Ahhemeniidide impeerium — Pärsia suurriik 550–330 eKr

Ahhemeniidide impeerium (550–330 eKr) — Kyros Suure asutatud Pärsia suurriik, mis vallutas kolm kontinenti, mõjutas keelt, religiooni ja arhitektuuri ning kohtus Kreekaga sõjas.

Ahaemeniidide impeerium ehk Pärsia ahaemeniidide impeerium (550–330 eKr) oli esimene suurem Pärsia impeeriumitest, mis koondas märkimisväärse osa Suur‑Pärsiast (tänapäeva Iraanist ja ümbritsevatest aladest). See järgnes Meedia impeeriumile ja kujunes kiiresti ühtseks mitmekultuuriliseks riigiks, mis ületas oma võimsuse tipul pindalalt umbes 7,5 miljonit ruutkilomeetrit ning oli territoriaalselt suurim klassikalise antiikajastu impeerium.

Algus ja laienemine

Keisririigi rajas Kyros Suur (Kyros II), kes ühendades baasipärslased ja vallutades meedlased alustas 550. aastal eKr Ahaemeniidide dünastia ajastut. Tema järglased — sealhulgas Kambüses (Kambüyses II), Dareios I (Dareios Suur) ja Xerxes I — laiendasid riiki veelgi. Impeerium hõlmas kolme kontinenti: osa Afganistanist ja Pakistanist, alasid Kesk-Aasiast, Väike-Aasiast ja Traakiast; suured lõigud Musta mere rannikualadest; Iraak, Saudi Araabia põhjaosa, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Süüria; ning kõik olulisemad Vana-Egiptuse rahvastikukeskused kuni Liibüani lääneosani.

Valitsemine ja administratsioon

Ahaemeniidid lõid tugeva administratiivse süsteemi, mis tugines provintsidele ehk satrapiatele. Iga satrap kasutati kohaliku halduse ja maksustamise eest, alludes keskvõimule. Dareios I viis läbi olulisi reforme: ta standardiseeris maksusüsteemi ja kaalude‑mõõtude süsteemi, laskis rajada taristut (näiteks kuulus Kuninglik tee), arendas postisüsteemi ning parandas riigi finantssüsteemi. Keiser andis sageli eri rahvustele teatava autonoomia, säilitades samal ajal keskse kontrolli.

Kultuur, keel ja usk

Impeerium oli mitmekeelne ja -usuline. Kuigi kuningliku administratsiooni ja ametlike tekstide jaoks kasutati ka vanapärsia kiilekirja, kehtestas impeerium ametliku suhtluskeelena laialdaselt aramea keele, mis lihtsustas haldust eri provintsides. Usuliselt mängis olulist rolli zoroastrianism, kuid riik oli suhteliselt salliv ja lubas vallutatud rahvastel jätkata oma kommetega. Ahaemeniidide poliitika, näiteks vabastus iisraellased Babüloonia vangistusest Kyrose korralduse järgi, näitab nende suhteliselt pragmaatilist ja mitmekesist poliitikat vallutatud rahvaste suhtes.

Majandus ja taristu

Ahaemeniidid lõid ulatusliku maksukogumise ja apteegisüsteemiga majanduse. Kuninglik tee ja teised maanteeühendused kiirendasid kaubandust ning sõjalist liikumist. Kuningriigi rahaühikuks oli kuldne darik, mis lihtsustas rahvusvahelist kauplemist. Susa, Pasargadae ja Persepolis olid olulised haldus- ja kultuurikeskused, kus toimus varade kogumine ja pidulikud aktid. Dareios oli algatajaks ka suurtele ehitusprogrammidele, sh saalide ja arhiivide rajamisele Persepolisesse.

Sõjaline korraldus ja tähtsamad konfliktid

Ahaemeniidide vägi oli hästi organiseeritud ning kasutas nii kohalikke kordoneid kui ka keskset paleearmeed (kuulsaks sai inkarnatsioon "Surnematute" ehk Immortals). Impeeriumi jõud põhines nii ratsaväel, vibumeestel kui ka protsentuaalselt liitlasvägedel ja vasallrahvaste contingenteel. Ahaemeniidide ja Kreeka linnriikide vahel puhkesid lahingud, mida tuntakse Kreeka‑Pärsia sõdadena. Need konfliktid (sh Marathon, Thermopylae, Salamis) mõjutasid tugevasti Vana‑Maailma poliitikat ja kultuurilist mälu.

Lõpp ja pärand

Impeerium langes lõpuks 330. aastaks eKr, kui Pärsia väed murti ja Ahaemeniidide valdused vallutas Alexander Suur mitmete lahingute (nt Granicus, Issos, Gaugamela) järel. Siiski jäi Ahaemeniidide pärand sügavalt mõjule: nende halduskorraldus, arhitektuur, kunsti‑ ja reliiefiga väljenduv ideoloogia ning kultuuriline sulatus köitvad paljusid hilisemaid riike, sealhulgas Partha ja Sassanide impeeriume. Ahaemeniidide kirjutised, eriti Dareiose Behistuni kivikirjad, osutusid hiljem olulisteks allikateks ja aitasid kaasa vana‑Lähis‑Ida kiilekirjade lahtimõtestamisele.

Koondatult oli Ahaemeniidide impeerium üks antiigi kõige mõjukamaid superriike: selle poliitika, seadused, infrastruktuur ja suhtlemiskeel jätsid püsiva jälje Lähis‑Ida ja Vahemere maailma ajaloole ning kultuurile.

Ajalugu

Keisririik algas meedlaste alistajariigina, kuid lõppes Meedia impeeriumi vallutamisega ja laiendamisega, mis hõlmas Egiptuse ja Väike-Aasia. Xerxese ajal jõudis see väga lähedale Vana-Kreeka vallutamisele. Ahemeniidid kukutati Aleksander Suure vallutamisega 330 eKr.

Maailm, umbes 500 eKr, näidates Ahemeniidide impeeriumi (pruuni värviga) võrreldes ülejäänud maailmaga sel ajal.

Küsimused ja vastused

K: Kes asutas Aomeniidide impeeriumi?

K: Kui suur oli Ahemeniidide impeerium oma kõrghetkel ligikaudu?

K: Milliseid piirkondi see hõlmas?

K: Kes olid nende vaenlased lahingus?

K: Millise keele kehtestasid nad oma ametlikuks keeleks?

K: Kui kaua see impeerium kestis?

K: Kuidas on Pärsia mõju kestnud tänaseni?

Otsing