Inimene

Olulised omadused

Inimesel on pärast sündi pikk arenguperiood. Nende elu sõltub vähem instinktidest kui teiste loomade puhul ja rohkem õppimisest. Samuti ei ole inimeste aju sündides nii hästi arenenud kui teistel imetajatel. See muudab lapsepõlve ebatavaliselt pikaks ja muudab pereelu oluliseks. Kui nende aju oleks sündides paremini arenenud, oleksid nad suuremad ja see muudaks sünnituse raskemaks. Sünnitusel peab lapse pea pääsema läbi "sünnituskanali", mis on emapoolse vaagna läbipääsutee.

Paljud loomad kasutavad üksteisega suhtlemiseks märke ja helisid. Kuid inimestel on keeruline süsteem, mida nimetatakse keeleks. See võimaldab neil sõnade abil mõtteid väljendada. Inimesed on võimelised looma abstraktseid ideid ja neid teistele edastama. Inimeste keel suudab väljendada asju, mida ei ole olemas, või rääkida sündmustest, mis sel ajal ei toimu. Asjad võivad olla mujal ja sündmused võivad olla toimunud ka mõnes teises kohas või ajal.

Ühelgi teadaoleval loomal ei ole nii keerukat suhtlussüsteemi kui inimesel. Kasutades üksteisega suhtlemiseks sõnu, moodustavad inimesed keerulisi kogukondi koos seaduste, traditsioonide ja tavadega. Inimestele meeldib mõista ümbritsevat maailma. Nad püüavad asju selgitada müütide, teaduse ja filosoofia abil. Soov asjadest aru saada on aidanud inimestel teha olulisi avastusi.

Inimene on ainus tänapäeval elav liik, kes teadaolevalt teeb tuld, valmistab toitu ja kannab riideid. Inimesed kasutavad rohkem tehnoloogiat kui ükski teine loom Maa peal. Inimestele meeldivad asjad, mis on ilusad, ja neile meeldib teha kunsti, kirjandust ja muusikat. Inimesed kasutavad haridust ja õpetamist, et anda oskusi, ideid ja tavasid edasi järgmistele põlvkondadele.

Origins

Inimene on osa loomariigist. Nad on imetajad, mis tähendab, et nad sünnitavad oma pojad ja emased toidavad oma lapsi rinnapiimaga. Inimesed kuuluvad primaatide seltsi. Ahvid, nagu gorillad ja orangutanid, on samuti primaadid. Inimese lähimad elavad sugulased on kaks šimpansiliiki: harilik šimpans ja bonobo. Teadlased on uurinud inimeste ja šimpanside geene ning võrrelnud nende DNA-d. Uuringud näitasid, et 95% kuni 99% inimese ja šimpanside DNA-st on sama.

Bioloogid seletavad inimeste ja teiste hominoidide sarnasust nende põlvnemisega ühisest esivanemast. 2001. aastal avastati Tšaadis hominidi kolju. Kolju on umbes 7 miljonit aastat vana ja see on klassifitseeritud kui Sahelanthropus tchadensis. See kolju võib näidata, et kuupäev, mil inimene hakkas teistest primaatidest arenema (erinevalt arenema), on 2 miljonit aastat varem, kui teadlased varem arvasid.

Inimene kuulub hominiinide ehk inimahvide alamperekonda Homininae (või hominiinide), mis on hominiidide ehk inimahvide sees.

Kaua aega tagasi oli Maal ka teisi hominiinide liike. Nad olid nagu tänapäeva inimesed, kuid mitte samad. Homo sapiens on ainus hominiinide liik, kes on tänapäeval elus. Varaseimaid teadaolevaid Homo-sugukonna fossiile on nimetatud Homo habilis (käepärane inimene). Esimesed Homo habilis'e fossiilid leiti Tansaaniast. Arvatakse, et Homo hablilis elas umbes 2,2-1,7 miljonit aastat tagasi. Teine inimliik, mida peetakse tänapäeva inimese esivanemaks, on Homo erectus. Tänapäeval on teada ka teisi välja surnud Homo liike. Paljud neist olid tõenäoliselt meie "sugulased", sest nad arenesid teisiti kui meie esivanemad. Teooria, mida nimetatakse Sahara pumba teooriaks, on kasutatud selleks, et öelda, kuidas erinevad taime- ja loomaliigid liikusid Aafrikast Lähis-Itta ja sealt edasi mujale. Varajased inimesed võisid liikuda Aafrikast teistesse maailma osadesse samamoodi.

Väljaspool Aafrikat

Esimesed tõeliselt kaasaegsed inimesed ilmusid ilmselt 300 000 ja 200 000 aasta vahel. Need varajased inimesed liikusid hiljem Aafrikast välja. Umbes 90 000 aastat tagasi olid nad liikunud Euraasiasse ja Lähis-Itta. Selles piirkonnas elasid pikka aega (vähemalt 350 000 aastat) neandertallased (Homo neanderthalensis).

Umbes 42-44 000 aastat tagasi oli Homo sapiens jõudnud Lääne-Euroopasse, sealhulgas Suurbritanniasse. Euroopas ja Lääne-Aasias asendas Homo sapiens neandertallased umbes 35 000 aastat tagasi. Selle sündmuse üksikasjad ei ole teada.

Umbes samal ajal jõudis Homo sapiens Austraaliasse. Nende saabumine Ameerikasse toimus palju hiljem, umbes 15 000 aastat tagasi. Kõik need varasemad kaasaegse inimese rühmad olid jahimehed-koguhoidjad.

Tsivilisatsioon

Inimkonna varajane ajalugu jagatakse tavaliselt kolmeks ajastuks. Ajaperioodid on tähistatud tööriistade materjaliga.

• Kiviaeg
• Pronksiaeg
• Raudne ajastu

Kiviaeg jagatakse tavaliselt paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi.

Kuni umbes 10 tuhat aastat tagasi oli enamik inimesi jahimehed-koguhoidjad. Nad ei elanud ühes kohas, vaid liikusid ringi vastavalt aastaaegadele. Neoliitikumi revolutsiooni põhjustas põllukultuuride istutamise algus toiduks, mida nimetatakse talupidamiseks. Mõned inimesed otsustasid elada asulates. See tõi kaasa ka metalltööriistade leiutamise ja loomade harimise. Umbes 6000 aastat tagasi algasid esimesed korralikud tsivilisatsioonid sellistes kohtades nagu Egiptus, India ja Süüria. Inimesed moodustasid kaitseks valitsused ja armeed. Nad konkureerisid elamispinna ja ressursside pärast ning mõnikord võitlesid omavahel. Umbes 4000 aastat tagasi võtsid mõned riigid teisi riike üle või vallutasid neid ja moodustasid impeeriumid. Näitena võib tuua Vana-Kreeka ja Rooma impeeriumi.

Sel ajal said alguse ka mõned tänapäeva religioonid, näiteks judaism ja hinduism. Alates keskajast ja pärast seda toimus inimkonna jaoks uue tehnoloogia ja leiutiste plahvatuslik areng. Trükipress, auto, rong ja elekter on kõik näited sellistest leiutistest. Tehnoloogia arengu tulemusena elab tänapäeva inimene maailmas, kus kõik on omavahel ühenduses, näiteks telefoni või interneti kaudu. Inimesed kontrollivad ja muudavad nüüd ümbritsevat keskkonda paljudel erinevatel viisidel.

Stonehenge Inglismaal ehitati umbes 4500-4000 aastat tagasi. See aeg oli kiviaja neoliitikumis.

Elupaigad, asulad ja rahvastik

Varastel aegadel asusid inimesed tavaliselt vee ja muude loodusvarade lähedusse. Tänapäeval, kui inimesed vajavad asju, saavad nad neid mujalt transportida. Seega ei ole asustuse rajamine ressursside lähedusse enam nii oluline kui varem. Alates 1800. aastast on inimeste arv ehk rahvaarv kasvanud kuue miljardi võrra. Enamik inimesi (61%) elab Aasias. Ülejäänud elavad Ameerikas (14%), Aafrikas (14%), Euroopas (11%) ja Okeaanias (0,5%).

Enamik inimesi elab linnades. See arv peaks veelgi suurenema. 2005. aastal ütles ÜRO, et selle aasta lõpuks elab üle poole maailmast linnades. See on oluline muutus inimeste asustusmustrites: sajand varem, 1900. aastal elas linnades vaid 14% inimestest, 2000. aastal elas 47% maailma elanikkonnast linnades. Arenenud riikides, nagu Ameerika Ühendriigid, elab 80% elanikkonnast linnades.

Inimesed mõjutavad maailma suurel määral. Inimene on toiduahela tipus ja üldiselt ei söö teda ükski loom. Inimest on selle tõttu kirjeldatud kui super kiskjat. Tööstuse ja muude põhjuste tõttu peetakse inimest globaalse kliimamuutuse suureks põhjuseks.

Inimesed saavad nüüd probleemide lahendamiseks oma keskkonda muuta. Hongkongi paljud kõrged hooned on näide sellest, kuidas inimesed lahendavad probleemi, mis seisneb selles, et inimesi on liiga palju ühes kohas.

Bioloogia

Füüsiline välimus

Inimkeha mõõtmed on erinevad. Täiskasvanud meessoost inimese keskmine pikkus maailmas on umbes 172 cm (5 ft 7 ¹⁄ ₂in) ja täiskasvanud naissoost inimese keskmine pikkus maailmas on umbes 158 cm (5 ft 2 in). Täiskasvanud inimese keskmine kaal on naistel 54-64 kg ja meestel 70-83 kg. Kehakaalu ja kehatüüpi mõjutavad geneetika ja keskkond. See varieerub indiviiditi väga palju.

Inimkarvad kasvavad mõlemast soost täiskasvanutel kaenlaalustel, suguelunditel, jalgadel, kätel ja pealael. Enamikul täiskasvanud meestel kasvavad karvad tavaliselt näol ning paljudel täiskasvanud meestel rinnal ja seljal. Mõlemast soost inimlastel kasvavad pikad juuksed ainult pea peal. Kuigi võib tunduda, et inimestel on vähem karvu kui enamikul primaatidest, siis tegelikult ei ole neil neid. Keskmisel inimesel on rohkem karvafolliikuleid, kust juuksed kasvavad, kui enamikul šimpansidel. Inimese juuksed võivad olla mustad, pruunid, punased või blondid. Kui inimesed vananevad, võivad juuksed muutuda halliks või valgeks.

Inimese nahavärvid on väga erinevad. Nad võivad olla väga kahvatu roosa kuni tumepruunini. On põhjus, miks troopiliste piirkondade inimesed on tumeda nahaga. Tume pigment (melaniin) nahas kaitseb neid päikesekiirguse ultraviolettkiirguse eest. UV-kiirguse põhjustatud kahjustused võivad ja põhjustavad mõnel inimesel nahavähki. Seetõttu eelistab loomulik valik päikesepaistelisemates piirkondades tumedamat nahavärvi. Päikesepruunistusel ei ole sellega midagi pistmist, sest see on vaid ajutine protsess, mis ei ole pärilik. Külmas kliimas on heleda naha eelis see, et see kiirgab vähem soojust. Seetõttu eelistab looduslik valik vähem päikesepaistelistes piirkondades heledamat nahavärvi.

Inimesed ei ole nii tugevad kui teised sama suured primaadid. Keskmine emane orangutan on vähemalt kolm korda tugevam kui keskmine inimene.

Keskmine mees vajab 7-8 tundi und päevas. Inimesed, kes magavad sellest vähem, ei ole üldiselt nii terved. Laps vajab rohkem und, keskmiselt 9-10 tundi.

Elutsükkel

Inimese elutsükkel on üsna sarnane enamikule teistele imetajatele. Noored kasvavad emasloomas üheksa kuud. Pärast seda aega surutakse laps naise tuppe välja.

Kuid erinevalt enamikust teistest imetajatest on inimese sünnitamine mõnevõrra ohtlik. Imikute pead on suured ja emade vaagnaluud ei ole väga laiad. Kuna inimesed kõnnivad kahel jalal, on nende puusad üsna kitsad. See tähendab, et sünnitamine võib olla raske. Harva võib ema või laps sünnitusel surra. Sünnitusel surevate emade arv on 21. sajandil väiksem. See on tingitud parematest ravimitest ja ravist. Paljudes vaestes riikides on emade surmajuhtumite arv suurem. Mõnikord on see kuni 10 korda suurem kui rikkamates riikides.

Keskmine inimlaps kaalub sünnihetkel 3-4 kg ja on 50-60 cm pikk. Vaesemates riikides on lapsed sageli väiksemad. Seetõttu võivad vaesemates riikides elavad lapsed varakult surra.

Inimesel on neli eluetappi: lapsepõlv, noorus, täiskasvanueas ja vanadus.

Oodatav eluiga on see, kui kaua te eeldatavasti elate. See sõltub paljudest asjadest, sealhulgas sellest, kus te elate. Kõige kõrgem on oodatav eluiga Monacos elavatel inimestel, 89,52 aastat. Kõige madalam on Tšaadi elanike oodatav eluiga vaid 49,81 aastat.

Nais- ja meesinimeste anatoomia. Nendel mudelitel eemaldati kehakarvad ja näokarvad ning kärbiti peakarvad.


Inimese loode 7 nädala vanuselt

Psühholoogia ja neuroloogia

Psühholoogia uurib, kuidas inimese mõistus töötab. Inimese aju on peamine kontrollija selle üle, mida inimene teeb. Kõike alates liikumisest ja hingamisest kuni mõtlemiseni teeb aju. Inimese neokorteks on teiste imetajatega võrreldes tohutu suur ja annab meile mõtlemisvõime ning võime rääkida ja mõista keelt.

Neuroloogia uurib, kuidas aju töötab, psühholoogia uurib, kuidas ja miks inimesed mõtlevad ja tunnevad. Hormoonisüsteem mõjutab ka paljusid elu aspekte, sealhulgas kasvu ja seksuaalset arengut. Hormoonsüsteemi (eriti hüpofüüsi) kontrollib osaliselt aju.

Inimese käitumist on raske mõista, seega uurivad psühholoogid mõnikord loomi, sest nende käitumine võib olla lihtsam ja lihtsamini mõistetav. Psühholoogia kattub paljude teiste teadustega, sealhulgas meditsiini, bioloogia, informaatika ja keeleteadusega.

Inimese aju osa joonis

Kultuur

Keel

Keel on kõige elementaarsemal kujul rääkimine, lugemine ja kirjutamine. Keele uurimist nimetatakse keeleteaduseks. Inimestel on kõige keerulisemad keeled Maal. Kuigi peaaegu kõik loomad suhtlevad, on inimkeel ainulaadne. Selle põhijooned on süntaksi kasutamine ja tohutu õpitud sõnavara. Maailmas räägitakse üle 7300 keele. Maailma enim räägitud emakeel on mandariini hiina keel ja enim räägitud keel on inglise keel. See hõlmab ka inglise keele kui teise keele kõnelejaid.

Kunst, muusika ja kirjandus

Kunst on eksisteerinud peaaegu sama kaua kui inimesed. Inimesed on teinud teatavat liiki kunsti juba tuhandeid aastaid, nagu on näha paremal oleval pildil. Kunst kujutab seda, mida keegi tunneb maali, skulptuuri või foto kujul.

Muusika on olnud olemas juba tuhandeid aastaid. Muusikat võib teha ainult oma häälega, kuid enamasti kasutavad inimesed instrumente. Muusikat saab teha ainult lihtsate instrumentidega, näiteks lihtsate trummidega kuni elektrikitarri, klahvpillide ja viiuliteni välja. Muusika võib olla valju, kiire, vaikne, aeglane või mitmes erinevas stiilis. Muusika esindab seda, kuidas inimesed, kes muusikat mängivad, end tunnevad.

Kirjandus on kõik, mis on tehtud või kirjutatud keele abil. Siia kuuluvad raamatud, luule, legendid, müüdid ja muinasjutud. Kirjandus on oluline, sest ilma selleta ei oleks paljusid asju, mida me tänapäeval kasutame, näiteks Vikipeediat, olemas.

Rass ja rahvus

Inimesed liigitavad end sageli rassi või rahvuse järgi. Inimeste rassid on küsitavad kui kehtivad bioloogilised kategooriad. Inimeste rassikategooriad põhinevad nii põlvnemisel kui ka nähtavatel tunnustel, nagu nahavärv ja näojooned. Need kategooriad võivad sisaldada ka teavet mittenähtavate bioloogiliste tunnuste kohta, näiteks riski haigestuda teatavatesse haigustesse, nagu sirprakuline rakuhaigus. Praegused geneetilised ja arheoloogilised tõendid toetavad üldiselt kaasaegsete inimeste "hiljutist ühtset päritolu" Ida-Aafrikas. Praegused geneetilised uuringud näitavad, et Aafrikast pärit inimesed on geneetiliselt kõige mitmekesisemad. Kuid inimese geenijärjestused on paljude teiste loomadega võrreldes väga sarnased.

Etnilisi rühmi seovad sageli keelelised, kultuurilised, esivanemate ja rahvuslikud või piirkondlikud sidemed. Rass ja rahvus võivad põhjustada erinevat sotsiaalset kohtlemist, mida nimetatakse rassismiks.

Religioon ja vaimsus

Religioon on uskumus kõrgemasse olendisse, vaimu või mis tahes ideede süsteemi, millesse rühm inimesi usub. Uskumus on uskumus ilma tõenditeta, et see on tõene. Usk võib inimesi ühendada, sest nad kõik usuvad ühte ja samasse asjasse. Mõned asjad, millest religioonid räägivad, on see, mis juhtub pärast surma, miks inimesed on olemas, kuidas inimesed tekkisid (loomine) ja mida on hea teha ja mida mitte teha (moraal). Mõned inimesed on väga religioossed. Paljud inimesed usuvad ühte kõikvõimsasse jumalasse; mõned inimesed usuvad rohkem kui ühte jumalasse; mõned inimesed on ateistid, kes ei usu jumalasse; ja mõned inimesed on agnostikud, kes ei ole kindlad, kas jumal on olemas. Inimesi, kes usuvad ühte või mitmesse jumalasse, kuid ei kuulu mõnda religiooni, nimetatakse deistideks.

Teadus ja tehnoloogia

Tehnoloogia on asjad ja meetodid, mida inimesed kasutavad ülesannete lihtsustamiseks. Teadus on arusaamine sellest, kuidas universum ja selles olevad asjad toimivad. Varem oli tehnoloogia üsna lihtne. Seda anti edasi, kui inimesed rääkisid teistele, kuni leiutati kiri. See võimaldas tehnoloogiat palju kiiremini arendada. Nüüd mõistavad inimesed üha rohkem ja rohkem maailma ja universumi kohta. Galileo teleskoobi kasutamine, Einsteini relatiivsusteooria, laserid ja arvutid on kõik teaduslikud avastused. Tehnoloogia on teaduse, meditsiini ja igapäevaelu jaoks väga oluline.

Sõda

Sõda on suurte inimrühmade, tavaliselt riikide või riikide vaheline surmaga lõppev võitlus. Sõda hõlmab surmavate relvade kasutamist, kuna mõlemad pooled püüavad üksteist tappa. Hinnanguliselt hukkus 20. sajandi jooksul sõja tõttu 167-188 miljonit inimest. Inimesi, kes sõdivad riigi eest sõdides, nimetatakse sõduriteks. Inimesi, kes sõdivad sõdades, kuid mitte riigi eest, nimetatakse tavaliselt "võitlejateks".

Tänapäevased sõjad on väga erinevad tuhande või isegi saja aasta tagustest sõdadest. Kaasaegne sõda hõlmab sabotaaži, terrorismi, propagandat ja sissisõda. Tänapäeva sõdades on sageli sihtmärgiks tsiviilisikud (inimesed, kes ei ole sõdurid). Selle näiteks on Hiroshimale ja Nagasakile II maailmasõja lõpus langetatud tuumapomm. Pommid tapsid 1945. aasta lõpuks Hiroshimas koguni 140 000 ja Nagasakis 80 000 inimest, umbes pooled neist pommitamise päevadel. Pärast seda on veel tuhandeid inimesi surnud pommidest vabanenud kiirgusega kokkupuutumise tõttu saadud vigastustesse või haigustesse. Mõlemas linnas oli valdav enamus hukkunutest tsiviilisikud. Saksamaal, Austrias ja Suurbritannias kasutati tavalisi pomme. Linnu pommitavate lennukite tõttu hukkus umbes 60 595 Briti ja 550 000 Saksa tsiviilisikut.

Üle 15 000 aasta tagused paleoliitilised koopamaalingud Venemaal asuvas koopaseinas


20. sajandil liikus tehnoloogia piisavalt edasi, et võimaldada inimesel maanduda Kuule.


Nagasaki aatompommi "seenepilv".