Sparta
Sparta on linn Kreekas. See on Lakoonia prefektuuri pealinn. See asub Peloponnesose poolsaare lõunaosas. Antiikajal oli see äärmiselt võimas. Tänapäeval on see väike linn. Seal elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 16 726 inimest. Sõna spartalane kasutatakse kirjeldamaks kedagi, kes elab lihtsat elu või kedagi, kes on palju kannatanud, ilma et ta nutaks või näitaks, et ta kannatab. See võib tähendada ka lihtsat elu, ilma millegi uhkeldava või kulukate asjadeta.
Sparta asub Lakonimaa mägises piirkonnas. See asub Peloponnesose kaguosas. Vana Sparta ehitati Evrotase jõe kaldale. Jõgi voolab läbi oru, mille mõlemal pool on mäed. Läänes on Taygetose mäeahelik (kõrgeim punkt 2407 m) ja idas Parnoni mäeahelik (kõrgeim punkt 1935 m). Kuna iidsetel spartalastel oli nii hea looduslik kaitse, ei vajanud nad linnamüüre.
Vana Sparta kaart
Vana Sparta
Vana-Kreekas oli Sparta linnriik, millel oli väga tugev sõjavägi ja hästi juhitud valitsus. Sparta oli tuntud kui üks tugevamaid linnriike Kreekas. Ainult kõige tugevamad jäid Sparta linnas ellu, olgu nad siis mehed või naised. Spartalased tapsid nõrku lapsi. Kui nad uskusid, et laps oli liiga nõrk, jätsid nad ta Taygetose mäe nõlva äärde surema. Seda kohta nimetati Apothetae, mis tähendas "hülgamispaika".
Spartas oli kontrollitud ja tasakaalustatud valitsus. Täidesaatvat võimu juhtisid kaks kuningat. Seadusandlikku haru juhtisid kodanikud ja kohtuvõimu kontrollisid vanemad. Oli ka viiest mehest koosnev komitee, kes vastutasid haridusprotsessi eest, mille noored poisid ja tüdrukud läbisid. Poisid ja tüdrukud võeti vanematelt ära 7-aastaselt. Poisid läksid elama barakkidesse koos teiste samaealiste poistega. Tüdrukud läksid kooli, et õppida võimlemist, maadlust ja muid tegevusi.
Laconophilia
Lakonofiilia on armastus või meeldimine Sparta ja spartalaste kultuuri vastu. Spartat imetleti sageli siis, kui see valitses. Juba ammu "paljud ateenlastest kõige õilsamad ja paremad pidasid (arvasid) spartalaste riiki alati peaaegu ideaalseks teooriaks, mis realiseerus praktikas". Paljud kreeka filosoofid, eriti platonistid, kirjeldasid sageli Spartat kui head riiki, tugevat, vaprat ja vaba riiki.
Sparta oli ka revolutsioonilise ja Napoleoni aegse Prantsusmaa jaoks sotsiaalse puhtuse eeskujuks.
Adolf Hitler arvas, et Sparta oli väga hea. Ta ütles 1928. aastal, et Saksamaa peaks olema nagu nemad, tehes väiksema "lubatud arvu". Spartalased olid loonud "esimese rassistliku riigi".
Edgar Degas (1834-1917) "Noored spartakad harjutamas".
Toll
Noored spartalased poisid võeti seitsmeaastaselt kodust ära, et alustada sõjaväelist elu. Spartalased said 20-aastaselt sõduriteks, 30-aastaselt kodanikeks ja 60-aastaselt pensionärideks. Mehed treenisid kõvasti, et saada spartalaste armee sõdalasteks. Naisi julgustati hoidma end tervena, et nad suudaksid sünnitada terveid ja heas vormis lapsi, kes kasvaksid tugevaks. Spartalased ei näinud sünnituses erilist moraalset väärtust; kui laps ei olnud spartalaste jaoks sobiv, siis ta suri.
Spartalased mehed abiellusid 30-aastaselt. Plutarchos kirjutab spartalaste kummalisest tavast oma pulmaõhtul:
Tava oli naisi abielu sõlmimiseks kinni võtta.... "pruutneitsi" võttis kinnipeetud tüdruku eest vastutuse. Kõigepealt ajas ta talle pea lahti... siis riietas ta mehe mantli ja sandaalidega ning pani ta pimedas üksi madratsile maha. Pruut...sõi kõigepealt õhtusööki...siis libistas...tõstis ta üles ja kandis ta voodisse.
Mees külastas oma naist veel mõnda aega pärast abiellumist salaja. Ainult spartalased tegid neid kombeid. Mõned arvavad, et naise juuste lõikamine oli tseremoonia, mis näitas, et naine läheb uude ellu.
Ajalugu
Sparta vallutas Messenia ja Lakonia (ümbruskonna) rahva umbes 680-560 eKr. Neid inimesi hakati nimetama helootideks. Nad ei olnud orjad: nad olid pärisorjad. Nad olid ühiskonnas madalamal positsioonil, nagu keskaegse Euroopa pärisorjad.
Heloodid veetsid oma elu põlluharimisega oma spartalaste peremeeste kleros (spartalastele antud maa). Spartaani luuletaja Tyrtaios ütleb, et helootidel oli lubatud abielluda ja hoida pool oma töö viljadest. Enamasti olid heloodid oma spartalaste peremeestest 10:1 ülekaalus. Nad mässasid sageli, kuid ei suutnud kunagi oma rõhujaid kukutada.
Kui spartalane sai 20-aastaseks, sai temast homoios. Homoios oli valitseva klassi liige (kodanik). Kodanikud olid nii mehed kui ka naised. Sparta oli naiste õiguste poolest ebatavaline ühiskond, sest naisi peeti võrdseteks.
Spartalaste armee kasutas falanksivormatsiooni. See aitas kaasa paljudele Sparta võitnud lahingutele. Nende kuulsaim kaotus on Thermopüla lahing, kus 300 spartalast pidasid nädal aega vastu suurt pärsia armeed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Sparta?
V: Sparta on Kreeka linnriik, mis oli antiikajal väga võimas.
K: Kus asub Sparta?
V: Sparta asub Peloponnesose poolsaare lõunaosas ja on Lakoonia prefektuuri pealinn.
K: Kui palju inimesi elas Sparta linnas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel?
V: 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Sparta linnas 16 726 inimest.
K: Mis on sõna Spartas tähendus?
V: Sõna spartalane kasutatakse kirjeldamaks kedagi, kes elab lihtsat elu või kedagi, kes on palju kannatanud, ilma et ta nutaks või näitaks, et ta kannatab. See võib tähendada ka lihtsat elu, kus ei ole midagi väljapeetud või kulukat.
K: Kus on ehitatud iidne Sparta?
V: Vana Sparta ehitati Evrotase jõe kaldale.
K: Millised on Sparta looduslikud kaitsevahendid?
V: Vana Spartal oli nii hea looduslik kaitse, sest nad asusid Lakonia mägises piirkonnas. See piirkond on Taygetose mäeaheliku vahel läänes ja Parnoni mäeaheliku vahel idas. Seetõttu ei olnud neil vaja linnamüüre.
K: Kuidas Sparta on tuntud?
V: Sparta on tuntud ka kui Lakedaemon.
