Kreeka-Pärsia sõjad

Kreeka-Pärsia sõjad olid klassikalise Kreeka ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel peetud sõdade seeria 5. sajandil eKr. Võitlus kestis 50 aastat, aastatel 499-449. Herodotos kirjutas selle sõja ajaloo. Viiskümmend aastat enne sõja algust oli Kyros Suur vallutanud Kreeka kolooniad Väike-Aasia läänerannikul, piirkonda, mida kreeklased nimetasid Iooniateks. Pärslased panid iga linna ehk polise juhtima ühe türanni. Umbes 530 eKr suri Kyros lahingus.

Miletose türannik Aristagoras oli ekspeditsioonil, et vallutada Naksose saar Pärsia toetusel, kuid see ebaõnnestus, Arisagoras julgustas Iooniat mässama pärslaste vastu, mis viis nad Ioonia mässu. Aristagoras sai toetust Ateenast ja Eretriast ning koos põletasid nad Pärsia piirkonna pealinna Sardise. Pärsia kuningas, nüüd Dareios Suur, lubas kättemaksu.

Kaart peaaegu kõigist Kreeka maailma osadest, mis osalesid Kreeka-Pärsia sõdades.Zoom
Kaart peaaegu kõigist Kreeka maailma osadest, mis osalesid Kreeka-Pärsia sõdades.

Maratoni lahing

Kui Joonia ülestõus oli lõpuks lõppenud, otsustasid kreeklased ja pärslased korraldada järgmise lahingu Maratoni tasandikul. Kreeklased võitsid Maratoni lahingu tänu Miltiadese geniaalsele strateegiale. Tema strateegia seisnes selles, et ta nõrgestas sõdurite keskosa, kuid jättis külgedele palju sõdureid. Loomulikult ründasid pärslased keskele, kus oli vähem sõdureid, siis pühkisid kreeka armee küljed pärslasi ümber.

Peamiste sündmuste loetelu

  1. Joonia ülestõus 499-493 eKr
  2. Esimene sissetung Kreekasse 492-490
    1. Maratoni lahing 490
  3. Teine sissetung Kreekasse 480-479
    1. Thermopülae lahing 480
    2. Artemisiumi lahing 480
    3. Salamisi lahing 480
  4. Kreeka vasturünnak 479-478
    1. Plataia lahing
  5. Deliose Liiga sõjad 477-449

Suur osa nende sõdade kohta teadaolevatest andmetest pärineb Herodotoselt.

Hilisemad sõjad

Kuigi 449. aastal eKr lõppesid sõjad, mis algasid Joonia mässuga, jätkusid need kaks tsivilisatsiooni enam kui sada aastat. Ateena ja Sparta vahelised sõjad võimaldasid Pärsial võtta tagasi kõik, mida ta oli Kreeka-Pärsia sõdades kaotanud, kuni lõpuks Aleksander Suur tegi lõpu Aomeniidide impeeriumile. See on lühikokkuvõte nendest hilisematest konfliktidest:

  1. Esimene Peloponnesose sõda (Sparta vs. Ateena): 460-445 eKr.
  2. Teine Peloponnesose sõda: 431-404
    1. Pärslased ühinevad Spartaga vastutasuks Ioonia eest.
  3. Pärsia kuningas Artaxerxes II nõuab Joonia linnade tagastamist.
    1. Järgneb alandav rahuleping.
  4. Aleksander Suur tungib Aasiasse ja võidab Pärsia kuninga Dareios III, lõpetades tema impeeriumi. 330 EKR.

Küsimused ja vastused

K: Mis olid Kreeka-Pärsia sõjad?


V: Kreeka-Pärsia sõjad olid klassikalise Kreeka ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel 5. sajandil eKr peetud sõdade seeria.

K: Kui kaua kestis see võitlus?


V: Võitlus kestis 50 aastat, aastatel 499-449.

K: Kes kirjutas selle sõja ajaloo?


V: Herodotos kirjutas sõja ajaloo.

K: Millal suri Kyros lahingus?


V: Küros suri lahingus umbes 530 eKr.

K: Milline oli Aristagorase roll Ioonia mässus?


V: Aristagoras, Miletose türannik, oli ekspeditsioonil, et vallutada Naxose saar Pärsia toetusel, kuid see ebaõnnestus. Enne, kui ta sai vallandada, julgustas Arisagoras Iooniat mässama pärslaste vastu, mis viis Ioonia mässuni.

Küsimus: Kes toetas Aristagorast selle ülestõusu ajal?



V: Aristagoras sai selle ülestõusu ajal toetust Ateenast ja Eretriast.

K: Milliseid meetmeid võtsid nad selle mässu raames ühiselt kasutusele?


V: Üheskoos põletasid nad Pärsia piirkonna pealinna Sardise.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3