Seleukiidide riik
Seleukiidide impeerium oli Aleksander Suure impeeriumi hellenistlik (ehk vanakreeka) järglaste riik. Oma suurimas ulatuses hõlmas impeerium Kesk-Anatoolia, Levandi, Mesopotaamia, Pärsia, Türkmenistani, Pamiiri ja Induse oru.
Peamiselt oli see Pärsia ahemeniidide impeeriumi järeltulija, millele järgnes islami kalifaadi (Rashidunite impeeriumi) vallutus ja valitsemine 650. aastast kuni 660. aastani pKr. Hiljem sai suur osa sellest piirkonnast Umajaadide impeeriumi ja seejärel Abbassiidide impeeriumi osaks.
Seleukiidide dünastia ajal 323-63 eKr oli üle 30 kuninga.
Aleksandri impeeriumi jagamine (323-281 eKr)
Aleksander Suur oli vallutanud Pärsia impeeriumi, kuid suri hiljem noorelt, jättes oma tohutu, osaliselt helleniseeritud kultuuriga impeeriumi ilma täiskasvanud pärijateta.
323. aastal eKr anti impeerium Perdikkase nimelise regendi juhtimise alla ja territooriumid jagati Babüloni jagamisel Aleksandri kindralite vahel, kellest said seeläbi satrapeedid. Juhid, kes arvasid, et neil peaks olema rohkem, alustasid selle saamiseks sõdu. Peagi sõdisid impeeriumi eri osad omavahel.
Varane Seleukiidide impeerium
Seleukos I Soter oli üks Aleksandri kindralitest, kes sai osa Aleksandri loodud tohutust impeeriumist. Ta sai tohutuid maa-alasid Süürias, Babüloonias, Anatoolias ja isegi Indias. Kui Perdikkas tapeti poliitilise mõrva käigus Egiptuse Ptolemaiose poolt, lagunes vaevu koos hoitud impeerium seejärel laiali. Seleukiidide impeerium laienes kiiresti, võttes lõpuks osa Traakiast läänes ja tungides idas üle Induse.
Seleukos I läks mitu korda vastuollu oma lõunapoolse võimurivaaliga, Ptolemaioste dünastia valitsejaga. Ptolemaioste dünastia kontrollis enamikku Egiptusest ja seda ümbritsevatest maadest ning võitles korduvalt Seleukiidide impeeriumi vastu Süüria kontrollimiseks. Seleukos I vallutas suure osa Anatooliast ja valmistus sissetungiks Makedooniasse, kui ta mõrvati. See lõpetas hetkeks Seleukiidide impeeriumi ambitsioonid Kreekas. Pärast Seleukos I surma kulutasid tema pärijad suure osa oma ajast ja rahast sellele, et säilitada tohutut impeeriumi, mille nad olid pärinud. Selles olid nad küllaltki edukad, kuid impeeriumi suurus takistas Seleukose järeltulijate katseid seda tõhusalt kontrollida.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Seleukiidide impeerium?
V: Seleukiidide impeerium oli hellenistlik riik, mis järgnes Aleksander Suure impeeriumile.
K: Milliseid piirkondi hõlmas Seleukiidide impeerium oma suurimas ulatuses?
V: Seleukiidide impeerium hõlmas oma suurimas ulatuses Kesk-Anatoolia, Levandi, Mesopotaamia, Pärsia, Türkmenistani, Pamiiri ja Induse oru.
Küsimus: Millise impeeriumi järglaseks oli peamiselt Seleukiidide impeerium?
V: Seleukiidide impeerium järgnes peamiselt Pärsia Ahemeniidide impeeriumile.
Küsimus: Milline impeerium vallutas Seleukiidide impeeriumi ja valitses selle üle 650. aastast kuni 660. aastani pKr?
V: Islami kalifaat (Rashiduni impeerium) vallutas Seleukiidide impeeriumi ja valitses selle üle 650. kuni 660. aastani pKr.
K: Mis juhtus hiljem suure osa Seleukiidide impeeriumi alaga?
V: Suur osa Seleukiidide impeeriumi alast sai Umajaadide impeeriumi ja seejärel Abbassiidide impeeriumi osaks.
K: Mitu kuningat oli Seleukiidide dünastial?
V: Seleukiidide dünastial oli 323-63 eKr üle 30 kuninga.
K: Milline oli Seleukiidide impeeriumi ajaline kestus?
V: Seleukiidide impeerium eksisteeris 323-63 eKr.
