Emakas: ehitus, endomeetrium, menstruatsioon ja roll raseduses
Emakas ehk emakas on osa naise keha reproduktiivsest süsteemist. Emakas on koht, kus laps kasvab üheksa kuud raseduse ajal. See on pirnikujuline organ naise sees. See asub põie taga ja pärasoole ees. Emakas kaalub 70 grammi. Endomeetrium on koe, mis vooderdab emakat. Hormoon nimega östrogeen muudab endomeetriumi vere ja vedelikuga paksuks. See emaka limaskest annab kasvavale lapsele seda, mida ta vajab kasvamiseks. Endomeetrium väljub emakast igakuise verevooluna (menstruatsioon). Endomeetrium moodustub uuesti. See juhtub iga 28 päeva tagant. Päevade arv võib olla igal naisel erinev. Viljastatud munarakk liigub läbi munajuha ja emakasse. Seejärel kinnitub see endomeetriumi külge.
Emaka struktuur ja kihid
Emakas koosneb mitmest kihist, millest igaühel on oma ülesanne:
- Endomeetrium – sisevooder, mis muutub tsükli jooksul paksuseks ja vererohkeks ning mille külge fikseeritakse viljastunud munarakk.
- Müomeetrium – lihaskiht, mis võimaldab emakal kokku tõmbuda sünnituse ajal ja menstruatsiooni ajal.
- Perimeetrium – väliskiht ehk serooskiht, mis katab emaka pinnapinda.
Emaka osadena eristatakse tavaliselt kehast (corpus), põhjast (fundus) ja kaelast (cervix). Emaka suurus ja kaal varieeruvad sõltuvalt vanusest, rasedustest ja hormonaalsest seisundist — näiteks raseduse järel on emakas suurem ning lapsi kandnud naistel võib see jääda veidi suuremana.
Endomeetrium ja menstruaaltsükkel
Endomeetrium läbib kolm põhilist faasi:
- Proliferatiivfaas – pärast menstruatsiooni kasvab endomeetrium õrnemas ja pakseneb östrogeeni toimel.
- Sekretoorne faas – pärast ovulatsiooni mõjutab progesteroon endomeetriumit, muutes selle sekretoorseks ja vastuvõtlikuks implanteerumisele.
- Menstruaalne faas – kui viljastumist ei toimu, langeb hormoonide tase ja endomeetrium eraldub ning väljub menstruatsioonina.
Menstruatsiooni kestus ja tsüklipikkus võivad erineda. Keskmine tsükkel on umbes 28 päeva, kuid vahemik 21–35 päeva on samuti normaalne täiskasvanutel.
Emaka roll raseduses
- Emakas on koht, kus viljastatud munarakk implanteerub ja arendab loote soontest, platsentast ja lootevedelikust koosnevat keskkonda.
- Müomeetrium venib ja pakseneb raseduse jooksul ning sünnituse ajal toimuvad tugevad kokkutõmbed, mis aitavad last välja tõsta.
- Platsenta kinnitub tavaliselt endomeetriumi vastu ja tagab lootele hapniku ja toitainete varustuse.
Emaka verevarustus ja närvisüsteem
Emakat varustavad peamiselt arteriaalsed harud vaagnaarterist. Vereringe on oluline nii endomeetriumi regulaarseks taastumiseks kui ka raseduse ajal loote toitumiseks. Närvikiududest sõltuvad emaka kokkutõmbed ja tundlikkus — need mõjutavad ka menstruaalvalu (düsmenorröa).
Emaka asend ja võimalikud variatsioonid
Tavapärane emaka asend on ette kallutatud (anteverted) põie suunas, kuid mõnel naisel võib emakas olla tagurpidi (retroverted) või muul moel asendunud. Need variatsioonid ei ole tavaliselt problemaatilised, kuid võivad mõnikord mõjutada viljakust või põhjustada valusid.
Tavalised haigused ja seisundid
- Fibroidid (myoomid) – healoomulised lihaskoepõletikud, mis võivad põhjustada vererohket menstruatsiooni, survetunde kõhus või valu.
- Endometrioos – endomeetriumi sarnane kude kasvab väljaspool emakat, põhjustades sageli tugevat valu ja viljakusprobleeme.
- Adenomüoos – endomeetriumi rakkude levik müomeetriumi sees, mis põhjustab valulikke ja rohkeid menstruatsioone.
- Emaka polüübid – limaskesta väljaulatused, mis võivad põhjustada ebanormaalset verejooksu.
Diagnostika ja ravi
Emaka probleeme diagnoositakse sageli järgmiste meetoditega:
- Vagiina- ja kõhuõõne ultraheli
- Günekoloogiline läbivaatus ja Papa-test
- Hysteroskoopia (emakaõõne kaamerauuring)
- Endomeetriumi võtmine ehk biopsia kahtluse korral
Ravi sõltub diagnoosist ja võib hõlmata medikamentoosset ravi (hormonaalsed ravimid, valuvaigistid), minimaalselt invasiivseid protseduure (hysteroskoopia, laparoskoopia) või operatiivset sekkumist (nt müomektoomia, emaka eemaldamine) raskemate juhude korral.
Ennetus ja soovitused
- Regulaarsed günekoloogilised kontrollid aitavad avastada probleeme varakult.
- Tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine ja mõõdukane liikumine toetavad hormonaalset tasakaalu.
- Raskete menstruaalvalude või ebanormaalse verejooksu puhul pöörduge arsti poole — paljud seisundid on tänapäevase diagnostika ja raviga hästi hallatavad.
Kui teil on konkreetseid küsimusi emaka funktsiooni, haiguse või rasedusega seotud probleemide kohta, võin aidata neid täpsemalt selgitada.
Inimese emaka ristlõige.
Anatoomia
Emakas on osa naise reproduktiivsest süsteemist. Muud reproduktiivsüsteemi kuuluvad struktuurid ja organid on tupp, munasarjad ja munajuhad.
Emakas on neli peamist osa. Fundus on emaka ülemine osa. See on ümara kujuga. Teine osa emakast on emakakeha. Emakate nurgad on munajuhadega seotud osad. Emaka alumine osa on emakakael. Emakas on kolm kihti. Välist kihti nimetatakse perimetriumiks. See on õhuke kiht, mis ümbritseb emaka välispinda. Perimetrium koosneb epiteelirakkudest koosnevast koest. Keskmine kiht on müomeetrium. Suurem osa emakast koosneb müomeetriumist. Sisemine kiht on endomeetrium. Endomeetrium koosneb sekretorilistest, kiilirakkudest ja basaalrakkudest. Emakas ei asu kõigil naistel ühes kohas. Enamikul naistest on see kallutatud ettepoole. Teistel naistel on emakas ülespoole või tahapoole kallutatud.
Emakas on varustatud veresoonte kaudu. Veri liigub emakasse arterite kaudu. Suured arterid on sisemised iliaakiaalarterid. Suured arterid hargnevad väiksemateks arteriteks, mida nimetatakse munasarja arteriks ja emaka arteriks. Väiksemad arterid varustavad verega kõiki emaka kihte. Veri jõuab veenide kaudu tagasi südamesse ja kopsudesse.
Emakat hoiavad paigal sidemed. Need on eesmine, tagumine, külgmine, emakasakraalne ja ümmargune sideme. Emaka asend võib varieeruda sõltuvalt põie sisust.
Emakas muutub naise elu jooksul. Lapsepõlves ja vanaduspõlves on see passiivne. Ajal, mil naine või tüdruk saab lapse, on see väga aktiivne organ. See teeb palju asju. See on koht, kus algab menstruatsioon, see on koht, kus viljastatud munarakkond kinnitub, see on koht, kus laps kasvab, see on tugev lihas, mis surub lapse sünnituse ajal välja.
Kasvajad
Emakas võib tekkida vähk. Kuid see ei ole tavaline. Emakavähki on kahte tüüpi. Need on endomeetriumi vähk ja emakasarkoom. Emakavähk võib kasvada emaka limaskesta rakkudest. Emakasarkoom on haruldane vähk, mis kasvab emaka silelihase rakkudest. Emakas võivad kasvada ka muud kasvajad, mis ei ole vähk. Üks neist on emaka mioom.
Ebanormaalne emakas
Tüdruk võib sündida emakas, mis ei ole normaalne. Kui naisel on emakas, mis ei ole normaalne, võivad tal olla ka teised organid, mis ei ole normaalsed. Ta ei pruugi seda teada enne, kui ta tahab lapsi saada. Lapse saamine võib olla raske. Kui naisel on emakas, mis ei ole normaalne, ei pruugi ta olla võimeline lapsi saama. Paljudel juhtudel saab emaka korda teha operatsiooniga.
Emakas kasvab raseduse ajal
Rasedus
Emakas muutub raseduse ajal. See kasvab koos lapsega. Selles on ka vedelikku ja platsenta. See algab väikselt, kuid muutub väga suureks. Sinna võib mahtuda viis kuni kakskümmend liitrit. Emakas koosneb silelihasest, mida nimetatakse müomeetriumiks. Müomeetriumi rakud kasvavad raseduse ajal. Emaka välisküljel kasvab tugev kiudne kude. Müomeetrium kasvab alguses, kuid muutub raseduse lõpus õhemaks. Arst või meditsiiniõde saab tunda last läbi õheneva emaka.
Emakaprolaps
Emakas võib liikuda allapoole ja olla nähtav läbi tupe. See võib juhtuda pärast seda, kui naine on sünnitanud. Vanematel naistel esineb seda probleemi rohkem kui noorematel naistel. Muud asjad, mis panevad naiste emaka langema:
- Vananemine
- Väiksem östrogeeni kogus pärast menopausi
- Ülekaalulisus
- Palju köha
- Kasvaja
- Liiga kõvasti surumine, et soolestikku saada
- Nõrgad vaagnalihased
Kirurgia
Emakas eemaldatakse operatsiooniga mitmel põhjusel. Emaka eemaldamist nimetatakse hüsteektoomiaks. Emaka eemaldamise operatsioon võib olla vajalik pärast lapse saamist. Selle põhjuseks on see, et naisel võib olla tugev verejooks. Emakas võib olla vaja eemaldada, sest selles kasvab vähk.
Muud loomad
Emakas on olemas siis, kui loom sünnitab elusaid järeltulijaid. Seega on emakas kõigil imetajatel, välja arvatud ühejalgsetel. Siiski on inimene peaaegu ainuke, kellel on üks emakas. Teine imetajatest, kellel on üks emakas, on šimpansid, meie lähim elav sugulane. Teistel imetajatel on kas täielikult eraldatud emakad või emakad, mis on osaliselt kokku sulanud.
Munevatel loomadel on munajuhad ja üsna paljud roomajad on eluvõimelised või ovovivipaarilised.
- Veistel on kaks emakat.
- Hobuse emakas koosneb kahest lühikesest emakasarvest. Hobuse emakas on mõjutatud hormoonidest. Hobustel võib esineda emakapõletik. Hobusel võivad tekkida ka emakatsüstid. Vanematel emastel hobustel võib emakas pärast sünnitust tekkida armistumine. Hobuse emaka kahjustus võib muuta ta võimetuks lapsi saama.
- Emakal on emaskoeral kaks emakasarve.
- Emastel kassidel on kaks emakas, mis ühinevad ühe emakakaelaga. Marssupiaalsetel on kaks emakas, mis ühinevad eraldi tuppe.
Küsimused ja vastused
K: Mis on emakas?
V: Emakas on pirnikujuline organ naise kehas ja on osa reproduktiivsest süsteemist.
K: Mis toimub emakas raseduse ajal?
V: Emakas on koht, kus laps kasvab üheksa kuu jooksul raseduse ajal.
K: Kus asub emakas naise kehas?
V: Emakas asub põie taga ja pärasoole ees.
K: Milline on emaka kaal?
V: Emakas kaalub umbes 70 grammi.
K: Mis on endomeetrium?
V: Endomeetrium on koe, mis vooderdab emakat.
K: Milline on endomeetriumi funktsioon emakas?
V: Endomeetriumi muudab vere ja vedelikuga paksuks hormoon nimega östrogeen, mis annab kasvavale lapsele kasvamiseks vajalikku.
K: Mis juhtub endomeetriumiga igal kuul?
V: Endomeetrium väljub emakast igakuise verevooluna, mida nimetatakse ka menstruatsiooniks, ja seejärel moodustub see uuesti iga 28 päeva järel või iga naise puhul erineva arvu päevade järel.
