Araabia hobune

Tõu tunnused

Araabia hobustel on kolmnurkne pea, lai otsmik, suured silmad, suured ninasõõrmed ja väikesed ninad. Enamikul neist on kumer või "kumer" profiil. Neil on õhuke, kumer kael, sile tagaveerand ja loomulikult kõrgele tõmmatud saba. Araablastel on tugev luustik ja head jalad. Nad on eriti tuntud oma suurepärase vastupidavuse poolest. Araablaste karvkatte värvid on lahtine, hall, kastanpruun ja must. Araablastel võivad olla robicono ja/või sabino geenid. Kõigil araablastel on karvkatte all must nahk, välja arvatud valgete märkide all.

Beduiinid müüsid palju araabia hobuseid Euroopa inimestele. Teised araabia hobused võeti sõjas vangi ja viidi teistesse riikidesse väljaspool Lähis-Ida. Tänapäeval leidub araabia hobuseid üle kogu maailma. Araabia hobuste perekondi tähistatakse nüüd selle järgi, kus nende viimased esivanemad aretati, näiteks "Poola", "Hispaania", "Crabbet" (Inglismaalt), "Vene", "Egiptuse" ja "Kodumaine" (Ameerika Ühendriikides). Näiteks hobune, mida nimetatakse "Poola araablaseks", on araabia hobune, kelle hiljutised esivanemad on aretatud Poola farmides hobustest, mida poolakad ostsid beduiinidelt Araabiast sajandeid tagasi.

Kasutab

Araablased võistlevad paljudes kohtades, sealhulgas hobuste võidusõitudel, hobusenäitustel, takistussõidus, hüppespordis ja mujal. Nad sobivad hästi ka hobuseks, kes ei armasta võistlusüritusi, ning tööhobuseks ja karjatamishobuseks inimestele, kellele ei meeldi võistlused. Araabia hobuseid näeb ka filmides, paraadidel, tsirkustes ja muudes kohtades, kus hobuseid kasutatakse.

Ajalugu

Araabia hobuste kohta on palju legende ja müüte. Ühe legendi kohaselt valis prohvet Muhammed oma viis parimat tamarat (emast hobust), mida nimetati Al Khamsa ("viis"), et panna alus araabia tõule. Teise legendi kohaselt kinkis Šeba kuninganna kuningas Saalomonile araabia tamba ja nii sai tõug alguse. Veel üks lugu räägib, et Jumal lõi araabia hobuse lõunatuulest, öeldes: "Ma loo sind, oh araablane... Ma annan sulle tiibadeta lennu.".

Tegelikkuses on araablased üks vanimaid inimtekkelisi hobusetõuge maailmas. Araabia poolsaare kaljudele on maalitud pilte "protoaraabia" hobustest, mis nägid välja nagu tänapäeva araabia hobused, juba 2500 aastat eKr. Beduiinide esivanemad taltsutasid hobuseid tõenäoliselt mitte kaua aega pärast kaameli taltsutamist. Siinai poolsaarelt kaevati välja hobuse skelett, mis dateeriti 1700. aastasse eKr, ja seda peetakse varaseimaks tõendiks hobuse olemasolust Vana-Egiptuses. Tõenäoliselt tõid selle kaasa Hyksose vallutajad. Sellel hobusel oli kiilakujuline pea, suur silm ja väike suu, nagu tänapäeva araabia hobusel.

Kõrbes oli inimene araabia hobuse ainus toidu- ja veeallikas. Seal, kus karjamaad puudusid, söötsid beduiinid oma hobustele datleid, datlipalmi vilja, ja kaamelipiima. Araabia hobused pidid elama väga vähese toiduga ja jääma ellu kuivas kliimas, mis oli päeval väga kuum, kuid öösel väga külm. Nõrgad hobused ei elanud ja hobused, kes jäid kõrbes ellu, pidid ka sõjas ratsutamist üle elama. Seetõttu muutus araabia hobune väga vastupidavaks ja suutlikuks elama karmis maailmas.

Kuulsad araabia hobused

Napoleon ratsutas halli araabia täkku nimega Marengo. George Washington ratsutas Ameerika revolutsiooni ajal Blueskini nimelist pool-araablast. Fiktiivset hobust "Must täkk" mängis Walter Farley raamatu põhjal valminud filmis tõeline araabia täkk nimega Cass Ole.

Aziziye Stud

1864. aastal asutas sultan Abdulaziz uue hobusetõu araabia hobustega ja saatis tellimuse osta Bialocerkiewis krahvi Branicki Poola hobusetõu, mille aretusel on väga hea maine. Komisjon ostis 92 hobust, sealhulgas mõned 1855. aastal Inglismaalt imporditud täkk Indjanini järeltulijad.