Faalanks
Falanksivormatsioon on Vana-Kreeka termin, mis tähistab plokilaadset jalaväe koosseisu. Kreeka hopliidid (raske jalavägi) olid relvastatud oda, mõõga või sarnaste relvadega. Jalaväe mass marssis vastaste vastu ühtse üksusena. Seda süsteemi kasutasid linnriigid, kes sageli omavahel sõdisid. Ratsavägi oli haruldane, osalt seetõttu, et hobused olid napp ressurss, osalt seetõttu, et Peloponnesose orgude ruumipuudus jättis ratsaväe manöövriteks vähe ruumi. Hiljem toetas Makedoonia falakki Aleksander Suure vallutustes alati ratsavägi.
Taktika
Varajased lahingud falanksiga lõppesid tavaliselt sellega, et sarnased koosseisud surusid üksteise vastu, kuni üks neist murdus. Maratoni lahingus (490 eKr) ilmnes, et falanks võib teha rohkem. Seistes silmitsi Dareios I hiiglasliku armeega, hõrendasid ateenlased oma falakki ja pikendasid oma rindeosa, et vältida tagalasse jäämist. Kuid isegi vähendatud sügavusega falanks osutus kergelt relvastatud pärsia jalaväe jaoks peatamatuks. Pärast pärslaste tiibade ründamist pöörasid Ateena tiibade hopliidid sissepoole, hävitades pärslaste keskel asuva eliitväeosa. See oli Ateena purustav võit. Kogu Kreeka-Pärsia sõdade vältel jätkas hopliitide phalanks Pärsia jalaväe löömist (nt Thermopülae ja Plataia lahingud).
Võib-olla oli parim näide falaksi paindlikkusest Leuctra lahingus tehtud kallutatud edasitung. Seal hõrendas teobaslaste kindral Epaminondas oma falakki parempoolset külge ja keskosa ning süvendas oma vasakpoolset külge kuulmata sügavusega 50 meest. See pööras ümber konventsiooni, mille kohaselt oli flanksi parempoolne külg kõige tugevam. Uus korraldus võimaldas teoblastel rünnata vastase falakki paremal küljel asuvaid spartalaste eliitvägesid. Samal ajal olid teobalaste kesk- ja parempoolne ääreliin vastase falanxi tagant ešeloneeritud, hoides nõrgemaid koosseisu osi lahingust eemal. Kui spartalaste parempoolne rivi oli tebanlaste vasakpoolsete poolt läbi rüüstatud, murdus ka ülejäänud spartalaste rivi. Seega suutis Epaminondas võimsa tiibaga juhtides võita varem võitmatuks peetud vaenlase.
Filip II Makedoonias veetis mitu aastat Theobas pantvangina ja pööras tähelepanu Epaminondase uuendustele. Koju jõudes tõi ta välja uue revolutsioonilise jalaväe, mis pidi muutma Kreeka maailma nägu. Filippose phalangiidid olid Vana-Kreekas (peale Sparta) esimene elukutseliste sõdurite vägi. Nad olid relvastatud palju pikemate odadega ja neid harjutati põhjalikumalt keerulisemate taktikate ja manöövrite osas. Veelgi tähtsam on aga see, et Philippose falanks oli osa mitmekülgsest, kombineeritud jõust, mis hõlmas mitmesuguseid väeosi ja ratsaväge, eelkõige tema kuulsat kaaslaste ratsaväge.
Nüüd kasutati makedoonlaste falakki vaenlase keskjoone kinnitamiseks, samal ajal kui ratsavägi ja liikuvam jalavägi ründasid vaenlase külgi. Selle ülemvõimu Kreeka linnriikide staatilisemate armeede üle näitas Chaeronea lahing, kus Philippus II armee purustas liitlaste, Thebase ja Ateena falanksid.
Ülemine: traditsioonilise hopliitide lahingukorralduse ja edasiliikumise lihtsustatud skeem (eliitväed punasega). Alumine: diagonaalne faлanks, mida teoblased kasutasid Epaminondase juhtimisel. Tugev vasakpoolne tiib tungis edasi, samal ajal kui nõrk parem tiib taganes või jäi paigale.
Asutused Leuctra lahingu ajal, 371 eKr.
Küsimused ja vastused
K: Milline on falakonstruktsioon?
V: Falanksivormatsioon on Vana-Kreeka termin plokitaolise jalaväe koosseisu kohta.
K: Kes olid hopliidid?
V: Hopliidid olid Vana-Kreekas raske jalavägi.
K: Milliseid relvi kasutasid hopliidid?
V: Hopliidid olid relvastatud odade, mõõkade või sarnaste relvadega.
K: Kuidas liikus jalaväe mass lahingutes, kasutades falakisüsteemi?
V: Jalaväe mass marssis vastaste vastu ühtse tervikuna, kasutades falanksivormatsiooni.
K: Miks oli ratsavägi Vana-Kreekas haruldane?
V: Ratsavägi oli Vana-Kreekas haruldane, osaliselt seetõttu, et hobused olid napp ressurss, ja osaliselt seetõttu, et Peloponnesose orgude ruumipuudus jättis ratsaväe manöövriteks vähe ruumi.
K: Kas Makedoonia faalanksi toetas ratsavägi?
V: Jah, Aleksander Suure vallutustel toetas Makedoonia falakki alati ratsavägi.
K: Kes kasutasid antiik-Kreekas falanksivormatsiooni?
V: Seda süsteemi kasutasid linnriigid, kes sageli omavahel sõdisid.
