Puberteet — mis see on: tunnused, vanus ja hormonaalsed muutused

Puberteet algab ja jätkub erinevate hormoonide toimel. Hormoonid on kemikaalid, mis annavad kehaosadele käsu teha asju. Hormoone toodavad kehas asuvad näärmed. Näärmed on organid (spetsiaalsed kehaosad), mis toodavad hormoone.

See juhtub puberteedi ajal:

1. Aju põhjas asuv hüpotalamus saadab gonadotropiini vabastavat hormooni (GnRH) lähedalasuvasse näärmesse, mida nimetatakse hüpofüüsiks.
2. GnRH paneb hüpofüüsi rakke tootma kahte hormooni, luteiniseerivat hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH). LH ja FSH on hormoonide liigid, mida nimetatakse gonadotropiinideks. Vereringe transpordib neid hormoone mööda keha.
3. LH ja FSH panevad sugunäärmed kasvama ja hakkavad tootma oma hormoone, östradiooli ja testosterooni. Tüdruku sugunäärmed on tema munasarjad ja poisi sugunäärmed on tema munandid (mida nimetatakse ka munanditeks). Nii munasarjad kui ka munandid toodavad östradiooli ja testosterooni, kuid munasarjad toodavad rohkem östradiooli ja munandid rohkem testosterooni. Östradiool ja testosteroon on hormoonide liigid, mida nimetatakse steroidhormoonideks. Steroidhormoone toodavad ka keha kaks neerupealist, mis asuvad kahe neeru peal.
4. Kui östradiooli ja testosterooni kogus organismis suureneb, muutuvad erinevad kehaosad.

Tüdrukud hakkavad puberteeti keskmiselt 10-11-aastaselt, poisid 11-12-aastaselt. Tüdrukud jõuavad tavaliselt puberteedi lõpuni 15-17-aastaselt, poisid aga 16-17-aastaselt. Naiste puberteedi peamiseks tähiseks on menarche, menstruatsiooni algus, mis toimub keskmiselt 12-13-aastaselt; meeste puhul on see esimene ejakulatsioon, mis toimub keskmiselt 13-aastaselt.

Rikastes riikides on 21. sajandil laste, eriti tüdrukute keskmine puberteediea vanus madalam kui 19. sajandil, mil see oli tüdrukute puhul 15 ja poiste puhul 16 aastat. Selle põhjuseks võib olla parem toitumine, mille tulemuseks on kiire kehakasv, suurenenud kehakaal ja rasvade ladestumine, või östrogeeniga doseeritud loomade liha söömine.

See on üldine pilt, kuid inimesed kogu maailmas võivad alustada puberteeti erinevas vanuses. Selle põhjuseks on see, et nende keskkond (asjad nende ümber) võivad olla üsna erinevad. Siin on mõned asjad, mis põhjustavad puberteedi alguse erinevatel inimestel erinevas vanuses:

• Geneetika. Geneetika uurib, kuidas vanemad annavad oma geenide kaudu oma lastele edasi osa sellest, millised nad on. Pool inimese geenidest pärineb emalt. Teine pool pärineb isalt. Mõnedes uuringutes on leitud, et emad ja tütred kipuvad puberteeti alustama umbes samas vanuses.
• Toitumine. Poistel ja tüdrukutel, kes toituvad tervislikult - kes söövad tervislikku toitu -, algab puberteet varem. Tänapäeval alustavad inimesed puberteeti nooremalt kui 1840ndatel aastatel. Näiteks Norras said 1840. aastal sündinud tüdrukud oma esimese menstruatsiooni (vt allpool) keskmiselt 17-aastaselt, Prantsusmaal oli keskmine vanus 15,3 aastat ja Inglismaal 16,5 aastat. See võib olla tingitud sellest, et tänapäeval on inimestel parem toit, mida süüa.
• Harjutus. Noored, kes teevad palju trenni, näiteks sportlased ja võimlejad, võivad puberteedi alguseni jõuda hiljem. Samuti võib see nende puhul toimuda aeglasemalt. Arvatakse, et see on tingitud sellest, et nende keha kasutab kiiremini ära söödu. Seetõttu on neil vähem keharasva, mistõttu on vähem leptiini, mis annab ajule märku puberteedi algusest.
• Rasvumine. Rasvumine on väga ülekaaluline seisund. Teadusuuring näib ütlevat, et rasvunud tüdrukute puberteet algab varakult. Mõned rasvunud tüdrukud on alustanud rindade kasvatamist enne üheksa-aastaseks saamist ja neil on olnud esimesed menstruatsioonid enne 12. eluaastat. See võib olla tingitud sellest, et rasestunud naine vajab rohkem toitaineid (kemikaale, mida keha vajab elus püsimiseks), et toetada oma last. Seega, kui tüdruk on rasvunud, saadab tema keha rasv tema ajule signaale, et ta on valmis rasestuma. Tüdrukutel, kellel on varajane puberteet, võib hiljem elus tekkida terviseprobleeme.
• Haigus. Pikaajaliselt haiged poisid ja tüdrukud, eriti haiguste tõttu, mis põhjustavad kehva toitumist, kipuvad puberteeti hilinemisega alustama. Näiteks juhtub see sageli inimestega, kes kannatavad anorexia nervosa all. Anorexia nervosa, mida sageli nimetatakse lühidalt "anoreksia", on söömishäire. Anoreksia all kannatavad inimesed arvavad, et nad on paksud või kardavad väga paksuks muutumist. Nad püüavad kaalust alla võtta, süües liiga vähe ja tehes liiga palju trenni. Selleks, et vältida kaalutõusu, ei söö nad nii palju toitu, kui nende keha vajab. See põhjustab, et nad jäävad kaalule, mis ei ole nende vanuse ja pikkuse kohta normaalne.
• Stress. Arvatakse, et inimestel, kes on palju stressi all, algab puberteet hiljem. Mõned uuringud näivad näitavat, et tüdrukute esimene menstruatsioon saabub veidi hiljem, kui nende isa ei ole noorena nende juures, kui neil on kasuisa, kui neid on pikka aega seksuaalselt kuritarvitatud või kui nad on noorena lapsendatud oma vanemate poolt mõnest teisest riigist. Teisest küljest võib esimene menstruatsioon toimuda veidi hiljem, kui tüdruk kasvab üles suures peres, kus tema loomulik isa on ümberringi. Teadlased ei ole siiski kindlad, kui õiged need uuringud on. Ei ole palju uuringuid tehtud, et välja selgitada, kas stress põhjustab ka poiste hilisemat puberteedi algust.
• Kemikaalid. Mõned teadlased arvavad, et puberteet võib alata varem, sest nende organismi mõjutavad kemikaalid, nagu östrogeenid ja progestageenid, mida inimesed panevad keskkonda. Teine kemikaal, mis võib põhjustada varajast puberteeti, on bisfenool A (BPA). Seda kasutatakse plastide, näiteks teatud tüüpi beebipudelite, veepudelite ja spordivarustuse valmistamiseks.

Tüdrukud saavutavad tavaliselt oma täiskasvanud pikkuse ja saavad suguküpseks (võimelised lapsi saama) umbes neli aastat pärast puberteedi algust. Poisid kasvavad umbes kuus aastat pärast puberteedi algust. Poiste puberteet algab aeglasemalt kui tüdrukutel, kuid hiljem kiireneb. Kuigi poisid on enne puberteedi algust tavaliselt umbes 2 sentimeetrit lühemad kui tüdrukud, on mehed lõpuks keskmiselt umbes 13 sentimeetrit pikemad kui naised.

Enamiku poiste puberteet kestab umbes kuus aastat ja lõpeb umbes 17-18-aastaselt. Puberteedi lõpus on teismeline tavaliselt umbes 10 kuni 30 sentimeetrit (cm) pikem, 7 kuni 29 kilogrammi (kg) raskem ja tugevam. Samuti on ta võimeline naist rasedaks tegema (last sünnitama).

Suguelundid kasvavad suuremaks

Poiste puberteedi esimene märk on see, et nende munandid (mida nimetatakse ka munanditeks) ja munandikott (kott, milles munandid asuvad) kasvavad suuremaks. Enne puberteeti on iga munand umbes 1,5 kuni 2 cm pikk ja selle maht on umbes 2 kuni 3 kuupsentimeetrit (cc) (0,1 kuni 0,2 kuupsentimeetrit (cu in)). Umbes kuus aastat pärast puberteedi algust saavutavad munandid oma täiskasvanud suuruse. Keskmise täiskasvanud mehe munandi maht on umbes 18 kuni 20 cm3 (1,1 kuni 1,2 kuupsentimeetrit). Siiski on normaalne, et mõnedel meestel on munandid sellest väiksemad ja teistel meestel on suuremad munandid.

Samuti kasvab peenis puberteedi ajal suuremaks. Puberteedi alguses on peenise keskmine pikkus 6 cm (2,4 in). Täiskasvanu pikkuse saavutab peenis umbes viis aastat hiljem. 1996. aastal tehtud uuringus leiti, et täiskasvanud mehe peenise keskmine pikkus on 3,5 tolli (8,9 cm), kui see on lõtv (hääldatakse [ˈflæsɪd], FLA-sid) (mitte erekteeritud või kõva). Erektsioonis peenise keskmine pikkus on umbes 12,9-15 cm (5,1-5,9 in).

Munanditel on kaks peamist ülesannet: toota hormoone ja spermat. Munandid toodavad hormooni testosterooni, mis levib kogu kehas. See põhjustab kehas muutusi, mis muudavad poisi meheks. Testosteroon tekitab mehes ka soovi seksida. Aasta pärast puberteedi algust, kui poisid pärast hommikust ärkamist urineerivad (pissivad), võib uriinist leida osa spermat. Kui poiss on umbes 13-aastane, on tema munandid kasvanud nii suureks, et ta võib olla viljakas (võimeline naist rasestama). Siiski on tal seda veel raske teha. Poisid muutuvad tavaliselt täielikult viljakaks alles siis, kui nad on umbes 14-16-aastased. Munandites olev sperma seguneb teiste kehas olevate vedelikega, moodustades valkjas või kollakas ja kleepuv vedelik, mida nimetatakse spermaks. Puberteedi ajal suurenevad ka kaks keha nääret, mida nimetatakse seemnerakudeks ja eesnäärmeks. Need näärmed toodavad suure osa spermas olevast vedelikust.

Kui mees on seksuaalselt erutatud, tekib tal erektsioon - tema peenis muutub suuremaks, pikemaks ja kõvemaks. Mees võib seksuaalselt erutuda, kui ta mõtleb seksist või näeb ilusat inimest või kui tema peenis hõõrub millegi vastu. Puberteedi ajal tekivad mõnel poisil ka spontaansed erektsioonid. Need on erektsioonid, mis tekivad iseenesest ilma igasuguse põhjuseta. See võib olla piinlik, kui see juhtub avalikus kohas.

Kui mehe peenis on mõnda aega seksuaalselt stimuleeritud, saab ta orgasmi ja spermat purskab peenisest välja. Seda nimetatakse ejakulatsiooniks. Poisid, kellel pole puberteeti alanud, ei saa ejakuleerida. Poisi esimene ejakulatsioon toimub tavaliselt umbes aasta pärast puberteedi algust. Mõne poisi puhul toimub esimene ejakulatsioon siis, kui nad magavad. Seda nimetatakse öiseks emissiooniks või märjaks unenäoks. See toimub ilma poisi kontrolli alt välja, sageli siis, kui ta näeb seksist unes. Teadlased usuvad, et märjad unenäod on keha viis eemaldada liiga palju spermat. 1948. aastal Ameerika Ühendriikides 5300 valge mehe seas tehtud uuringus leiti, et 13% neist sai oma esimese ejakulatsiooni märja unenäo kaudu, See näib ütlevat, et enamikul poistel on esimene ejakulatsioon pärast masturbeerimist. Mees masturbeerib, kui ta hõõrub oma peenist, et end seksuaalselt hästi tunda. Uuringust selgus ka, et enamik poisse, kes saavad oma esimese ejakulatsiooni masturbeerimise teel, teevad seda aasta või rohkem varem kui poisid, kes saavad oma esimese ejakulatsiooni märja unenäo kaudu. 2004. aastal ühe Kanada ajakirja poolt läbi viidud uuringus leiti, et enamik (43%) meestest hakkas masturbeerima siis, kui nad olid umbes 12-13-aastased. Kui poiss alustab masturbeerimist, lõpetavad märjad unenäod tihtipeale, sest spermat võetakse kehast regulaarselt välja.

Kui poiss hakkab ejakuleerima, toodab ta tavaliselt ainult väikese koguse spermat. See sperma erineb sellest, mida täiskasvanud mees toodab. See on tavaliselt selge ja jääb kleepuvaks. Selles ei ole kas üldse spermat või on spermad, mis ei liigu korralikult või ei liigu üldse. Poisi sperma muutub täiskasvanud mehe spermaga sarnaseks alles umbes kaks aastat pärast esimest ejakulatsiooni.

Kehakarvad ja naha muutused

Varsti pärast seda, kui poisi munandid ja peenis hakkavad kasvama, hakkavad tekkima ka häbemekarvad (hääldatakse [ˈpjuːbik], PEW-bik). Häbemekarvad on karvad, mis kasvavad häbemepiirkonnas, mis on kehaosa, kus asub peenis. Häbemekarvad on lühemad, käharamad ja karedamad kui juuksed peas. Tavaliselt hakkavad need kasvama kõhu peal peenise kohal kohas, kus see liitub kehaga. (Kõhu on see osa torso, kus on naba või kõhunaba.) Karvu võib olla ka munandikul. Umbes kuue kuu kuni aasta pärast tekib häbemepiirkonnas suur karvade kolmnurk. Kolme kuni nelja aasta jooksul pärast puberteedi algust on peenise kohal palju häbemekarvu. Hiljem kasvavad häbemekarvad ka kõhule ülespoole naba suunas ja reite sisekülgedele.

Umbes kaks aastat pärast häbemekarvade tekkimist kasvavad karvad ka teistel kehaosadel:

1. Kaenlaalustes.
2. Päraku ümber.
3. Ülemisel huulel, moodustades vuntsid (Ühendkuningriigis ja teistes riikides ka vuntsid).
4. Näo külgedel kõrvade ees, moodustades küljepiirid.
5. Nibude ümber.
6. Näo alumises osas, moodustades habeme.

Ka karvad kätel, jalgadel, rinnal, kõhul ja seljal võivad pakseneda. Erinevatel meestel on kehakarvad erinevas koguses. Paljud poisid hakkavad raseerima, kui karvad hakkavad kasvama nende näol.

Suurem kogus meessuguhormoone organismis põhjustab muutusi higistamises (higistamine). See annab talle "täiskasvanulikuma" kehalõhna või -lõhna. Hormoonid põhjustavad ka seda, et nahas asuvad rasunäärmed toodavad rohkem rasu, mis hoiab nahka liiga kuiva. Rasv ja surnud naharakud võivad seguneda bakterite tüüpi mikroobidega ja ummistada naha poorid (väikesed avaused). See põhjustab nahaprobleemi, mida nimetatakse akneks. Enamikul inimestest tekib akne puberteedi ajal. Kui inimesel on akne, tekivad nahale tursed, mida nimetatakse mustpeadeks, valgeteks päideks ja vistrike. Mustpead ja valgetäpid on valutu, kuid vistrikud võivad olla punased ja valulikud. Need tekivad tavaliselt näole, kuid võivad ilmneda ka kaelale, õlgadele, selja ülaosale ja rinnale. Rasunäärmed peanahas - see osa peas, millel kasvavad juuksed - toodavad samuti palju rasunäärmeid. See võib põhjustada kõõma, mille korral kukuvad peanahalt väikesed valged nahatükid.

Hääle muutmine

Puberteedi ajal suureneb ka poisi kõri ehk häälekõrv. See muudab ka kõripromensiooni ehk Aadama õuna - kühm, mis paistab välja kaela esiosast - suuremaks. Kui kõri kasvab, muutuvad häälepaelad pikemaks ja paksemaks, nii et need vibreerivad (liiguvad edasi-tagasi) aeglasemalt. See põhjustab, et hääl muutub madalamaks ja sügavamaks. Kui see juhtub, öeldakse mõnikord, et poisi hääl on "katki". Tegelikult ei juhtu see aga mitte üleöö, vaid mõne aja jooksul. Selle aja jooksul võib hääl kõlada kriipivana. Keskmiselt saavutab poisi hääl tavaliselt oma täiskasvanulikku kõla umbes 15-aastaselt.

Keha kasv

Puberteedi lõpu poole läbivad poisid "kasvuspurdi", mis kestab umbes kaks kuni kolm aastat. Selle aja jooksul kasvab nende keha väga kiiresti pikemaks. Kui kasvuspurt on kõige kiirem, kasvavad mõned inimesed aastas 10 cm või rohkem. See juhtub umbes kaks aastat pärast puberteedi algust, tavaliselt 13-15-aastaselt. Kui poiss jõuab oma kasvuspurdi lõppu, kui ta on umbes 18-aastane, on ta täiskasvanu pikkuses. Pärast seda ei kasva tema keha enam palju pikemaks. Kasvuspurdi tõttu võivad poiste lihased tunda end valutuna. Need "kasvuvalu" võib tunduda hullemana, kui poisid on aktiivsed ja teevad palju trenni. Need kaovad mõne aja pärast.

Poisid kasvavad aeglasemalt kui tüdrukud, kuid kauem. Seetõttu on enamik mehi pikemad kui naised. Puberteedi lõpuks on täiskasvanud meestel raskemad luud ja rohkem lihaseid kui naistel. Keskmise täiskasvanud mehe kehakaalust moodustavad lihased 50% ja rasv 15%. Seevastu keskmise täiskasvanud naise kehakaalust 40% moodustab lihas ja 27% rasv. Kuna meestel on vähem keharasva kui naistel, ei kasva nende puusad suuremaks. Mõned luud, näiteks lõualuud ja õlad, kasvavad meestel rohkem kui naistel. Seetõttu on meestel laiemad näod ja õlad, kuid kitsamad puusad.

Tüdruku kehas toimuvad muutused puberteedi ajal tavaliselt kaheksa ja 18 aasta vahel. Enamik tüdrukuid lõpetab puberteedi umbes 15-aastaselt. Neil tekivad rinnad ja häbemekarvad, nad hakkavad menstruatsiooni (menstruatsiooni) saama iga kuu ja nad võivad rasestuda. Nad on tavaliselt saavutanud ka oma täiskasvanud pikkuse.

Rinnad kasvavad

Kui rinnad hakkavad kasvama, on see tavaliselt esimene puberteedi märk, mida võib näha tüdruku kehal. See juhtub tavaliselt siis, kui tüdrukud on umbes 10,5-aastased. Igas rinnas ilmub areooli alla, mis on nibu ümber olev tume rõngas, veidi kõva kühm. Kühm ühes rinnas võib kasvada enne teist rinda. Seda nimetatakse rinnanäärme kasvamiseks. Kuue kuni 12 kuu jooksul on mõlemad rinnad hakanud kasvama. Turse on tuntav ja nähtav väljaspool areoolide servi. Umbes poolteist kuni kaks aastat pärast seda, kui rinnad hakkavad kasvama, on need lähedased täiskasvanud naise rindade kujule ja suurusele. Nibu ja areola võivad olla mõlemal rinnal väiksemal künkal. See väike küngas kaob tavaliselt ära, kui mõlemad rinnad on täielikult välja kasvanud. See, kas rinnad on väikesed või suured, sõltub sellest, kui palju on kehas rasva.

Kehakarvad ja naha muutused

Umbes kaheksa ja 14 aasta vanuselt (keskmiselt 11 või 12-aastaselt) hakkavad häbemekarvad kasvama häbememekarvad (vulva "huuled"), tavaliselt paar kuud pärast rindade kasvu. Esialgu on karvad lokkide asemel õhukesed ja sirged ning neid ei ole palju. Aasta jooksul muutuvad häbemekarvad karedaks, tumedaks ja käharaks ning kasvavad häbemepiirkonnas kolmnurkselt. Umbes aasta pärast seda, kui häbemekarvad hakkavad ilmuma, kasvavad ka kaenlaaluste karvad. Ka karvad kätel ja jalgadel muutuvad tihedamaks ning mõnel tüdrukul võivad karvad ilmuda ka ülahuule ja kõrvade ette.

Nagu poiste puhul, põhjustab suurem hormoonide hulk kehas tüdrukute higistamine (higistamine) muutusi. See annab neile täiskasvanulikuma kehalõhna või -lõhna. Hormoonid põhjustavad ka seda, et nahk toodab rohkem rasu (rasu), mis tavaliselt viib akne tekkimiseni.

Suguelundite muutused ja menstruatsioon

Kui tüdrukud on kaheksa kuni 11-aastased, hakkavad nende kaks munasarja kasvama. Mõlemad munasarjad on munakujulised ja kinnituvad vaagna külgseina külge. Vaagna on suur luude kogum puusades. Munasarjad on organid, mis toodavad naissuguhormoone. Need hormoonid panevad tüdruku kasvama naiseks ja panevad ta end naisena tundma. Samuti võimaldavad hormoonid naistel rasestuda ja saada lapsi. Munasarjade sees on umbes 200 000 munarakku (munarakku). Lapse tekkimiseks peavad naise munarakkude ja mehe seemnerakkude ühendamine toimuma. Puberteedi ajal kasvavad ka munarakud suuremaks.

Üheksa ja 15 aasta vanuselt (keskmiselt 12-13-aastaselt) muutuvad tupp ja emakas (emakas) suuremaks. Emakas on organ, milles laps kasvab. Tupp on emakast väljapoole viiva toru. Tupe ava on vulva sees, jalgade vahel. Vaginast võib hakata välja voolama selget või valkjas vedelikku, et seda puhtana hoida. Siis, umbes kaks aastat pärast rindade kasvamist, kui tüdruk on kümne kuni 16-aastane (keskmiselt 13-14-aastaselt), panevad munasarjade poolt toodetud hormoonid munasarjad vabastama munaraku, mis liigub emakasse. Tavaliselt vabaneb korraga ainult üks munarakkond. Hormoonid annavad emakale ka käsu valmistuda lapseks, juhul kui munarakkude kohtumine spermaga ja viljastumine toimub. Emaka seinad muutuvad paksemaks koos lisakudedega. Emaka paksu osa sees on veresooned ja muud toitained, mida laps vajab kasvamiseks. Kui emakas olev munarakk saab viljastatud, jääb see emaka seina külge kinni ja hakkab kasvama. Kui aga munarakkumus ei ole viljastatud, siis see ei jää kinni. Seejärel vabaneb emakas munarakkudest ja lisakudusest, vabastades need kehast. Kude ja veri voolavad emakast välja tupe kaudu. Seda nimetatakse menstruatsiooniks või menstruatsiooniks. Veritsus kestab tavaliselt umbes kolm kuni viis päeva, kuigi mõnedel tüdrukutel võib veritsus kesta kauem või olla veritsus ka vahel. Seejärel hakkab emakas valmistuma uueks munarakkumiseks. Enamiku tüdrukute puhul on menstruatsioonide vaheline aeg umbes üks kuu. Umbes kaks aastat pärast menstruatsiooni algust ei ole perioodide vaheline aeg alati sama. Mõnedel tüdrukutel võib kuu vahele jääda või on kaks menstruatsiooni lähestikku. Samuti on normaalne, et menstruatsiooni ajal esineb krambid (üsna valulikud pigistavad tunded) või kõhu paisumine (paistetamine). Kui paljudel tüdrukutel hakkavad menstruatsioonid tekkima, hakkavad nad kasutama hügieenisidemeid (mida nimetatakse ka hügieenipadjadeks) või tampoone, et veri ja koed üles imeda. Hügieenisidemed on imav materjalitükk (mis suudab vedelikku sisse võtta), mida kantakse vulva ja aluspükste vahel. Tampoon on imavast materjalist tikk, mis pannakse tuppe.

Ühe Kanada ajakirja 2004. aasta uuringus leiti, et enamik naisi (25%) alustas masturbeerimist umbes 12-13-aastaselt.

Keha kasv

Kuna kehas on rohkem hormoone, hakkab tüdrukute rindadel, kõhul, puusadel ja reitel rohkem rasva olema. Kümneaastaselt on keskmisel tüdrukul 6% rohkem keharasva kui keskmisel poisil, kuid puberteedi lõpuks on erinevus peaaegu 50%. Rasv tagab, et raseda naise sees kasvav laps saab piisavalt toitaineid. Samuti liiguvad vaagna luud kaugemale üksteisest, et teha ruumi suuremale emakale ja munasarjadele, ja nii on beebil ruumi emakas kasvamiseks ja sünnitamisel kehast väljumiseks. Tüdrukute lisarasv ja laiemad puusaluud annavad neile kumerama kuju.

Tüdrukud kogevad puberteedi ajal samuti kasvuspurti. Esimese aasta jooksul pärast puberteedi algust kasvavad nad umbes 8 cm. Järgmise aasta jooksul kasvavad nad veelgi kiiremini, seejärel aeglustub kasv ja peaaegu peatub, kui nad hakkavad menstruatsiooni saama. Pärast tüdruku menstruatsioonide algust ei kasva ta tavaliselt rohkem kui 5 cm (2 in) pikemaks.

Suur hulk hormoone poiste ja tüdrukute kehas puberteedi ajal võib mõjutada ka nende emotsioone. Noored hakkavad end üksteise poole tõmbama (tõmbama) ja mõtlema sellele, mis tunne on seksida. Nad on sageli mures selle pärast, mida teised inimesed neist arvavad. Samuti võivad nad tunda tungi teha asju, mis on ohtlikud, näiteks võtta narkootikume või liiga palju alkohoolseid jooke või suitsetada. Nad tahavad mõnikord rohkem iseseisvust - rohkem võimu, et ise asju otsustada - ja võivad vihastuda, kui vanemad ei luba neil asju teha. Teismeliste aju on alles kasvamas ja võib minna aega, enne kui nad on piisavalt küpsed, et osata teha oma elus häid valikuid. Seetõttu võib neile olla kasulik järgida täiskasvanute nõuandeid, keda nad usaldavad, isegi kui neil ei ole sel hetkel palju mõtet.

Kuna puberteet on lapse elus see aeg, mil ta muutub võimeliseks lapsi tegema, peetakse seda väga oluliseks. Seetõttu korraldatakse paljudes maailma riikides selle muutuse tähistamiseks ülemineku riitusi.

Isased

• Austraalia. Mõnede Austraalia aborigeenide hõimude seas lõigatakse või augustatakse noormeeste peenised (naha läbistamiseks kasutatakse midagi teravat), kui nad jõuavad puberteedieas, või nad võidakse ümber lõigata. Ümberlõikamine on peenise eesnaha (nahaosa, mis katab peenist või peenise pead) mahalõikamine. Noored mehed saadetakse kodust ära ka pikale jalgsirännakule, mida nimetatakse jalutuskäiguks. Selle reisi ajal õpivad nad, kuidas loomi küttida ja vabas looduses ellu jääda.

Naised

• Ameerika. Navajo (hääldatakse [ˈnævəˌhoʊ], NA-və-hoe) indiaanlaste seas läbib noor naine, kes on saanud oma esimesed menstruatsioonid, nelja päeva kestva tseremoonia nimega Kinaalda, mis näitab, et ta on muutunud tüdrukust naiseks. Noore naise ema kammib tema juuksed ja seob need patsiks. Seejärel laulab noore naise perekond palve, mille järel ta paneb selga vaibast valmistatud kleidi ning türkiisist ja merekarpidest valmistatud ehted. Seejärel jookseb noor naine nii kiiresti kui võimalik ida poole, pöördub ümber ja jookseb koju. Tavaliselt teeb ta seda kord hommikul ja kord õhtul iga päev tseremoonia ajal. Esimesel õhtul ei lähe noor naine magama, vaid jääb ärkvele, samal ajal kui lauldakse veel palveid. Tseremoonia ajal seisab noor naine ka sirgelt või lamab ema ees maas ja ema viib käed üle noore naise keha, et veenduda, et ta kasvab ilusaks. Tseremoonia viimasel päeval teeb noor naine viimase jooksu; ema käib veel viimast korda käega üle tema keha; ja noor naine annab kogu oma hõimule süüa alkaan, suure maisist (maisist) valmistatud koogi, mille ta on valmistanud.
• Brasiilia. Lõuna-Ameerikas, Brasiilias elava Urubu-Kaapor'i rahva seas läheb noor naine pärast esimest menstruatsiooni oma kodus palmilehtedega kaetud tuppa, kus ta veedab kuu aega üksi. Ta sööb ainult keedetud valget maniokijahu ja valget kilpkonnaliha. Ta magab võrkkiiges (köiest valmistatud voodi, mis riputatakse põranda kohale), sest usutakse, et kui tema jalad puudutavad maad, pääseb maagia välja. Seitsmendal päeval lõikab noore naise isa tema juuksed väga lühikeseks. Tema jalgu kraabitakse aguti hambaga, mis on merisiga sarnane loom. Naise otsmikule ja kõhule (kõhule) mähitakse riidetükid ja riide sisse pannakse suured sipelgad. Pärast seda, kui sipelgad on naist paar korda hammustanud, eemaldatakse riie. Urubu-Kaapor'i rahvas usub, et naine õpib olema tugev, kui ta kannatab valu. Kui noor naine on kuu aega üksi oma toas veetnud, valmistab ta maniokist sööki ja spetsiaalset jooki ning annab seda oma perele ja teistele oma küla elanikele. Noor naine loetakse nüüd täiskasvanuks ja ta võib kanda sulgedest koosnevat kaelakeed ja lilledega vöökohta. Samuti paneb ta oma näole taimedest valmistatud roosa meigi.
• Ghana. Kui mõnes Aafrika Ghanas asuva hõimu noored naised saavad oma esimese menstruatsiooni, veedavad nad kaks kuni kolm nädalat eemal oma perekonnast ja sõpradest. Selle linna või küla kuninganna-ema, kus nad elavad, ja teised vanemad naised õpetavad noortele naistele seksist ja rasestumisvastastest vahenditest. Noored naised õpivad ka, kuidas suhelda meestega, et neil oleks võimalik sõlmida hea abielu. Pärast seda esinevad noored naised üritusel, kus osalevad pealik ja kõik linna või küla elanikud. Ka noored mehed tulevad valima naisi, kellega abielluda.