Kreeka–Pärsia sõjad: ülevaade ja ajalugu (499–449 eKr)
Kreeka–Pärsia sõjad 499–449 eKr: põhjalik ülevaade põhjustest, lahingutest ja mõjudest — Herodotose allikad, Ioonia mäss ja Kreeka vaprus, mis vormis Euroopa ajaloo.
Kreeka-Pärsia sõjad olid klassikalise Kreeka ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel peetud sõdade seeria 5. sajandil eKr. Võitlus kestis 50 aastat, aastatel 499-449. Herodotos kirjutas selle sõja ajaloo. Viiskümmend aastat enne sõja algust oli Kyros Suur vallutanud Kreeka kolooniad Väike-Aasia läänerannikul, piirkonda, mida kreeklased nimetasid Iooniateks. Pärslased panid iga linna ehk polise juhtima ühe türanni. Umbes 530 eKr suri Kyros lahingus.
Miletose türannik Aristagoras oli ekspeditsioonil, et vallutada Naksose saar Pärsia toetusel, kuid see ebaõnnestus. Aristagoras julgustas Iooniat mässama pärslaste vastu, mis viis nad Ioonia mässu (499–493 eKr). Aristagoras sai toetust Ateenast ja Eretriast ning koos põletasid nad Pärsia piirkonna pealinna Sardise. Pärsia kuningas, nüüd Dareios Suur, lubas kättemaksu.
Peamised etapid ja lahingud
Ioonia mässu pärssis Pärsia, kuid see põhjustas laiemat konflikti, sest Dareios otsustas karistada ka Kreeka linnriike, mis olid mässijatele abi osutanud. Sõda jaguneb tavaliselt kahele suuremale faasile:
- Dareiose ekspeditsioon ja Marathon (490 eKr) – Dareiose katse vallutada Kreeka mandrit tõi kaasa lahingu Marathonis, kus ateenlased Miltiadese juhatusel võitsid märkimisväärse võidu.
- Xerxes I sissetung ja 480–479 eKr kampaania – Dareiose poeg Xerxes viis läbi suure invasiooni mandrile. Siin toimusid kuulsad vastasseisud: Thermopylae (kuulsaks saanud Leonidase ja spartalaste kangelaslik viibimine), samaaegsed merelahingud Artemisiumi piirkonnas ja otsustav Kreeka võit laevasõjas Salamisel, mille tulemusena Xerxese väed taganesid. Järgnevad lahingud Platää ja Mykale 479 eKr kindlustasid pärslaste ebaõnnestumise mandril.
Põhitegelased ja strateegia
- Ateenat juhtisid erinevatel etappidel juhtfiguurid nagu Miltiades (Marathonis) ja Themistokles (Salamise laevakonfrontatsioonis), kes panustasid tugevalt mereväe arendamisse.
- Sparta andis otsustavaid panuseid maaväljal (eriti Thermopylae ja Platää lahingutes), mis aitasid siduda pärslaste maajõude.
- Pärsia poole pealt olid võtmeisikud Dareios Suur ja tema poeg Xerxes I, kelle suur sõjakäik nõudis suuri ressursse ja personali.
Rahuleping ja mõju
Sõjaline vastasseis lõppes järk-järgult Kreeka linnariikide edu ja pärslaste taganemisega. Traditsiooniliselt loetakse sõdade lõppkuupäevaks 449 eKr (rahuleping, mida mõnedes allikates nimetatakse Calliase rahuks, kuigi selle olemasolu ja tingimused on ajalooliselt mõnevõrra vaidlustatud). Pärsia pidi loobuma oma püüdlustest otsestest vallutustest Kreeka mandril.
Sõdade tagajärjed olid sügavad:
- Ateena meremaht ja poliitiline mõju kasvasid — tekkis Delose liit, mis aitas Ateena juhitusel luua merelist hegemooniat.
- Kreeka linnriikide eneseteadvus ja kultuuriline enesekindlus kasvasid; klassikaline kreeka kultuuri saavutuste periood sai hoogu.
- Pärsia impeerium jäi tugevaks idas, kuid selle mõju Egeuse piirkonnas ja Väike-Aasias vähenes.
Allikad ja pärand
Peamine allikas Kreeka–Pärsia sõdade kirjeldamiseks on Herodotos, keda sageli kutsutakse "ajaloo isaks". Tema teos annab detailsed ja elavad kirjeldused, kuid osa andmeid tuleks vaadelda kriitiliselt, sest Herodotose kirjutised ühendavad ajaloolisi fakte, kuulujutte ja rahvajutte. Arheoloogilised leiud ja pärsiaallikad aitavad täiendavalt mõista sündmusi ja nende ulatust.
Kokkuvõtlikult kujunes Kreeka–Pärsia sõdadest kiiret poliitilist ja kultuurilist muutust mõjutav periood, mis määras suures osas Vahemere ja Lähis-Ida poliitilist maastikku ning aitas luua eelduse klassikalise Kreeka kõrgaegsele kunstile, filosoofiale ja poliitikale.


Kaart peaaegu kõigist Kreeka maailma osadest, mis osalesid Kreeka-Pärsia sõdades.
Maratoni lahing
Kui Joonia ülestõus oli lõpuks lõppenud, otsustasid kreeklased ja pärslased korraldada järgmise lahingu Maratoni tasandikul. Kreeklased võitsid Maratoni lahingu tänu Miltiadese geniaalsele strateegiale. Tema strateegia seisnes selles, et ta nõrgestas sõdurite keskosa, kuid jättis külgedele palju sõdureid. Loomulikult ründasid pärslased keskele, kus oli vähem sõdureid, siis pühkisid kreeka armee küljed pärslasi ümber.
Peamiste sündmuste loetelu
- Joonia ülestõus 499-493 eKr
- Esimene sissetung Kreekasse 492-490
- Maratoni lahing 490
- Teine sissetung Kreekasse 480-479
- Thermopülae lahing 480
- Artemisiumi lahing 480
- Salamisi lahing 480
- Kreeka vasturünnak 479-478
- Deliose Liiga sõjad 477-449
Suur osa nende sõdade kohta teadaolevatest andmetest pärineb Herodotoselt.
Hilisemad sõjad
Kuigi 449. aastal eKr lõppesid sõjad, mis algasid Joonia mässuga, jätkusid need kaks tsivilisatsiooni enam kui sada aastat. Ateena ja Sparta vahelised sõjad võimaldasid Pärsial võtta tagasi kõik, mida ta oli Kreeka-Pärsia sõdades kaotanud, kuni lõpuks Aleksander Suur tegi lõpu Aomeniidide impeeriumile. See on lühikokkuvõte nendest hilisematest konfliktidest:
- Esimene Peloponnesose sõda (Sparta vs. Ateena): 460-445 eKr.
- Teine Peloponnesose sõda: 431-404
- Pärslased ühinevad Spartaga vastutasuks Ioonia eest.
- Pärsia kuningas Artaxerxes II nõuab Joonia linnade tagastamist.
- Järgneb alandav rahuleping.
- Aleksander Suur tungib Aasiasse ja võidab Pärsia kuninga Dareios III, lõpetades tema impeeriumi. 330 EKR.
Küsimused ja vastused
K: Mis olid Kreeka-Pärsia sõjad?
V: Kreeka-Pärsia sõjad olid klassikalise Kreeka ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel 5. sajandil eKr peetud sõdade seeria.
K: Kui kaua kestis see võitlus?
V: Võitlus kestis 50 aastat, aastatel 499-449.
K: Kes kirjutas selle sõja ajaloo?
V: Herodotos kirjutas sõja ajaloo.
K: Millal suri Kyros lahingus?
V: Küros suri lahingus umbes 530 eKr.
K: Milline oli Aristagorase roll Ioonia mässus?
V: Aristagoras, Miletose türannik, oli ekspeditsioonil, et vallutada Naxose saar Pärsia toetusel, kuid see ebaõnnestus. Enne, kui ta sai vallandada, julgustas Arisagoras Iooniat mässama pärslaste vastu, mis viis Ioonia mässuni.
Küsimus: Kes toetas Aristagorast selle ülestõusu ajal?
V: Aristagoras sai selle ülestõusu ajal toetust Ateenast ja Eretriast.
K: Milliseid meetmeid võtsid nad selle mässu raames ühiselt kasutusele?
V: Üheskoos põletasid nad Pärsia piirkonna pealinna Sardise.
Otsige