Kreeka–Pärsia sõjad: ülevaade ja ajalugu (499–449 eKr)

Kreeka–Pärsia sõjad 499–449 eKr: põhjalik ülevaade põhjustest, lahingutest ja mõjudest — Herodotose allikad, Ioonia mäss ja Kreeka vaprus, mis vormis Euroopa ajaloo.

Kreeka-Pärsia sõjad olid klassikalise Kreeka ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel peetud sõdade seeria 5. sajandil eKr. Võitlus kestis 50 aastat, aastatel 499-449. Herodotos kirjutas selle sõja ajaloo. Viiskümmend aastat enne sõja algust oli Kyros Suur vallutanud Kreeka kolooniad Väike-Aasia läänerannikul, piirkonda, mida kreeklased nimetasid Iooniateks. Pärslased panid iga linna ehk polise juhtima ühe türanni. Umbes 530 eKr suri Kyros lahingus.

Miletose türannik Aristagoras oli ekspeditsioonil, et vallutada Naksose saar Pärsia toetusel, kuid see ebaõnnestus. Aristagoras julgustas Iooniat mässama pärslaste vastu, mis viis nad Ioonia mässu (499–493 eKr). Aristagoras sai toetust Ateenast ja Eretriast ning koos põletasid nad Pärsia piirkonna pealinna Sardise. Pärsia kuningas, nüüd Dareios Suur, lubas kättemaksu.

Peamised etapid ja lahingud

Ioonia mässu pärssis Pärsia, kuid see põhjustas laiemat konflikti, sest Dareios otsustas karistada ka Kreeka linnriike, mis olid mässijatele abi osutanud. Sõda jaguneb tavaliselt kahele suuremale faasile:

• Dareiose ekspeditsioon ja Marathon (490 eKr) – Dareiose katse vallutada Kreeka mandrit tõi kaasa lahingu Marathonis, kus ateenlased Miltiadese juhatusel võitsid märkimisväärse võidu.
• Xerxes I sissetung ja 480–479 eKr kampaania – Dareiose poeg Xerxes viis läbi suure invasiooni mandrile. Siin toimusid kuulsad vastasseisud: Thermopylae (kuulsaks saanud Leonidase ja spartalaste kangelaslik viibimine), samaaegsed merelahingud Artemisiumi piirkonnas ja otsustav Kreeka võit laevasõjas Salamisel, mille tulemusena Xerxese väed taganesid. Järgnevad lahingud Platää ja Mykale 479 eKr kindlustasid pärslaste ebaõnnestumise mandril.

Põhitegelased ja strateegia

• Ateenat juhtisid erinevatel etappidel juhtfiguurid nagu Miltiades (Marathonis) ja Themistokles (Salamise laevakonfrontatsioonis), kes panustasid tugevalt mereväe arendamisse.
• Sparta andis otsustavaid panuseid maaväljal (eriti Thermopylae ja Platää lahingutes), mis aitasid siduda pärslaste maajõude.
• Pärsia poole pealt olid võtmeisikud Dareios Suur ja tema poeg Xerxes I, kelle suur sõjakäik nõudis suuri ressursse ja personali.

Rahuleping ja mõju

Sõjaline vastasseis lõppes järk-järgult Kreeka linna­riikide edu ja pärslaste taganemisega. Traditsiooniliselt loetakse sõdade lõppkuupäevaks 449 eKr (rahuleping, mida mõnedes allikates nimetatakse Calliase rahuks, kuigi selle olemasolu ja tingimused on ajalooliselt mõnevõrra vaidlustatud). Pärsia pidi loobuma oma püüdlustest otsestest vallutustest Kreeka mandril.

Sõdade tagajärjed olid sügavad:

• Ateena meremaht ja poliitiline mõju kasvasid — tekkis Delose liit, mis aitas Ateena juhitusel luua merelist hegemooniat.
• Kreeka linnriikide eneseteadvus ja kultuuriline enesekindlus kasvasid; klassikaline kreeka kultuuri saavutuste periood sai hoogu.
• Pärsia impeerium jäi tugevaks idas, kuid selle mõju Egeuse piirkonnas ja Väike-Aasias vähenes.

Allikad ja pärand

Peamine allikas Kreeka–Pärsia sõdade kirjeldamiseks on Herodotos, keda sageli kutsutakse "ajaloo isaks". Tema teos annab detailsed ja elavad kirjeldused, kuid osa andmeid tuleks vaadelda kriitiliselt, sest Herodotose kirjutised ühendavad ajaloolisi fakte, kuulujutte ja rahvajutte. Arheoloogilised leiud ja pärsiaallikad aitavad täiendavalt mõista sündmusi ja nende ulatust.

Kokkuvõtlikult kujunes Kreeka–Pärsia sõdadest kiiret poliitilist ja kultuurilist muutust mõjutav periood, mis määras suures osas Vahemere ja Lähis-Ida poliitilist maastikku ning aitas luua eelduse klassikalise Kreeka kõrgaegsele kunstile, filosoofiale ja poliitikale.

Küsimused ja vastused

K: Mis olid Kreeka-Pärsia sõjad?

K: Kui kaua kestis see võitlus?

K: Kes kirjutas selle sõja ajaloo?

K: Millal suri Kyros lahingus?

K: Milline oli Aristagorase roll Ioonia mässus?

Küsimus: Kes toetas Aristagorast selle ülestõusu ajal?

K: Milliseid meetmeid võtsid nad selle mässu raames ühiselt kasutusele?

Otsing