Mõõk
Mõõk on lõikamiseks mõeldud käsirelv. See on sageli valmistatud metallist. Sellel on pikk tera ja käepide, mida nimetatakse käepidemeks. Sageli on sellel ka mingi käekaitse, näiteks risti või korv. Seda võib kasutada kas lõikamiseks, lõikamiseks või pistmiseks, sõltuvalt mõõga tüübist.
Mõõgad valmistati esmakordselt pronksist Vana-Egiptuses 1150. aastal eKr. Peagi võtsid teised kultuurid need üle ja need hakkasid üsna kiiresti levima. Enne relvade leiutamist olid mõõgad relvana palju levinumad. Pärast relva leiutamist jäid mõõgad kõrvalrelvadeks, sekundaarseteks relvadeks, mida kasutati mees-mehe-vahelises võitluses, kui lahinguliinid olid pärast laskmist kokku puutunud. Pärast Ameerika kodusõda ei ole mõõgad armeedes enam nii palju kasutusel olnud, välja arvatud vormiriietuse tseremoniaalse osana. Mõnel relval on aga sama funktsiooni täitmiseks bajonett.
Tänapäeval on sportmurdmine olümpiamängude spordiala, kus kasutatakse väga kergeid mõõkasid range punktimissüsteemina. Lääne võitluskunstides kasutatakse mõõkasid, mis on algsetele teradele palju lähemal, näiteks pikamõõkasid, rapiirid ja saablid. Kasutatavad terad on tümpsud, kuid need on palju raskemad kui sportmõõk, mis tähendab, et vehklejad vajavad palju rohkem soomust. Samamoodi on Jaapani spordiala kendo mõõgamäng soomusrüüs kahekäeliste bambusist mõõkadega, mida nimetatakse shinai'ks.
Mõõk ühes Dresdeni muuseumis
Mõõgatüübid
Mõõkasid on palju erinevaid. Üks mõõga liik on saabel (või saabel). Saabel on kumer, kerge mõõk, mis on ühelt poolt ja otsast teritatud ning mida kasutati tavaliselt hobuse seljas. Laiusmõõk on sirge mõõk, mis on mõlemalt poolt ja otsast terav. Rapier on pikk ja õhuke, kätt kaitsva korviga. Teine mõõgatüüp on vehklemises kasutatav foolium, mis on pikk ja õhuke ning mille otsas on nupp, mis kaitseb vehklejat vigastuste eest. Suuremaid mõõkasid, näiteks pikamõõka või savimõõka, kasutatakse kahe käega. Idamaistes võitluskunstides kasutatakse selliseid mõõkasid nagu katana. Katana on ühe terava servaga ja väikese kaitsega käepideme lähedal. Mõnda Katanat kasutatakse ühe käega, teisi suuremaid versioone aga kahe käega.
Kuulsad mõõgad
Kuningas Arturi mõõk, Excalibur, on üks kuulsamaid mõõku, kuigi arvatakse, et see on legendaarne ja seda ei eksisteeri.
Friiside vabadusvõitlejad Pier Gerlofs Donia ja Wijerd Jelckama on teadaolevalt kasutanud väga suuri mõõku. Donias mõõk oli 210 cm pikk ja kaalus 7 kg. Neid mõõku hoitakse Friisi muuseumis Leeuwardenis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõõk?
V: Mõõk on lõikamiseks valmistatud käsirelv. See on sageli valmistatud metallist ning sellel on pikk tera ja käepide, mida nimetatakse käepidemeks.
K: Millal loodi esmakordselt mõõgad?
V: Mõõgad valmistati esmakordselt pronksist Vana-Egiptuses 1150 eKr. seppade poolt.
K: Milliseid mõõgavõitluse liike on olemas?
V: Mõõkasid võib kasutada kas lõikamiseks, lõikamiseks või pistmiseks, sõltuvalt mõõga tüübist. Mõõgavõitluse näideteks on sportmurdmine, lääne võitluskunstid ja kendo.
K: Mis on mõõga käekaitse eesmärk?
V: Mõõga käekaitse, nagu näiteks ristkaitsekorv või korv, kaitseb mõõga kasutaja kätt mingil viisil.
K: Mis asendas mõõga kui esmase relva pärast selle leiutamist?
V: Püssid asendasid mõõgad esmase relvana pärast nende leiutamist.
K: Kuidas kasutatakse mõõka tänapäeval?
V: Tänapäeval kasutatakse mõõkasid peamiselt spordis, näiteks olümpia spordi vehklemises või lääne võitluskunstides. Neid kasutatakse ka tseremoniaalselt vormiriietuse osana.
K: Mille poolest erinevad lääne võitluskunstides kasutatavad mõõgad sportmurdmises kasutatavatest mõõkadest?
V: Lääne võitluskunstides kasutatavad mõõgad, nagu pikamõõk, rapiirid ja saablid, on palju raskemad kui spordimõõkpallis kasutatavad mõõgad. Vehklejad vajavad palju rohkem soomust, kuna kasutatavad terad on tümpsud.
