Plataia lahing (479 eKr) — kreeklaste otsustav võit Pärsia vastu
Plataia lahing (479 eKr) — kreeklaste otsustav võit Pärsia üle, mis lõpetas sissetungi ja pööras Kreeka–Pärsia sõdade käiku. Tutvu lahingu kulgu, strateegiaga ja mõjuga.
Plataia lahing oli viimane maavõitlus Pärsia teise Kreeka vallutamise ajal. See oli kreeklaste jaoks otsustav võit, kuna see lõpetas selle sõja. Lahing toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias. See peeti Kreeka liitlaste (linnriigid Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Xerxes I Pärsia impeeriumi vahel.
Eelmisel aastal võitis Pärsia sissetungijõud, mida juhtis Kserxes isiklikult, Thermopüülide ja Artemisiumi lahingud ning vallutas Tessaalia, Böötiat ja Atika. Salamisi viimases merelahingus oli aga liitlaste Kreeka merevägi saavutanud üllatusvõidu, mis peatas kogu Peloponnesose vallutamise. Seejärel pöördus Kserxes koos osa oma armeega koju tagasi, jättes oma kindral Mardoniuse järgmisel aastal kreeklastele lõpu tegema.
479. aasta suvel eKr kogusid kreeklased tolleaegsete standardite järgi tohutu armee ja marssisid Peloponnesoselt välja. Pärslased taganesid Böötiasse ja rajasid Plataia lähedal kindlustatud laagri. Kreeklased keeldusid laskmast end pärslaste laagri lähedal asuvale avatud ratsaväeplatsile, mis viis üheteistkümne päeva kestnud patiseisuni. Kui nende varustusliinid katkesid, tõmbusid kreeklased kaugele tagasi ja nende lahingujooned killustusid. Mardonius arvas, et kreeklased on täielikult taganenud, ja käskis oma meestel neid jälitada. Kreeklased (eriti spartalased, teeglased ja ateenlased) pöördusid ja andsid lahingu, ajasid kergelt relvastatud pärsia jalaväe laiali ja tapsid Mardoniuse.
Suur osa pärslaste armeest tabati nende laagris ja tapeti maha. Selle armee ja pärsia mereväe jäänuste hävitamine väidetavalt samal päeval Mycale'i lahingus lõpetas sissetungi. Pärast Plataia ja Mykale'i lahingut asusid kreeka liitlased pärslaste vastu rünnakule, mis tähistas uut etappi kreeka-pärsiasõdades. Kuigi Plataia oli igas mõttes otsustav võit, ei tundu see (isegi tol ajal) olevat olnud nii kuulus kui Ateena võit Maratoni lahingus või isegi liitlaste lüüasaamine Thermopülides.
Taust ja ettevalmistus
Thermopüülide ja Salamise sündmused 480 eKr murdsid Pärsia sõjaväe initsiatiivi, kuid Mardonius jäi Kreeka ründamiseks veel ohtu kujutama. Kreeka linnriigid, keda sidus hädavajadus ning ajutine liit vaenlase vastu, kogusid 479. aasta kevadel ja suvel suure, peamiselt raskerelvastuses hopliitidest koosneva väe. Sparta juhtis maismaaväge: peamiseks taktklikuks juhiks lahinguväljal oli spartalaste regent Pausanias, kes sai liitlastelt laia mandaadi tegutsemiseks. Ateena ja teised linnriigid panustasid oluliselt jalaväe ja varustuse ning merejõudude abil, kuigi peamine otsuslangus maavõitluses sai Sparta õlule.
Lahingu kulg ja taktika
Plataia maastik – põhiliselt rohumaad ja künklik aluspind Böötia rinde lähedal – ei sobinud hästi pärslaste pealetungiks kavandatud massiivse ratsaväe kasutamiseks. Kreeka raskerelvastuses hopliidid moodustasid tiheda falangi, mis oli hästi ette valmistatud lähilahinguks ja suudeti raskete tõmmete all püsida. Pärslaste armees oli ees suur hulk kergemini relvastatud jalaväge, vibumehi ja ratsaväge. Pärast mitmepäevast patiseisu tekkinud olukorra segaduses kasutasid kreeklased hetkeks tekkinud aukusid pärslaste joonduses ära, tegid järsu pöörde ja ründasid Mardoniuse ning tema toetajate koondunud jõudu.
Mardoniuse langemine lahinguväljal oli otsustav — tema surm lõhkus pärslaste juhtimisahela ja tõi kaasa nende laagri rünnaku ning massilise veresauna. Allikad, eelkõige Herodotos, annavad lahingust kirjeldused, kuid täpsed numbrid on vaieldavad: hinnanguliselt võis kreeklaste vägi olla 30–70 tuhat, pärslaste oma aga olenevalt allikast palju suurem või samas suurusjärgus; tänapäevased ajaloolased on ettevaatlikud ja rõhutavad, et arvuandmed varjavad sageli propagandistlikku liialdust.
Kaotused ja tagajärjed
Plataia lahingus kannatasid pärslased suured kaotused: osa armeest hävitati laagris, hukkusid Mardoniuse toetajad ja paljud põgenesid. Samal ajal põhjustas Mycale'i lahing meres pärsia laevastiku lõplikku murdumist Vahemere lääneosas. Need kaks lahingut lõid teineteist mõjeldes lõppakordi teisele Pärsia invasioonile ja aitasid algatada kreeka vastupealetungi, mille käigus paljud eellaslikud pärsia kontrolliga alad pöördusid tagasi kreeklaste võimu alla.
Pikaajalisemalt tekitas see kreeklastes enesekindlust ja pani aluse Ateena üha kasvavale mõjule merel — sellest kujunes hiljem Delose Liiga tänu Ateenale sõjaline ja poliitiline juhtimine. Samas kinnitas Sparta maismaaväelise võimu tähtsust ning kindlustas lühiajaliselt Sparta domineeriva positsiooni Peloponnesoses.
Tähendus ja ajalooline hindamine
Plataia tähendus seisneb peamiselt selles, et see sulges teise Pärsia invasiooni episoodi ja tõkestas vahetult Ateenat ja teisi Kreeka linnriike ähvardanud otsest okupeerimist. Kuigi Maratoni ja Thermopüülide tegevused on kuulsamad legendide ja kirjanduse tõttu, hinnatakse Platáea võitu ajalooliselt kui strateegilist lõpplaulat—ilma selleta oleks Pärsia surve Kreekale jätkunud.
Allikad, usaldus ja arheoloogia
Peamine kirjeldav allikas on Herodotos, kelle teosed annavad üksikasju kulgu ja sündmuste järjestuse kohta, kuid kes mõnikord tsiteerib suulisi pärimusi ja liialdusi. Tänapäeva ajaloolased kombineerivad Herodotose teksti arheoloogiliste leidude, maastiku analüüsi ja võrdlevate allikatega, et koostada usaldusväärsem pilt lahingust. Plataea ja ümbritsevate alade arheoloogilised uurimised on leidnud tõendeid lahinguvälja kasutamise kohta, kuid massiliste hauakalmistute või relvalaengute avastused on olnud piiratud.
Kokkuvõte
Plataia lahing 479 eKr oli otsustav ja pöördelise tähendusega maavõit, mis koos Mycale'i merevõiduga lõpetas Xerxese juhitud Pärsia invasiooni ja muutis Vahemere idaosa poliitilist tasakaalu. Selle tulemusena alustasid kreeka linnriigid uut perioodi — nii koostöö kui ka konkurentsi vahel — mis suunas edaspidist Kreeka ajalugu ja kultuurilist arengut.
Algkoosseis
Lahinguliinid
Legacy
Võitluse mälestusmärgid
Pärsia sulatatud relvadest loodi pronksist, mis kujutas endast põimunud madu (madu-sammas) ja mis püstitati Delfis. Sellel mälestati kõiki lahingus osalenud Kreeka linnariike, loetledes need sambal ja kinnitades seega mõningaid Herodotose väiteid. Suurem osa sellest on säilinud Konstantinoopoli (praegune Istanbul) hipodroomil, kuhu Konstantinoopoli Suur kandis selle oma linna rajamisel Bütsantsi kreeka kolooniale.
Võidukate kreeklaste poolt pühendatud madu samba
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Plataia lahing?
V: Plataia lahing oli viimane maavõitlus Pärsia teise Kreeka sissetungi ajal. See toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias ja toimus Kreeka liitlaste (linnriigid, Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Xerxes I Pärsia impeeriumi vahel.
K: Millal see toimus?
V: Plataia lahing toimus 479. aastal eKr Plataia linna lähedal Böötias.
K: Kes selles lahingus osalesid?
V: See lahing toimus Kreeka liitlaste (linnriigid Sparta, Ateena, Korintose ja Megara) ja Pärsia impeeriumi vahel, mida juhtis Xerxes I.
K: Mis juhtus enne seda lahingut?
V: Enne seda lahingut oli toimunud rida teisi lahinguid, sealhulgas Thermopülae ja Artemisios, mille olid võitnud Kserxese väed, ning samuti liitlaste Kreeka mereväe üllatusvõit Salamisi juures, mis peatas nende vallutuse.
K: Kuidas see lõppes?
V: Lahing lõppes kreeklaste otsustava võiduga, kui nad purustasid kergelt relvastatud pärsia jalaväe ja tapsid Mardoniuse. Suur osa nende armeest tabati nende laagris ja tapeti maha, mis tähistas nende sissetungi lõppu.
K: Kas see lahing oli kuulsam kui teised lahingud, näiteks Maraton või Thermopüülid?
V: Ei, isegi tol ajal ei tundu see olevat olnud nii kuulus kui Ateena võit Maratoni juures või liitlaste lüüasaamine Thermopülides.
Otsige