Hopliit
Hopliit oli Vana-Kreeka linnriikide kodanik-sõdur. Hopliidi peamiseks relvaks oli oda. Nad võitlesid tihedalt koos, mida nimetati falakiks. Phalanxis kaitses iga mees ennast kilbiga ja andis ka vasakul seisva mehe paremale käele mõningast kaitset.
Sõna "hopliit" tuleneb sõdurite poolt kasutatava kilbi tüübist. Hilisemates tekstides kasutatakse terminit hopliit iga soomustatud jalaväelase kohta, sõltumata relvastusest või etnilisest kuuluvusest.
Hoplite'i soomusrüüs kaasa arvatud:
Hopliit oli tavaliselt vaba kodanik, kes sai endale soomuse ja relvad. Enamikus Kreeka linnriikides said kodanikud sõjalise põhikoolituse, teenides mõnda aega alalise sõjaväe koosseisus. Neilt oodati, et nad osaleksid igas sõjakäigus, kui nad kutsuti teenistusse. Lakedaemose kodanikud (Sparta) olid tuntud oma eluaegse lahingukoolituse ja peaaegu müütilise sõjalise võimekuse poolest, samas kui nende suurimad vastased, ateenlased, vabastati teenistusest alles pärast 60. eluaastat.
Falanks, ja seega ka soomus, oli välja õpetatud töötama meeskonnana. Falanks koosnes tavaliselt 8 või enamast reast, kusjuures igas reas oli juht ja ohvitser, kes hoidis tagalas korda. Esimesed read torkasid oma vastaseid, püüdes samal ajal positsioonil püsida. Nende taga olevad rivid toetasid neid oma oda ja kilbimassiga, lükates neid õrnalt, mitte selleks, et neid vaenlasele peale suruda, vaid selleks, et neid kindlalt ja paigal hoida. Teatud kohtades anti käsk teha teatud arvu samme ettepoole.
Lahingus kaldub faalanks kalduma paremale (kuna hopliidid püüdsid hoida end naabri kilbi taga). Falanksi nõrk koht oli paremal, kus vabad relvad olid kilpidega kaitsmata. Kõige kogenumad hopliidid paigutati sageli falakki paremale poole, et nende probleemide vastu võidelda.
Hopliidid on kujutatud kahes ründeasendis, nii üle- kui ka allakäe löögiga.
Alkimachose hopliit, attika punase figuuriga vaasil, ~460 eKr. Kilbil on noolte eest kaitsev eesriie.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli hoplite peamine relv?
V: Hoplite peamine relv oli nende oda.
K: Kuidas võitlesid hopliidid lahingus?
V: Hopliidid võitlesid tihedalt koos, mida nimetati falangiks. Sellises rivistuses kaitses iga mees ennast kilbiga ja andis ka vasakul pool asuva mehe paremale käele mõningast kaitset.
K: Millist tüüpi soomust kandis hopliit?
V: Hopliit kandis kiivrit koos näoga kaetud kilbiga, keharelvi, rihma (jalarelvi), mõõka ja oda.
K: Kes varustas oma soomuse ja relvadega?
V: Hopliit varustas tavaliselt oma soomuse ja relvadega.
K: Kuidas olid spartalased tuntud oma sõjalise võimekuse poolest?
V: Sparta kodanikud olid tuntud oma elukestva lahingukoolituse ja sõjalise võimekuse poolest.
K: Kuidas töötas falanks lahingus meeskonnana?
V: Esimene rida pistis oma vastaseid, püüdes samal ajal säilitada tihedat koosseisu. Tagumised ridadlased toetasid neid oma odadega ja lükkasid neid ettevaatlikult oma kilpidega, mitte selleks, et sundida neid vaenlase vastu, vaid selleks, et hoida neid stabiilselt ja positsioonil. Ohvitseri käsu peale astuks falanks teatud arvu samme ettepoole.
K: Miks paigutati kogenud hopliidid falaksi paremale poole?
V: Kogenud hopliidid paigutati sageli falangi paremale küljele, sest see oli haavatavam kui vasakpoolne, kuna seda ei kaitsnud naaberkilbid.
