Plataia lahing
Plataia lahing oli viimane maavõitlus Pärsia teise Kreeka vallutamise ajal. See oli kreeklaste jaoks otsustav võit, kuna see lõpetas selle sõja. Lahing toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias. See peeti Kreeka liitlaste (linnriigid Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Xerxes I Pärsia impeeriumi vahel.
Eelmisel aastal võitis Pärsia sissetungijõud, mida juhtis Kserxes isiklikult, Thermopüülide ja Artemisiumi lahingud ning vallutas Tessaalia, Böötiat ja Atika. Salamisi viimases merelahingus oli aga liitlaste Kreeka merevägi saavutanud üllatusvõidu, mis peatas kogu Peloponnesose vallutamise. Seejärel pöördus Kserxes koos osa oma armeega koju tagasi, jättes oma kindral Mardoniuse järgmisel aastal kreeklastele lõpu tegema.
479. aasta suvel eKr kogusid kreeklased tolleaegsete standardite järgi tohutu armee ja marssisid Peloponnesoselt välja. Pärslased taganesid Böötiasse ja rajasid Plataia lähedal kindlustatud laagri. Kreeklased keeldusid laskmast end pärslaste laagri lähedal asuvale avatud ratsaväeplatsile, mis viis üheteistkümne päeva kestnud patiseisuni. Kui nende varustusliinid katkesid, tõmbusid kreeklased kaugele tagasi ja nende lahingujooned killustusid. Mardonius arvas, et kreeklased on täielikult taganenud, ja käskis oma meestel neid jälitada. Kreeklased (eriti spartalased, teeglased ja ateenlased) pöördusid ja andsid lahingu, ajasid kergelt relvastatud pärsia jalaväe laiali ja tapsid Mardoniuse.
Suur osa pärslaste armeest tabati nende laagris ja tapeti maha. Selle armee ja pärsia mereväe jäänuste hävitamine väidetavalt samal päeval Mycale'i lahingus lõpetas sissetungi. Pärast Plataia ja Mykale'i lahingut asusid kreeka liitlased pärslaste vastu rünnakule, mis tähistas uut etappi kreeka-pärsiasõdades. Kuigi Plataia oli igas mõttes otsustav võit, ei tundu see (isegi tol ajal) olevat olnud nii kuulus kui Ateena võit Maratoni lahingus või isegi liitlaste lüüasaamine Thermopülides.
Algkoosseis
Lahinguliinid
Legacy
Võitluse mälestusmärgid
Pärsia sulatatud relvadest loodi pronksist, mis kujutas endast põimunud madu (madu-sammas) ja mis püstitati Delfis. Sellel mälestati kõiki lahingus osalenud Kreeka linnariike, loetledes need sambal ja kinnitades seega mõningaid Herodotose väiteid. Suurem osa sellest on säilinud Konstantinoopoli (praegune Istanbul) hipodroomil, kuhu Konstantinoopoli Suur kandis selle oma linna rajamisel Bütsantsi kreeka kolooniale.
Võidukate kreeklaste poolt pühendatud madu samba
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Plataia lahing?
V: Plataia lahing oli viimane maavõitlus Pärsia teise Kreeka sissetungi ajal. See toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias ja toimus Kreeka liitlaste (linnriigid, Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Xerxes I Pärsia impeeriumi vahel.
K: Millal see toimus?
V: Plataia lahing toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias.
K: Kes selles lahingus osalesid?
V: See lahing toimus Kreeka liitlaste (linnriigid Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Pärsia impeeriumi vahel, mida juhtis Xerxes I.
K: Mis juhtus enne seda lahingut?
V: Enne seda lahingut oli toimunud rida teisi lahinguid, sealhulgas Thermopülae ja Artemisios, mille olid võitnud Kserxese väed, ning samuti liitlaste Kreeka mereväe üllatusvõit Salamisi juures, mis peatas nende vallutuse.
K: Kuidas see lõppes?
V: Lahing lõppes kreeklaste otsustava võiduga, kui nad purustasid kergelt relvastatud pärsia jalaväe ja tapsid Mardoniuse. Suur osa nende armeest tabati nende laagris ja tapeti maha, mis tähistas nende sissetungi lõppu.
K: Kas see lahing oli kuulsam kui teised lahingud, näiteks Maraton või Thermopüülid?
V: Ei, isegi tol ajal ei tundu see olevat olnud nii kuulus kui Ateena võit Maratoni juures või liitlaste lüüasaamine Thermopülides.
