Hobune
Hobused on hobuslaste sugukonda kuuluvad imetajad. Nad on taimtoidulised, mis tähendab, et nad söövad rohtu ja muid taimi. Mõned taimed on neile ohtlikud, näiteks rukkirääk, sidrunhein (õlihein) ja mõnikord ka tammesid.
Harilik hobune on Equus caballus. Ta on metshobustest kodustatud inimeste poolt vähemalt 5000 aastat tagasi. Nad on suured ja tugevad loomad ning mõnda tõugu kasutatakse raskete koormate vedamiseks. Võistlushobused võivad galopeerida kuni 30 miili tunnis.
Isane hobune on täkk ja emane hobune on tamba. Noore hobuse üldnimetus on varss. Noor emane hobune on tutt ja noor isane hobune on varss. Kastreeritud hobune on kastreeritud hobune. Hobustel on kabjad, mis vajavad kõva või kareda pinnase eest kaitset hobusekingade abil.
Varased hobused
Hobuste evolutsiooni on hästi uuritud. Viiskümmend miljonit aastat tagasi ei olnud hobuseid, nagu me neid praegu tunneme. Varaseimast fossiilsest hobusest on Põhja-Ameerika hobune Eohippus ja Euraasia hobune Hyracotherium. Mõlemad olid väikesed loomad: Eohippus oli neist kahest suurem, olles kaks korda suurem kui terjerikoer.
Nende väikeste loomade ja tänapäeva hobuse vahel on toimunud palju muutusi. Neid muutusi saab kõige paremini seletada kui kohanemist muutuva ökoloogilise niššiga. Väikesest pähkleid ja puuvilju söövast metsasõralisest on saanud suurem metsasõraline, kes sööb lehti ja väikseid oksi. Lõpuks on tänapäeva hobune avatud rohumaadel karjatav, teistsuguste hammastega, jooksmiseks mõeldud jalgadega ja palju suurema suurusega. Suuremad muutused toimusid miotseeni keskel, kui kliima muutus jahedamaks ja rohumaad hakkasid metsi asendama. See muutus jätkus ja mitmed imetajate rühmad muutusid sirelijaist karjatajateks.
Hobuste rühm
Hobused ja inimesed
Hobuseid on kodustatud vähemalt 5000 aastat. Inimesed on neid kasutanud mitmel erineval viisil reisimiseks, tööks, toiduks, meelelahutuseks ja näitamiseks. Ratsaväe hobuseid kasutati sõjas kuni 20. sajandi keskpaigani. Neid kasutatakse ratsutamiseks ja transpordiks. Samuti kasutatakse neid asjade vedamiseks või vankrite vedamiseks või põllumeeste põllu kündmisel põllumajanduses. Inimesed on kasutanud selektiivset aretust, et teha suuremaid hobuseid raskete tööde tegemiseks. Mõnes kohas, näiteks seal, kus puuduvad teed, kasutatakse neid ikka veel tööks ja transpordiks.
Mõned inimesed peavad hobuseid lemmikloomadena. Tänapäeval kasutatakse hobuseid peamiselt meelelahutuseks ja spordiks, sealhulgas hobuste võidusõitudeks. Hobuseid kasutatakse ratsaspordis, milleks on sellised hobusespordialad nagu maastikusõit, ratsahüpped, dressuur, hobupoolo, rodeo, western pleasure, horsemanship, reining, halter/showmanship jne. Ratsasport, takistussõit ja dressuur on olümpiaspordialad. "Equus" on vana ladinakeelne sõna, mis tähendab hobust.
Hobuseid kasutatakse kogu maailmas inimeste vedamiseks ja vankrite vedamiseks. Neid kasutatakse suurlinnades, et aidata politseil jälgida ja kaitsta inimesi rahvahulkades.
Hobusnahk on tugev nahk, mis on valmistatud hobuste nahast. Hobusnahast valmistatakse jäik kangas. Hobusejõhvi võib kasutada ka mööbli täidisena. Hobusejõhvi võib segada kipsiga, et muuta see tugevaks. Hobuseluudest saab valmistada želatiini toiduks. Luudest saab valmistada ka liimi. Mõned puidutöötlejad eelistavad ikka veel loomaliimi.
Hobused tõmbavad künni
Mare
Tamm on emane hobune. Teisi emaseid hobuslasi nimetatakse mõnikord ka tamasteks. Enne oma kolmandat sünnipäeva nimetatakse teda tümmiks. Kui tamba tahab paarituma hakata, nimetatakse teda tiineks. See östroositsükli osa kestab umbes kolm nädalat. Tammad on altimad temperamentsusele, mõned inimesed nimetavad seda "tammeseks".
Hobusetõud
Need on mõned tuntud hobusetõud sadade seas, mida on olemas:
- American Cream Draft
- Andaluusia
- Appaloosa
- Araabia hobune
- Bashkir Curly
- Belgia hobune
- Kanada hobune
- Clydesdale
- Dales Pony
- Hollandi eelnõu
- Hollandi soojavereline
- Exmoor poni
- Falabella
- Fjordi hobune
- Friisi
- Mustlane Vanner
- Hannoveri
- Holstein
- Islandi hobune
- Iiri sporthobune
- Java Pony
- Jüütimaa hobune
- Lipizzaner
- Mongoolia hobune
- Morgani hobune
- Mustang
- Noriker
- Oldenburgi hobune
- Paint Horse
- Percheron
- Peruu paso
- Kvartalhobune
- Vene Don
- Saddlebred
- Shetlandi poni
- Hispaania Mustang
- Täisverelised
- Walkaloosa
- Walesi mägiponi
- Walesi poni
Seotud leheküljed
- Ratsutamine - hobustega sportimine
- Pony - väikestele hobustele
- Quagga
- Przewalski hobune
- Aas (perse)
- Muuli
- Zebra
Küsimused ja vastused
K: Millised loomad on hobused?
V: Hobused on mitmekesine loomade rühm hobuslaste perekonnast.
K: Milline on hobuste toitumine?
V: Hobused on taimtoidulised, mis tähendab, et nad söövad rohtu ja muid taimi.
K: Millised taimed on hobustele ohtlikud?
V: Mõned taimed, mis on hobustele ohtlikud, on näiteks räimehein, sidrunhein (õlirohi) ja mõnikord ka tammesid.
K: Millal inimesed hobused kodustasid?
V: Hobused kodustati metshobustest inimeste poolt vähemalt 5000 aastat tagasi.
K: Millised on hobuste kasutusviisid?
V: Mõnda hobusetõugu kasutatakse raskete koormate vedamiseks ja võidusõiduhobused võivad galopeerida kuni 30 miili tunnis.
K: Millised on erinevad terminid isas-, emas- ja noorhobuste kohta?
V: Isane hobune on täkk, emane hobune on tamba, noor emane hobune on tutt, noor isane hobune on varss ja üldine termin noore hobuse kohta on varss.
K: Milleks on hobustel vaja hobusekingi?
V: Hobustel on kabjad, mis vajavad hobusekingadena kaitset kõva või kareda pinnase eest.
