Emakas

Anatoomia

Emakas on osa naise reproduktiivsest süsteemist. Muud reproduktiivsüsteemi kuuluvad struktuurid ja organid on tupp, munasarjad ja munajuhad.

Emakas on neli peamist osa. Fundus on emaka ülemine osa. See on ümara kujuga. Teine osa emakast on emakakeha. Emakate nurgad on munajuhadega seotud osad. Emaka alumine osa on emakakael. Emakas on kolm kihti. Välist kihti nimetatakse perimetriumiks. See on õhuke kiht, mis ümbritseb emaka välispinda. Perimetrium koosneb epiteelirakkudest koosnevast koest. Keskmine kiht on müomeetrium. Suurem osa emakast koosneb müomeetriumist. Sisemine kiht on endomeetrium. Endomeetrium koosneb sekretorilistest, kiilirakkudest ja basaalrakkudest. Emakas ei asu kõigil naistel ühes kohas. Enamikul naistest on see kallutatud ettepoole. Teistel naistel on emakas ülespoole või tahapoole kallutatud.

Emakas on varustatud veresoonte kaudu. Veri liigub emakasse arterite kaudu. Suured arterid on sisemised iliaakiaalarterid. Suured arterid hargnevad väiksemateks arteriteks, mida nimetatakse munasarja arteriks ja emaka arteriks. Väiksemad arterid varustavad verega kõiki emaka kihte. Veri jõuab veenide kaudu tagasi südamesse ja kopsudesse.

Emakat hoiavad paigal sidemed. Need on eesmine, tagumine, külgmine, emakasakraalne ja ümmargune sideme. Emaka asend võib varieeruda sõltuvalt põie sisust.

Emakas muutub naise elu jooksul. Lapsepõlves ja vanaduspõlves on see passiivne. Ajal, mil naine või tüdruk saab lapse, on see väga aktiivne organ. See teeb palju asju. See on koht, kus algab menstruatsioon, see on koht, kus viljastatud munarakkond kinnitub, see on koht, kus laps kasvab, see on tugev lihas, mis surub lapse sünnituse ajal välja.

Kasvajad

Emakas võib tekkida vähk. Kuid see ei ole tavaline. Emakavähki on kahte tüüpi. Need on endomeetriumi vähk ja emakasarkoom. Emakavähk võib kasvada emaka limaskesta rakkudest. Emakasarkoom on haruldane vähk, mis kasvab emaka silelihase rakkudest. Emakas võivad kasvada ka muud kasvajad, mis ei ole vähk. Üks neist on emaka mioom.

Ebanormaalne emakas

Tüdruk võib sündida emakas, mis ei ole normaalne. Kui naisel on emakas, mis ei ole normaalne, võivad tal olla ka teised organid, mis ei ole normaalsed. Ta ei pruugi seda teada enne, kui ta tahab lapsi saada. Lapse saamine võib olla raske. Kui naisel on emakas, mis ei ole normaalne, ei pruugi ta olla võimeline lapsi saama. Paljudel juhtudel saab emaka korda teha operatsiooniga.

Emakas kasvab raseduse ajal

Rasedus

Emakas muutub raseduse ajal. See kasvab koos lapsega. Selles on ka vedelikku ja platsenta. See algab väikselt, kuid muutub väga suureks. Sinna võib mahtuda viis kuni kakskümmend liitrit. Emakas koosneb silelihasest, mida nimetatakse müomeetriumiks. Müomeetriumi rakud kasvavad raseduse ajal. Emaka välisküljel kasvab tugev kiudne kude. Müomeetrium kasvab alguses, kuid muutub raseduse lõpus õhemaks. Arst või meditsiiniõde saab tunda last läbi õheneva emaka.

Emakaprolaps

Emakas võib liikuda allapoole ja olla nähtav läbi tupe. See võib juhtuda pärast seda, kui naine on sünnitanud. Vanematel naistel esineb seda probleemi rohkem kui noorematel naistel. Muud asjad, mis panevad naiste emaka langema:

• Vananemine
• Väiksem östrogeeni kogus pärast menopausi
• Ülekaalulisus
• Palju köha
• Kasvaja
• Liiga kõvasti surumine, et soolestikku saada
• Nõrgad vaagnalihased

Kirurgia

Emakas eemaldatakse operatsiooniga mitmel põhjusel. Emaka eemaldamist nimetatakse hüsteektoomiaks. Emaka eemaldamise operatsioon võib olla vajalik pärast lapse saamist. Selle põhjuseks on see, et naisel võib olla tugev verejooks. Emakas võib olla vaja eemaldada, sest selles kasvab vähk.

Muud loomad

Emakas on olemas siis, kui loom sünnitab elusaid järeltulijaid. Seega on emakas kõigil imetajatel, välja arvatud ühejalgsetel. Siiski on inimene peaaegu ainuke, kellel on üks emakas. Teine imetajatest, kellel on üks emakas, on šimpansid, meie lähim elav sugulane. Teistel imetajatel on kas täielikult eraldatud emakad või emakad, mis on osaliselt kokku sulanud.

Munevatel loomadel on munajuhad ja üsna paljud roomajad on eluvõimelised või ovovivipaarilised.

• Veistel on kaks emakat.
• Hobuse emakas koosneb kahest lühikesest emakasarvest. Hobuse emakas on mõjutatud hormoonidest. Hobustel võib esineda emakapõletik. Hobusel võivad tekkida ka emakatsüstid. Vanematel emastel hobustel võib emakas pärast sünnitust tekkida armistumine. Hobuse emaka kahjustus võib muuta ta võimetuks lapsi saama.
• Emakal on emaskoeral kaks emakasarve.
• Emastel kassidel on kaks emakas, mis ühinevad ühe emakakaelaga. Marssupiaalsetel on kaks emakas, mis ühinevad eraldi tuppe.