Pronks — vase ja tina sulam: omadused, tüübid ja erinevus messingist

Avasta pronksi omadused, tüübid ja erinevus messingist — vase ja tina sulami tugevus, koostis, kasutusalad ja praktilised võrdlused selgete näidetega.

Pronks on metallisulam. Pronks koosneb peamiselt vasest, millele on lisatud veidi tina (tavaliselt 5–20% tina), et muuta see tugevamaks. Pronks on tavaliselt kõvem ja kulumiskindlam kui puhas vask ning tal on parem korrosioonikindlus, eriti merevees. Värvusena jääb pronks üldiselt punakas–pruuniks ja sellel võib aja jooksul tekkida looduslik patina (oksüdatsioonikiht), mis kaitseb materjali edasise korrosiooni eest.

Kui sulamit nimetatakse pronksiks, tähendab see tavaliselt vase ja tina sulamit. Kui sulami nimetamiseks kasutatakse kahte sõna ja üks neist on pronks, tähendab see, et sulam on valmistatud peamiselt vasest. Teine sõna ütleb meile, millise muu metalliga on selle valmistamiseks vaske kombineeritud. Sellised kombinatsioonid annavad pronksile väga erinevaid mehhaanilisi ja keemilisi omadusi ning erinevaid kasutusvaldkondi.

Omadused

• Mehhaaniline tugevus: pronks on tugev ja kulumiskindel — tihti tugevam kui puhas vask.
• Korrosioonikindlus: hea eriti merekeskkondades; patina toimib kaitsekihina.
• Kuumtöötlus ja valatavus: paljud pronksiliigid sobivad hästi valamiseks; mõningaid sulameid saab ka töödeldes kuumtöödelda või tööriistaga vormida.
• Töödeldavus ja keevitatavus: sõltub sulamist — mõned pronksid on hästi keevitatavad (nt silicon bronze), teised sisaldavad pliid või muid lisandeid, mis muudavad töötlemise keerulisemaks.
• Juhtivus: elektrijuhtivus on väiksem kui puhtal vasel.

Tüübid ja nende omadused

Lisaks traditsioonilisele vase–tina pronksile on olemas palju teisi pronksiliike, mis sisaldavad erinevaid lisandeid. Originaaltekstis mainitud tüübid on:

• Alumiinium Pronks — lisatud alumiinium suurendab tugevust, kõvadust ja korrosioonikindlust; kasutatakse tihti laevaosas, hammasratastes ja konstruktsioonielementides.
• Pliiitpronks — ehk plii sisaldav pronks, kus plii parandab masintöödeldavust; sobib laagrite ja detailide jaoks, millel on suur hõõrdumine.
• Silicon Bronze — räni (silicon) lisand parandab valatavust ja korrosioonikindlust; kasutatakse skulptuuride, torude ja merekonstruktsioonide puhul.
• Fosforpronks

Lisaks neile levinud tüüpidel on ka näiteks:

• Bell (kella) pronks — tavaliselt kõrge tinasisaldusega (~15–20% Sn), kasutatakse kellade ja muusika-instrumentide valamiseks tänu heale kõlaomadusele.
• Fosforpronks — vähese fosforisisaldusega pronks, hea vastupidavuse, elastsuse ja kulumiskindlusega; kasutatakse vedrudes, elektri- ja mehaanilistes detailides.
• Alumiiniumpronks — suurem tugevus ja vastupidavus, hea korrosioonikindlus, eriti merevees.
• Silicon (räni) pronks — hea valatavus ja korrosioonikindlus, sobib kunstiprojektideks ja torutöödeks.
• Pliipronks (leaded bronze) — pliilisand parandab masintöödeldavust, tavaliselt kasutusel laagrites ja hõõrdetundlikes osades.

Kasutusalad

• Laevandus ja merekonstruktsioonid (stopperid, propellerid, rõngad) tänu korrosioonikindlusele merevees.
• Masinaosad, laagrite detailid ja hammasrattad — kulumiskindlus ja töökindlus.
• Skulptuurid, välis- ja sisekujundus — esteetiline õige patina ja vieriv värv.
• Kellad, instrumendid ja akustilised komponendid (bell bronze) tänu headele helivõimekuse omadustele.
• Elektrilised kontaktid ja komponendid — teatud pronksiliigid on sobivad, kuid puhas vask juhib paremini.

Erinevus messingist

Pronksi ei tohi segi ajada messingiga, mis on vase ja tsingi erinev sulam. Kõige olulisemad erinevused:

• Keemiline koostis: pronks = vask + tina (ja teisi lisandeid), messing = vask + tsink.
• Värvus: pronks on tavaliselt punakas–pruun, messing on kollakam ja sarnaneb kuldsele toonile.
• Omadused: messing on sageli pehmem, plastilisem ja paremini vooliv (sobib keeruliseks pressimiseks ja ekstrudeerimiseks); messing juhib elektrit paremini kui enamikel pronksidel. Pronks on tavaliselt tugevam ja kulumiskindlam.
• Kasutus: messingut kasutatakse sageli sanitaartehnikas, kollektsiooniesemetel ja dekoratiivsetes detailides; pronksi eelistatakse laagrite, hammasrataste, instrumentide ja merekomponentide puhul.

Töötlus ja hooldus

Pronksi saab keevitada, valada, freesida ja lihvida, kuid töötlusviis sõltub konkreetsest sulamist. Mõned pronksid (nt plii sisaldavad) on kergemini masintöödeldavad. Pinnakaitseks ja väljanägemise säilitamiseks võib pronksi puhastada spetsiaalsete puhastusvahenditega ja kaitsta lakkide või vahenditega — samas patina on sageli soovitav ja seda ei pruugi eemaldada.

Tervis ja keskkond

Mõned pronksiliigid sisaldavad pliid või muid ohtlikke elemente — tootmisel ja töötlemisel tuleb järgida tööstusharuske nõudeid ja ohutusjuhendeid. Pronksi saab taaskasutada, mis aitab vähendada materjalikulu ja keskkonnamõju.

Kokkuvõttes on pronks mitmekülgne ja ajatu sulam, mille täpne koostis ja omadused sõltuvad lisanditest. Õige tüübi valik sõltub kasutusotstarbest — kas vajatakse paremat kulumiskindlust, tugevust, korrosioonikindlust või head akustilist omadust.

Küsimused ja vastused

K: Millest on pronks valmistatud?

K: Miks lisatakse pronksile tina?

K: Mis on sulam?

K: Millised on veel mõned pronksitüübid?

K: Mille poolest erineb pronks messingist?

K: Kui palju tina lisatakse tavaliselt pronksile?

K: Mis on pronksi põhikomponent?

Otsing