Kaamelid — liigid, ajalugu ja peamised omadused

Avasta kaamelide maailm: liigid (dromedar, baktria, kaameloidid), ajalugu miljonite aastate tagant ja nende peamised omadused ning kohastumised.

Kaamelid on kaamelite sugukonda kuuluvad imetajad. Kaamelid moodustavad perekonna Camelus. Kaamelid on kolm elusolevat liiki. Tuntuimad on dromedar (üks kühm) ja baktria (kaks kühmu) kaamelid.

Kaameloidide perekonda kuuluvad "Uue Maailma" kaameloidid: laama, alpaka, guanaco ja vikunja.

Varaseim teadaolev kaamel, Protylopus, elas Põhja-Ameerikas 40-50 miljonit aastat tagasi, eotseeni ajal. See oli umbes jänese suurune ja elas tänase Lõuna-Dakota avatud metsades.

Liigid ja taksonoomia

Kaamelite perekonnast Camelus on tänapäeval kolm peamist liiki: dromedar (Camelus dromedarius) — üksikukühmeline, baktria talutud vorm (Camelus bactrianus) — kaks kühmu, ning metsik baktria (Camelus ferus), keda peetakse eraldi liigina ja kes on looduses haruldane. Lisaks kuuluvad kaameloidide laiemasse sugukonda "Uue Maailma" liigid nagu laama, alpaka, guanaco ja vikunja, mis on Aretiikse (Põhja‑Ameerikast pärit) sugupuust eraldunud ja arenenud eraldi keskkondades.

Ajalooline areng

Kaamelite eelajalooline päritolu jäi algselt Põhja‑Ameerikasse; varasemad vormid nagu Protylopus olid palju väiksemad. Hiljem levisid erinevad liigid üle Beringi väina Aasiasse ja Lõuna‑Ameerikasse, kus nad ajapikku erinesid ning mõnes regioonis domestikeeriti. Põhja‑Ameerika looduslikud kaamelid hääbusid peamiselt hilis‑pliotseenis või varases holotseenis (umbes 10 000 aastat tagasi).

Füsioloogia ja kohastumused

• Kühmud: kühmud ei hoia peamiselt vett, vaid rasvareservi, mida kaamel saab kasutada pikkadel toidupuuduse perioodidel. Rasvakogus võimaldab kaamelil säilitada energiat ja reguleerida keha kuumust.
• Vee- ja soojusregulatsioon: kaamel suudab juua suures koguses vett korraga (kuni 100 liitrit mõne tunni jooksul sõltuvalt liigist ja olukorrast) ning talub suuri kehatemperatuuri kõikumisi, mis vähendab vee kadu higi kaudu.
• Anatoomia: laiad, pehmed käpapadjandid takistavad upumist liivas; pikad ripsmed ja suletavad ninapuud takistavad liiva sattumist hingamisteedesse; ovalne punavererakkude kuju aitab taluda dehüdratsiooni.
• Seedeelundkond: kaamelid on pseudoruminandid — nende kõht ei ole täpselt sama kui lehmadel, kuid neil on mitmekambriline seedesüsteem, mis võimaldab tõhusalt väärindada karnivaalset ja ränilist taimset toitu.

Käitumine ja toitumine

Kaamelid on taimtoidulised ja kohastunud tarbima kareid, soolasid ning vähese toitainesisaldusega taimi. Nad liiguvad sageli karjadena, kus domineerib selge hierarhia. Kodustatud kaamelid on olulised ka koorma- ja sõiduloomadena, mistõttu neid on aretatud ka vastupidavuse, temperamendi ja piima- ning villaomaduste suunas.

Reproduktiivne bioloogia ja eluiga

Emaskaael sigib tavaliselt ühe vasika korraga. Rasedusaeg on umbes 12–14 kuud (umbes 13 kuud). Vastsündinud vasikad suudavad kiiresti püsti tõusta ja järgmisel päeval kõndida — oluline omadus liikuvaks eluks avatud maastikul. Kaamelid elavad tavaliselt 30–50 aastat, sõltuvalt liigist ja elutingimustest.

Domestikatsioon ja inimkasutus

Kaamelid on inimkonnale olnud väärtuslikud juba tuhandeid aastaid: neid kasutatakse koormakannete vedamiseks, ratsutamiseks, karjakasvatuses, piima (rikas valkude ja rasvade poolest), liha ja villa (eriti baktria ja alpaka puhul) saamiseks. Dromedarid on levinud Aafrika ja Lähis‑Ida kõrbetes, baktriad Kesk‑Aasias, ning uue maailma laama‑ ja alpaka‑liigid Andides. Kaamelivõidusõidud ja kultuuriüritused on mitmes piirkonnas jätkuvalt tähtsal kohal.

Levik ja kaitse

Tänapäeval on enamik baktriakaameleid talutud vormid, kuid metsik baktria (Camelus ferus) on looduses haruldane ja rahvusvaheliselt kaitse all. Uue maailma vikunja on samuti kaitse all ja tema villa on kõrge väärtusega, mistõttu on kaitse‑ ja taastamisprogrammid olulised. Üldiselt mõjutavad kaameleid elupaikade kadumine, ülekarjatamine ja kliimamuutused.

Oluline meeles pidada

• Kaamelid on erakordselt kohastunud kuiva ja karmima kliimaga elupaikadesse.
• Kühmud ei ole veereservuaarid — need on peamiselt rasvavarud.
• Kaamelid on olnud inimestele praktilised kaaslased ja ressursid juba tuhandeid aastaid, olles kultuuriliselt ja majanduslikult tähtsad paljudes piirkondades.

Elupaik ja kohanemine

Kaamelid elavad kõrbetes, kus on kuum ja kuiv. Kaamelid on kohanenud ja leidnud viise, mis aitavad neil kõrbes ellu jääda. Neil on paks karvkate, mis kaitseb neid päeval kuumuse eest ja hoiab neid öösel soojas. Nende suured jalad levitavad kõndides nende kaalu liival. Kui on toitu ja vett, suudab kaamel süüa ja juua suurtes kogustes ning talletada seda rasva kühmu. Kui aga toitu ja vett ei ole, kasutab kaamel rasva energiaks ning kühm muutub väikeseks ja pehmeks. Kaameli jäätmed sisaldavad väga vähe vett. Isegi kaameli hingeõhu vesi voolab tagasi suhu. Kaamelitel on põõsastunud kulmud, mis ei lase liivatormi korral liiva silmadesse minna. Tal on pikk sihvakas kael, et jõuda kõrgete lehtede, näiteks palmide juurde, ning kummist laigud kõhul ja põlvedel, et kaitsta nahka põlvitades ja istudes kuumal liival. Need kujunevad pärast viieaastaseks saamist.

Kaamelil on loomupärane temperatuuri reguleerimine - ta suudab oma kehatemperatuuri muuta kuue kraadi võrra nii või teisiti. Kaamelil on kaks ripsmepaari, sulgemislihased ninasõõrmetes koos viilutatud ninasõõrmetega, karvased kõrvad ja sitke, nahkjas nahk, mis kaitseb kaameli nahka elutähtsates hädaolukordades, näiteks liivatormi korral. Tal on paksud kummist huuled, et süüa kuivi, okkalisi taimi, ja suur karvane saba, et pühkida kahjureid, näiteks sääski ja kärbseid.

Kaamelid 2003. aastal.

Life

Kaamelid elavad rühmades, kus on üks isane, mitu emast ja nende noored vasikad või vasikad. Nad on loomad, kes kasutavad oma sarvi.

Reproduktsioon

Sündimata kaamel elab umbes 9-11 kuud. Tavaliselt sünnib üks vasikas. Kaamelivasikas suudab joosta vaid mõned tunnid pärast sündi. Vasikad võõrutatakse, kui nad on umbes 1-aastased.

Dieet

Kõrbes toidavad inimesed kaameleid rohu, teravilja, nisu ja kaeraga. Kui kaamelid rändavad kõrbes, on toitu sageli väga raske leida. Nii et loomad peavad võib-olla elama kuivatatud lehtede, seemnete ja okkaliste okstega (ilma suu vigastamata). Kui tavalist toitu ei ole, söövad kaamelid kõike:, nahka, isegi oma omaniku telki.

Seedimine

Kaamelid on mäletsejalised, kuid kaamelid ei närida oma toitu enne allaneelamist väga hästi. Esimene magu talletab täielikult läbi närimata toidu. Hiljem jõuab see toit (ehk kaamelite sööt) tagasi kaameli suhu ja kaamel närib seda uuesti. Seejärel neelab kaamel söödud toidu alla ja see läheb teistesse mao osadesse, kus see täielikult seeditakse.

Dromeedari ema ja tema vasikas.

Kaamelid ja inimesed

Kaamelid on olnud inimeste poolt kodustatud umbes 5000 aastat. Neid kasutatakse ratsutamiseks ja asjade vedamiseks ning liha, piima ja villa saamiseks.

Koduloomadena kasutatakse neid Aafrikas, Aasias ja alates 19. sajandist ka Austraalias. Hiinas, Tiibeti platool ja Mongoolias elab veel umbes 900-1000 metsikut baktria kaamelit. Looduslikke dromedareid enam ei ole, kuid Austraalias on põgenenud koduloomadromedareid. Tänapäeval elab Austraalia tagalas umbes 700 000 dromedari looduses.

Kaamelirong Aafrikas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kaamelid?

K: Mitu liiki kaameleid on olemas?

K: Millised on kaks kõige tuntumat kaameliliiki?

K: Millised teised loomad kuuluvad kaamelite perekonda?

K: Kus ja millal elasid esimesed teadaolevad kaamelid?

K: Kui suur oli varaseim teadaolev kaamel?

K: Kus elas varaseim teadaolev kaamel?

Otsing