Sparta (Kreeka) — ajalugu, antiik ja tänapäevane linn

Sparta (Kreeka) — ajalugu, antiik ja tänapäev: Evrotase oru, Lakoonia pärand, iidne sõjandus ja kaasaegne linnakultuur — avasta Sparta lummav ajalugu ja vaatamisväärsused.

Sparta on linn Kreekas. See on Lakoonia prefektuuri pealinn. See asub Peloponnesose poolsaare lõunaosas. Antiikajal oli see äärmiselt võimas. Tänapäeval on see väike linn. Seal elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 16 726 inimest. Sõna spartalane kasutatakse kirjeldamaks kedagi, kes elab lihtsat elu või kedagi, kes on palju kannatanud, ilma et ta nutaks või näitaks, et ta kannatab. See võib tähendada ka lihtsat elu, ilma millegi uhkeldava või kulukate asjadeta.

Sparta asub Lakonimaa mägises piirkonnas. See asub Peloponnesose kaguosas. Vana Sparta ehitati Evrotase jõe kaldale. Jõgi voolab läbi oru, mille mõlemal pool on mäed. Läänes on Taygetose mäeahelik (kõrgeim punkt 2407 m) ja idas Parnoni mäeahelik (kõrgeim punkt 1935 m). Kuna iidsetel spartalastel oli nii hea looduslik kaitse, ei vajanud nad linnamüüre.

Antiikaeg: poliitika ja ühiskond

Antiikne Sparta oli tuntud oma erilise poliitilise ja sotsiaalse korralduse poolest. Traditsiooniliselt loetakse seaduste ja ühiskondliku korda loojaiks legendaarset seaduseandjat Lycurgust. Sparta valitses kaksikkuningriik — kaks suveräänset kuningat (Agiadid ja Eurüpontiid), kelle kõrval tegutsesid:

• geruusia (vanemate nõukogu) — 28 vanemat + kaks kuningat, kes andsid seadustele filosoofilise ja praktilise õigusliku raamistiku;
• apella (kogu) — sõjaväelistelt ja kodanikelt koosnev üldkogu, mis kinnitas otsuseid;
• ephorid — viis ametnikku, kes kontrollisid kuningaid ja igapäevast poliitikat ning omasid suurt poliitilist mõju.

Sparta ühiskond jagunes selgelt kodanikeks (Spartiakad ehk perioikid), maaelanikeks ja pärisorjadeks (helotid). Helotid töötasid peamiselt põllumajanduses ja panustasid oluliselt Sparta varalisse baasisse — see võimaldas kodanikel pühenduda sõjaväele ja riigivõimule.

Sõjavägi, kasvatuse süsteem ja kultuur

Sparta kuulus oma range sõjaväelise kasvatuse poolest. Poisid alustasid agoge-nimelist riiklikku koolitust varajaselt, kus rõhutati füüsilist vastupidavust, distsipliini, vägivallatundlikkust ja kollektivismi. Naistel oli võrreldes teiste Kreeka linnadega suurem vabadus ja nad said rohkem füüsilist kasvatust — see oli seotud sooviga saada tugevaid sünnitajaid tulevastele sõjaväelastele.

Spartalaste sõjaväeline kuulsus sai legendaarseks: nad olid hästi treenitud raskerelvastuses hopliidid ning valdasid taktikat ja distsipliini, mis tegi neist ühe Kreeka kartetumaid riike.

Peamised sõjalised sündmused ja mõju Kreeka ajaloole

Sparta mängis keskset rolli mitmetes Kreeka suurtes sündmustes:

• Venesõjad Pärsiaga — spartalased osalesid liidus teiste kreeka linnadega pärslaste vastu võitlemisel;
• Thermopylae (480 eKr) — kuulus kuningas Leonidase juhtimisel toimunud lahing, mis muutus rüütlike kangelastegude märgiks;
• Peloponnesose sõda (431–404 eKr) — Sparta võitis Ateena ja tema liitlased, mis tõstis Spartat üheks Kreeka liidriks.

Langus ja keskaja mõju

Kuigi Sparta oli 5. sajandil eKr väga tugev, hakkas tema hegemonia langema 4. sajandil, eriti pärast leetosluse lahingut Leuctra (371 eKr), kus Theeba juhitud väed lüüa Sparta. See tähistas Spartale alguse kaotust kui domineeriv jõud Kreekas. Hilisematel sajanditel läks piirkond läbi rooma ja bysantsi perioodide ning keskajal tõusis Oluliseks keskusena Mystras, mis jääb tänapäeva Spartast lühikese autosõidu kaugusele.

Tänapäevane Sparta

Tänapäeva Sparta on väike piirkondlik keskusega linn, mis ühendab antiikse ajaloopärandi ja kaasaegse elu. Linn on rajatud suhteliselt hilja võrreldes antiikse linnaga (uue Sparta asutamine 19. sajandil pärast Kreeka iseseisvumist). Tänapäevased majanduse alused on põllumajandus (oliivid, puuviljad), teenindussektor ja kasvav turism, mis on suunatud nii ajaloo- kui loodushuvilistele.

Vaatamata väiksusele on Sparta oluline sõna kultuuris ja keelevõttes — termin "spartalane" viitab lihtsusele, distsipliinile ja tagasihoidlikkusele.

Peamised vaatamisväärsused ja kultuuripärand

• Arheoloogiamuuseum ja varemed antiiksest Spartast;
• Menelaioni ning Artemise Orthia pühapaikade jäänused;
• Evrotase jõe org ja Taygetose mäestik — head võimalused matkamiseks, looduse vaatlemiseks ja talispordiks kõrgematel aladel;
• lähedal asuv Mystras — oluline bysantlik linnus ja kultuurikeskus, mis on populaarne päevareiside sihtkoht.

Asukoht, kliima ja ligipääs

Sparta paikneb Peloponnesose kaguosas vaikses orus Evrotase jõe kallastel. Kliima on Vahemereline: kuumad ja kuivemad suved, leebemad ja niiskemad talved mägedest tulenevate ilmamuutustega. Hea ligipääs on maanteede ja regulaarsete bussiliinidega Ateenasse ja teistele pealinna piirkondadele; lähimad lennujaamad asuvad Kalamatas ja Ateenas.

Sõna 'spartalane' tähendus tänapäeval

Nagu juba mainitud, on sõna spartalane laiemalt saanud tähenduse inimese kohta, kes elab tagasihoidlikult, distsiplineeritult ja vastupidavalt. Seda kasutatakse nii positiivse kui neutraalse märke — vahel ka irooniaga — kirjeldamaks lihtsat eluviisi või eneseohverduse valmisolekut.

Kui soovite, võin lisada artiklile ka kaardid, täpsed arheoloogiliste paikade kirjeldused või uuemad rahvaloenduse andmed ja viited lähtekohtadele.

Laconophilia

Lakonofiilia on armastus või meeldimine Sparta ja spartalaste kultuuri vastu. Spartat imetleti sageli siis, kui see valitses. Juba ammu "paljud ateenlastest kõige õilsamad ja paremad pidasid (arvasid) spartalaste riiki alati peaaegu ideaalseks teooriaks, mis realiseerus praktikas". Paljud kreeka filosoofid, eriti platonistid, kirjeldasid sageli Spartat kui head riiki, tugevat, vaprat ja vaba riiki.

Sparta oli ka revolutsioonilise ja Napoleoni aegse Prantsusmaa jaoks sotsiaalse puhtuse eeskujuks.

Adolf Hitler arvas, et Sparta oli väga hea. Ta ütles 1928. aastal, et Saksamaa peaks olema nagu nemad, tehes väiksema "lubatud arvu". Spartalased olid loonud "esimese rassistliku riigi".

Edgar Degas (1834-1917) "Noored spartakad harjutamas".

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sparta?

K: Kus asub Sparta?

K: Kui palju inimesi elas Sparta linnas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel?

K: Mis on sõna Spartas tähendus?

K: Kus on ehitatud iidne Sparta?

K: Millised on Sparta looduslikud kaitsevahendid?

K: Kuidas Sparta on tuntud?

Otsing