Šimpans
Harilik šimpans (Pan troglodytes), mida tuntakse ka robustse šimpansina, on inimahvide liik. Harilikku šimpansit nimetatakse sageli šimpansiks (või lihtsalt "šimpansiks"), kuigi seda võib kasutada mõlema perekonna Pan liigi kohta: hariliku šimpansini ja lähedalt seotud bonobo kohta. Fossiilide ja DNA järjestamise tõendid näitavad, et mõlemad šimpansiliigid on tänapäeva inimese lähimad elusad sugulased.
Tavaline šimpansimäng on tugevam kui bonobo, ta kaalub 40-65 kg ja on peast sabani umbes 1,3-1,6 m pikk. Tema tiinusperiood on kaheksa kuud. Imik võõrutatakse umbes kolmeaastaselt, kuid säilitab tavaliselt emaga tiheda suhte veel mitu aastat; ta jõuab puberteedieas kaheksa kuni kümneaastaselt ja tema eluiga vangistuses on umbes 50 aastat.
Tavaline šimpansimäng elab rühmades, mille liikmete arv ulatub 15-st kuni 150-ni, kuigi üksikisikud liiguvad ja toituvad päevasel ajal palju väiksemates rühmades. See liik elab isaste domineerimise ja range hierarhia alusel, nii et vaidlusi saab üldiselt lahendada ilma vägivallata. Peaaegu kõik šimpansipopulatsioonid on üles täheldatud tööriistade kasutamisel, modifitseerides pulkasid, kive, rohtu ja lehti ning kasutades neid mee, termiitide, sipelgate, pähklite ja vee hankimiseks. Seda liiki on leitud ka teritatud keppide valmistamist, et puudes olevatest väikestest aukudest Senegali põdrapoegi välja torgata.
Harilik šimpans on IUCNi punases nimekirjas ohustatud liikidena loetletud. Hinnanguliselt elab Lääne- ja Kesk-Aafrika metsades ja savannides 170 000-300 000 isendit. Suurimad ohud šimpansidele on elupaikade hävitamine, salaküttimine ja haigused.
Šimpanside söömisharjumused
Jane Goodall avastas, et šimpansid jahivad ja söövad väiksemaid primaate, näiteks kolobusahvleid. Goodall jälgis, kuidas üks jahirühm eraldas kõrgele puu otsa ühe colobuse, blokeeris kõik võimalikud väljapääsud, seejärel ronis üks šimpansist üles ning haaras ja tappis colobuse. Teised võtsid seejärel igaüks osa korjusest, jagades seda vastuseks kerjamiskäitumisele teiste rühma liikmetega. Gombe šimpansid tapavad ja söövad igal aastal kuni kolmandiku pargi colobuspopulatsioonist. Juba see oli suur teaduslik leid, mis seadis kahtluse alla senised arusaamad šimpanside toitumisest ja käitumisest.
"Goodalli Gombe'i andmed on pannud teadlased uurima ka seda, millist rolli mängib jahipidamine šimpanside toitumisharjumustes. Üks hiljutine Gombe'i uuring näiteks jõudis järeldusele, et ühe trupi 45 liiget sõid aastas tonni ahviliha. Ühe jahipidamise ajal tapsid šimpansid 68 päeva jooksul 71 colobusahvi; üks šimpans tappis ainuüksi 42 ahvi viie aasta jooksul. Kokkuvõttes võivad šimpansid tappa ja süüa igal aastal kolmandiku Gombe kolobuslaste populatsioonist. Teadlased on leidnud ka, et madalamal positsioonil olevad isased vahetavad liha sageli paaritumisõiguse vastu; selline kauplemine võib aidata vältida inbriidingut, kuna see takistab ühel isasrühmal isastada enamikku rühma lastest".
Vanem isane šimpans, Uganda
Agressioon väeosas
Hämmastav ja häiriv oli ka kalduvus agressiivsusele ja vägivallale šimpansirühmades. Goodall täheldas, et domineerivad emasloomad tapavad oma domineerimise säilitamiseks tahtlikult teiste emasloomade poegi, mõnikord isegi kuni kannibalismini välja minnes.
Ta ütleb selle ilmutuse kohta: "Uuringu esimese kümne aasta jooksul olin ma uskunud [...], et Gombe šimpansid on enamasti pigem toredamad kui inimesed. [...] Siis avastasime äkki, et šimpansid võivad olla jõhkrad - et neil, nagu ka meil, on oma loomuses tumedam pool". Need avastused muutsid meie teadmised šimpanside käitumisest revolutsiooniliselt. Need olid järjekordseks tõendiks inimeste ja šimpanside sotsiaalsest sarnasusest, kuigi palju tumedamal moel.
Rühmadevaheline agressioon
Kui nad saavad, püüavad isased šimpansid tappa naaberrühmade isaseid liikmeid. Isased teevad koostööd, kui nad märkavad võimalust teha välkkiirelt rünnaku teise rühma isasloomale. Nad tapavad ta. Tansaanias Gombes nähti 1970. aastatel, kuidas üks rühm tappis ühekaupa seitse naabrit, kuni kõik olid kadunud. Selleks võib kuluda aastaid, kuid kui see juhtub, lisatakse allesjäänud emased ja naabrite territoorium nüüdsest suuremale rühmale. Sellised rünnakud on hoolikalt planeeritud, neid tehakse ainult siis, kui edu on tõenäoline, ja neid viiakse läbi vaikides. Nende käitumine erineb oluliselt kõigist teistest šimpanside teadaolevatest käitumisviisidest:
"Umbes iga kahe nädala tagant tõmbab mingi tundmatu signaal isaseid väga vaikselt, ühes reas, naaberterritooriumile, et rünnata haavatavat isast... ülekaalus on teised isased". 249
Võitnud isaste eelis on see, et nad saavad rohkem lapsi sigitada. Nende hõimule kuulub ka suurem territoorium ja seega on neil juurdepääs suuremale toidule. Mitmed autorid on seostanud seda käitumist ja inimsõdade tekkimist.
Agressioonikonto
- "Kõige julmem kunagi avastatud šimpanside ühiskond | Sõdalasahvide tõus" [1] Uurijad jutustavad oma leidudest YouTube'is.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tavalise šimpanseri teaduslik nimetus?
V: Hariliku šimpansini teaduslik nimi on Pan troglodytes.
K: Kui palju kaalub tavaline šimpansis?
V: Tavaline šimpansimass kaalub tavaliselt 40-65 kg.
K: Kui pikk on hariliku šimpanseri tiinusperiood?
V: Tavalise šimpansil on tiinusperiood kaheksa kuud.
Küsimus: Mis vanuses jõuab imikšimpanser puberteedieani?
V: Väikelapsed šimpansid jõuavad puberteedieas umbes 8-10-aastaselt.
K: Kui pikk on vangistuses peetavate harilike šimpanside keskmine eluiga?
V: Vangistuses peetavate harilike šimpanside keskmine eluiga on umbes 50 aastat.
K: Milliseid tööriistu kasutavad šimpansid?
V: On teada, et šimpansid kasutavad mee, termiitide, sipelgate, pähklite, pähklite ja vee hankimiseks tööriistadena pulkasid, kive, rohtu ja lehti. Neid on nähtud ka teritatud keppide valmistamisel, et puudes olevatest väikestest aukudest Senegali põdrapoegi välja torgata.
K: Kas see liik on IUCNi punases nimekirjas ohustatud liikidena loetletud?
V: Jah, harilik šimpansiloom on IUCNi punases nimekirjas ohustatud liik, mille hinnanguline arvukus ulatub 170 000 kuni 300 000 isendini.
