Aleksander sai Makedoonia kuningaks 336. aastal eKr, kui tema isa mõrvati. Koosolek toimus Kreeka linnade tegi temast strateegose (kindral või ülemjuhataja). Ta kasutas seda võimu, et käivitada oma isa sõjalised laienemisplaanid. Aastal 334 eKr tungis ta Pärsia poolt valitsetavasse Väike-Aasiasse. Ta alustas kampaaniate seeriat, mis kestis kümme aastat. Aleksander murdis Pärsia võimu mitmes otsustavas lahingus, eelkõige Issuse ja Gaugamela lahingutes. Ta kukutas Pärsia kuninga Dareios III ja vallutas kogu Pärsiaimpeeriumi. Sel ajal ulatus Aleksandri impeerium Aadria merest Induse jõeni.
Ta ründas Indiat 326. aastal eKr ja võitis kuningas Poruse, kes valitses Punjabi piirkonda. Seejärel said nad liitlasteks. India oli sel ajal jagunenud sadadeks kuningriikideks. Sõjavägi keeldus Indust ületamast ja teisel pool asuvate kuningate vastu võitlemast, mistõttu Aleksander viis nad Indiast välja.
Aleksander suri Babüloonias 323. aastal eKr teadmata põhjustel. On pakutud välja mürgitus, mõrv või palavik pärast lahingut. Tema surma ajal kavandas ta mitmeid sõjakäike, mis oleksid alanud sissetungiga Araabiasse. Surmale järgnevatel aastatel lõhestasid mitmed kodusõjad tema impeeriumi. Mitmeid riike valitsesid seejärel Diadokid, Aleksandri ellujäänud kindralid ja pärijad. Nad võitlesid ja vallutasid üksteist. Suurimaks säilinud tükiks oli Seleukiidide impeerium.
Aleksandri pärandi hulka kuulub makedoonia ideede ja keele kultuuriline levik. Ta asutas umbes kakskümmend linna, mis said tema nime, eelkõige Aleksandria Egiptuses. Aleksandri makedoonia kolonistide asustamise tulemuseks oli uus hellenistlik tsivilisatsioon. Selle märke võib näha Bütsantsi impeeriumis 15. sajandi keskel pKr. Makedoonia keele kõnelejaid oli Kesk- ja Kaug-Ida-Anatoolias kuni 1920. aastateni.
Kui Alexander suri, oli ta vaid 32-aastane.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aleksander Suur?
V: Aleksander Suur oli Vana-Kreeka Makedoonia kuningriigi kuningas alates 336. aastast eKr kuni oma surmani 323. aastal eKr. Ta oli suur väejuht.
K: Millal ja kus Aleksander sündis?
V: Aleksander sündis 356. aastal eKr Pellas, Makedoonia iidses pealinnas.
K: Kes olid Aleksandri vanemad?
V: Aleksandri vanemad olid Makedoonia kuningas Filippos II ja naaberriigi Epeiros printsess Olümpias.
K: Millega tegeles Aleksander oma lapsepõlves?
V: Lapsepõlves jälgis Aleksander, kuidas tema isa tegi Makedooniast suure sõjalise võimu ja nägi, kuidas ta võitis Balkani lahinguväljadel võitu.
K: Mis keelt rääkis Aleksander Suur ja millist kultuuri ta levitas?
V: Aleksander Suur rääkis kreeka keelt ja levitas kreeka kultuuri kogu Aasias.
K: Kes oli Aleksandri isiklik juhendaja ja mida ta talle õpetas?
V: Aleksandri isiklik juhendaja oli kreeka filosoof Aristoteles, kes õpetas talle retoorikat ja kirjandust ning äratas tema huvi teaduse, meditsiini ja filosoofia vastu.
K: Mis sai Aleksandri hilisemas elus oluliseks?
V: Aleksandrile Aristoteleselt saadud koolitus teaduses, meditsiinis ja filosoofias sai tema hilisemas elus oluliseks.
