Kaamelid on kaamelite sugukonda kuuluvad imetajad. Kaamelid moodustavad perekonna Camelus. Kaamelid on kolm elusolevat liiki. Tuntuimad on dromedar (üks kühm) ja baktria (kaks kühmu) kaamelid.
Kaameloidide perekonda kuuluvad "Uue Maailma" kaameloidid: laama, alpaka, guanaco ja vikunja.
Varaseim teadaolev kaamel, Protylopus, elas Põhja-Ameerikas 40-50 miljonit aastat tagasi, eotseeni ajal. See oli umbes jänese suurune ja elas tänase Lõuna-Dakota avatud metsades.
Liigid ja taksonoomia
Kaamelite perekonnast Camelus on tänapäeval kolm peamist liiki: dromedar (Camelus dromedarius) — üksikukühmeline, baktria talutud vorm (Camelus bactrianus) — kaks kühmu, ning metsik baktria (Camelus ferus), keda peetakse eraldi liigina ja kes on looduses haruldane. Lisaks kuuluvad kaameloidide laiemasse sugukonda "Uue Maailma" liigid nagu laama, alpaka, guanaco ja vikunja, mis on Aretiikse (Põhja‑Ameerikast pärit) sugupuust eraldunud ja arenenud eraldi keskkondades.
Ajalooline areng
Kaamelite eelajalooline päritolu jäi algselt Põhja‑Ameerikasse; varasemad vormid nagu Protylopus olid palju väiksemad. Hiljem levisid erinevad liigid üle Beringi väina Aasiasse ja Lõuna‑Ameerikasse, kus nad ajapikku erinesid ning mõnes regioonis domestikeeriti. Põhja‑Ameerika looduslikud kaamelid hääbusid peamiselt hilis‑pliotseenis või varases holotseenis (umbes 10 000 aastat tagasi).
Füsioloogia ja kohastumused
- Kühmud: kühmud ei hoia peamiselt vett, vaid rasvareservi, mida kaamel saab kasutada pikkadel toidupuuduse perioodidel. Rasvakogus võimaldab kaamelil säilitada energiat ja reguleerida keha kuumust.
- Vee- ja soojusregulatsioon: kaamel suudab juua suures koguses vett korraga (kuni 100 liitrit mõne tunni jooksul sõltuvalt liigist ja olukorrast) ning talub suuri kehatemperatuuri kõikumisi, mis vähendab vee kadu higi kaudu.
- Anatoomia: laiad, pehmed käpapadjandid takistavad upumist liivas; pikad ripsmed ja suletavad ninapuud takistavad liiva sattumist hingamisteedesse; ovalne punavererakkude kuju aitab taluda dehüdratsiooni.
- Seedeelundkond: kaamelid on pseudoruminandid — nende kõht ei ole täpselt sama kui lehmadel, kuid neil on mitmekambriline seedesüsteem, mis võimaldab tõhusalt väärindada karnivaalset ja ränilist taimset toitu.
Käitumine ja toitumine
Kaamelid on taimtoidulised ja kohastunud tarbima kareid, soolasid ning vähese toitainesisaldusega taimi. Nad liiguvad sageli karjadena, kus domineerib selge hierarhia. Kodustatud kaamelid on olulised ka koorma- ja sõiduloomadena, mistõttu neid on aretatud ka vastupidavuse, temperamendi ja piima- ning villaomaduste suunas.
Reproduktiivne bioloogia ja eluiga
Emaskaael sigib tavaliselt ühe vasika korraga. Rasedusaeg on umbes 12–14 kuud (umbes 13 kuud). Vastsündinud vasikad suudavad kiiresti püsti tõusta ja järgmisel päeval kõndida — oluline omadus liikuvaks eluks avatud maastikul. Kaamelid elavad tavaliselt 30–50 aastat, sõltuvalt liigist ja elutingimustest.
Domestikatsioon ja inimkasutus
Kaamelid on inimkonnale olnud väärtuslikud juba tuhandeid aastaid: neid kasutatakse koormakannete vedamiseks, ratsutamiseks, karjakasvatuses, piima (rikas valkude ja rasvade poolest), liha ja villa (eriti baktria ja alpaka puhul) saamiseks. Dromedarid on levinud Aafrika ja Lähis‑Ida kõrbetes, baktriad Kesk‑Aasias, ning uue maailma laama‑ ja alpaka‑liigid Andides. Kaamelivõidusõidud ja kultuuriüritused on mitmes piirkonnas jätkuvalt tähtsal kohal.
Levik ja kaitse
Tänapäeval on enamik baktriakaameleid talutud vormid, kuid metsik baktria (Camelus ferus) on looduses haruldane ja rahvusvaheliselt kaitse all. Uue maailma vikunja on samuti kaitse all ja tema villa on kõrge väärtusega, mistõttu on kaitse‑ ja taastamisprogrammid olulised. Üldiselt mõjutavad kaameleid elupaikade kadumine, ülekarjatamine ja kliimamuutused.
Oluline meeles pidada
- Kaamelid on erakordselt kohastunud kuiva ja karmima kliimaga elupaikadesse.
- Kühmud ei ole veereservuaarid — need on peamiselt rasvavarud.
- Kaamelid on olnud inimestele praktilised kaaslased ja ressursid juba tuhandeid aastaid, olles kultuuriliselt ja majanduslikult tähtsad paljudes piirkondades.
