Aleksander Suur Makedoonia kuningas ja väejuht 356–323 eKr

Aleksander Suur (Aleksander III Makedoonia) oli Makedoonia kuningas 336. aastast eKr kuni oma surmani 323. aastal eKr. Ta on tuntud kui üks ajaloo silmapaistvamaid väejuhte ja vallutajaid. Aleksander sündis 356. aastal eKr Pella linnas, Makedoonia iidses pealinnas. Noore mehena alandas ja ühendas ta Kreeka linnriikide osa võimu ning pärast isa surma jätkas Makedoonia laienemist idas — tema vallutuste tulemusel tekkis suur impeerium, mis ulatus Egiptusest kuni Induse oruni.

Aleksander oli Makedoonia kuninga Filippos II ja naaberriigi Epeiros printsessi Olympiase poeg. Tema isa Filippos II viis Makedoonia sõjalised ja poliitilised uuendused uuele tasemele ning lõi tugeva sõjaväe, mis andis aluse Aleksandri edule. Aleksander kasvas üles jälgides, kuidas tema isa tegi Makedooniast piirkondliku jõu ning võitis lahinguid Balkani aladel; samuti mõjutasid teda kodused poliitilised pinged ja diplomaatia, mis kujundasid tema maailmapilti ja ambitsioone.

Haridus ja iseloom

Kui Aleksander oli umbes 13-aastane, palkas Filippos II talle õpetajaks kreeka filosoofi Aristotelese. Aristoteles õpetas teda ligikaudu kolm aastat ning andis talle sügava huvialuse retoorika ja kirjanduse vastu; ta äratas Aleksandri huvi ka teaduse, meditsiini ja filosoofia vastu. Aristotelese õpetus mõjutas Aleksandri kultuurilist maailmavaadet, tema suhtumist kreeka kultuuri levitamisse ja huvi idamaade teadmiste vastu. Noorest pealikust kujunes otsusekindel ja karismaatiline juht, kellele iseloomulikud olid nii julged sõjalised käigud kui ka püsiv ambitsioon saavutada kuulsust ja ühendada erinevaid rahvaid.

Peamised vallutused ja sõjalised saavutused

Aleksander alustas laiaulatuslikku vallutusteed 334. eKr, kui ta tungis ida suunas ja alistas Persiariigi väed. Tema suurimad sõjalised saavutused hõlmavad mitmeid kuulsamaid lahinguid ja kampaaniaid:

334 eKr — lahing Granicus (esimene suur vastasseis Väike-Aasias);
333 eKr — lahing Issos, kus Aleksander võitis Pärsia kuninga Kserkses järglase või varasema valitseja vägesid (Dareios III ei juhtinud lahingut isiklikult Issosel);
332–331 eKr — Liibüa–Egiptuse kampaania, mille käigus vallutati Fenikaa (kuulus Tyros’e piiramine) ja Aleksander külastas Siwa oraaklit ning kuulutati Egiptuses vaaraoks; ta asutas mitmeid uusi asulaid, kuulsaim neist on Aleksandria Egiptuses;
331 eKr — lahing Gaugamela (võidukas otsustav lahing, mis tõi kaasa Pärsia impeeriumi kokkuvarisemise);
327–325 eKr — kampaania Kesk-Aasias ja Indias, sealhulgas võit lahingus Hydaspes (326 eKr) India kuninga Porusega; pärast India vägede ja väsinud vägede vastuseisu keeras Aleksander siiski tagasi lääne suunas;

Aleksander oli tuntud oma taktikalise leidlikkuse, kiiruse ja löögijõu kasutamise poolest: ta kombineeris Makedoonia falanksi, ratsaväge (eriti Kaaslane-rügemendi ehk Companions cavalry) ja nõudlikku juhtimist, et saavutada kohalikke võite keerukates tingimustes. Lisaks sõjalistele eduletele oli oluline tema poliitika asustatud linnade (kolooniate) rajamisel, mille kaudu levitati kreeka keelt, kultuuri ja administratsiooni — see aitas kaasa hilisema hellenistliku ajastu tekkele.

Isiklik elu ja pärand

Aleksander oli eraelus keeruline ja mitmetahuline isiksus. Tema armusuhted ja abielud olid tihti poliitilised. Tema esimene märkimisväärne abielu oli Roxana (Roxane), kes oli baktria provintsi naine ja kellega Aleksander abiellus 327 eKr pärast Baktria vallutamist; Roxana sünnitas hiljem poja, keda tuntakse kui Aleksander IV (sündis pärast Aleksandri surma). Lisaks Roxanale abiellus Aleksander 324 eKr Susa pulmas ka pärsia kõrgaadli tüdrukutega (näiteks Stateira/Statira ja Parysatis), et tugevdada ühendust pärsia aristokraatiaga. Tema lähikondlaste hulka kuulusid ka lähedased kaaslased nagu Hephaestion, kelle suhe Aleksandriga on ajaloolaste poolt tõlgendatud väga lähedase sõpruse ja usalduse suhtena.

Aleksander suri 323. aastal eKr Babülonis alles 32-aastasena. Tema surma põhjused on endiselt vaidlusalused: arvatud on palavikust tingitud haigust (nt malaaria või viirus), alkoholi liigtarbimist või mürgitust — täpset diagnoosi ajalooliselt kinnitada ei saa. Pärast tema surma jagasid tema väejuhid ehk diadochid impeeriumi omavahel ja see viis pikki aastaid kestnud sõjapidamiseni ning suurte hellenistlike kuningriikide tekkimiseni (Ptolemaid Egiptuses, Seleukiidide riik Lähis-Idas jm).

Pärand

Aleksandri pärand on mitmetahuline: tema vallutused kiirendasid kultuuride segunemist ida ja lääne vahel ning tekitasid hellenistliku ajastu, kus kreeka keel ja kultuur levisid ulatuslikult. Tema linnade ja administratiivsete lahenduste mõjul kujunesid uued poliitilised ja kultuurilised mudelid, mis mõjutasid piirkondi sajandeid. Samas on tema tegevuse hindamine ajalooliselt vastuoluline: ühed rõhutavad tema geograafilist ja kultuurilist avardust, teised osutavad sõjaliselt verisele vallutustele, kohalike ühiskondade allasurumisele ja diktaatorliku juhtimisstiili aspektidele.

Aleksander Suur jääb ajalukku kui erakordne vallutaja, strateeg ja kultuuriline sillutaja, kelle tegutsemise tagajärjed kujundasid Vahemeremaad, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia ajalugu juba sajandeid pärast tema surma.

Aleksander Aleksandri mosaiigis Fauni majast Pompeijis 347 eKr.

Aleksander Suure büst

Aleksandri sõda

Aastal 340 eKr kogus Philippus suure Makedoonia armee ja tungis Traakiasse. Ta jättis 16-aastasele Aleksandrile võimu, et valitseda Makedooniat tema äraolekul regendina. Kuid kui Makedoonia armee tungis sügavale Traakiasse, mässas Kirde-Makedooniaga piirnev traaklaste hõim Maedi ja kujutas endast ohtu riigile. Aleksander kogus sõjaväe, juhtis seda mässuliste vastu ja võitis kiire tegutsemisega maedid, vallutas nende linnuse ja nimetas selle ümber Aleksandropoliks.

Aleksander sai Makedoonia kuningaks 336. aastal eKr, kui tema isa mõrvati. Koosolek toimus Kreeka linnade tegi temast strateegose (kindral või ülemjuhataja). Ta kasutas seda võimu, et käivitada oma isa sõjalised laienemisplaanid. Aastal 334 eKr tungis ta Pärsia poolt valitsetavasse Väike-Aasiasse. Ta alustas kampaaniate seeriat, mis kestis kümme aastat. Aleksander murdis Pärsia võimu mitmes otsustavas lahingus, eelkõige Issuse ja Gaugamela lahingutes. Ta kukutas Pärsia kuninga Dareios III ja vallutas kogu Pärsiaimpeeriumi. Sel ajal ulatus Aleksandri impeerium Aadria merest Induse jõeni.

Ta ründas Indiat 326. aastal eKr ja võitis kuningas Poruse, kes valitses Punjabi piirkonda. Seejärel said nad liitlasteks. India oli sel ajal jagunenud sadadeks kuningriikideks. Sõjavägi keeldus Indust ületamast ja teisel pool asuvate kuningate vastu võitlemast, mistõttu Aleksander viis nad Indiast välja.

Aleksander suri Babüloonias 323. aastal eKr teadmata põhjustel. On pakutud välja mürgitus, mõrv või palavik pärast lahingut. Tema surma ajal kavandas ta mitmeid sõjakäike, mis oleksid alanud sissetungiga Araabiasse. Surmale järgnevatel aastatel lõhestasid mitmed kodusõjad tema impeeriumi. Mitmeid riike valitsesid seejärel Diadokid, Aleksandri ellujäänud kindralid ja pärijad. Nad võitlesid ja vallutasid üksteist. Suurimaks säilinud tükiks oli Seleukiidide impeerium.

Aleksandri pärandi hulka kuulub makedoonia ideede ja keele kultuuriline levik. Ta asutas umbes kakskümmend linna, mis said tema nime, eelkõige Aleksandria Egiptuses. Aleksandri makedoonia kolonistide asustamise tulemuseks oli uus hellenistlik tsivilisatsioon. Selle märke võib näha Bütsantsi impeeriumis 15. sajandi keskel pKr. Makedoonia keele kõnelejaid oli Kesk- ja Kaug-Ida-Anatoolias kuni 1920. aastateni.

Kui Alexander suri, oli ta vaid 32-aastane.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Aleksander Suur?

V: Aleksander Suur oli Vana-Kreeka Makedoonia kuningriigi kuningas alates 336. aastast eKr kuni oma surmani 323. aastal eKr. Ta oli suur väejuht.

K: Millal ja kus Aleksander sündis?

V: Aleksander sündis 356. aastal eKr Pellas, Makedoonia iidses pealinnas.

K: Kes olid Aleksandri vanemad?

V: Aleksandri vanemad olid Makedoonia kuningas Filippos II ja naaberriigi Epeiros printsess Olümpias.

K: Millega tegeles Aleksander oma lapsepõlves?

V: Lapsepõlves jälgis Aleksander, kuidas tema isa tegi Makedooniast suure sõjalise võimu ja nägi, kuidas ta võitis Balkani lahinguväljadel võitu.

K: Mis keelt rääkis Aleksander Suur ja millist kultuuri ta levitas?

V: Aleksander Suur rääkis kreeka keelt ja levitas kreeka kultuuri kogu Aasias.

K: Kes oli Aleksandri isiklik juhendaja ja mida ta talle õpetas?

V: Aleksandri isiklik juhendaja oli kreeka filosoof Aristoteles, kes õpetas talle retoorikat ja kirjandust ning äratas tema huvi teaduse, meditsiini ja filosoofia vastu.

K: Mis sai Aleksandri hilisemas elus oluliseks?

V: Aleksandrile Aristoteleselt saadud koolitus teaduses, meditsiinis ja filosoofias sai tema hilisemas elus oluliseks.