Kaamel

Elupaik ja kohanemine

Kaamelid elavad kõrbetes, kus on kuum ja kuiv. Kaamelid on kohanenud ja leidnud viise, mis aitavad neil kõrbes ellu jääda. Neil on paks karvkate, mis kaitseb neid päeval kuumuse eest ja hoiab neid öösel soojas. Nende suured jalad levitavad kõndides nende kaalu liival. Kui on toitu ja vett, suudab kaamel süüa ja juua suurtes kogustes ning talletada seda rasva kühmu. Kui aga toitu ja vett ei ole, kasutab kaamel rasva energiaks ning kühm muutub väikeseks ja pehmeks. Kaameli jäätmed sisaldavad väga vähe vett. Isegi kaameli hingeõhu vesi voolab tagasi suhu. Kaamelitel on põõsastunud kulmud, mis ei lase liivatormi korral liiva silmadesse minna. Tal on pikk sihvakas kael, et jõuda kõrgete lehtede, näiteks palmide juurde, ning kummist laigud kõhul ja põlvedel, et kaitsta nahka põlvitades ja istudes kuumal liival. Need kujunevad pärast viieaastaseks saamist.

Kaamelil on loomupärane temperatuuri reguleerimine - ta suudab oma kehatemperatuuri muuta kuue kraadi võrra nii või teisiti. Kaamelil on kaks ripsmepaari, sulgemislihased ninasõõrmetes koos viilutatud ninasõõrmetega, karvased kõrvad ja sitke, nahkjas nahk, mis kaitseb kaameli nahka elutähtsates hädaolukordades, näiteks liivatormi korral. Tal on paksud kummist huuled, et süüa kuivi, okkalisi taimi, ja suur karvane saba, et pühkida kahjureid, näiteks sääski ja kärbseid.

Kaamelid 2003. aastal.

Life

Kaamelid elavad rühmades, kus on üks isane, mitu emast ja nende noored vasikad või vasikad. Nad on loomad, kes kasutavad oma sarvi.

Reproduktsioon

Sündimata kaamel elab umbes 9-11 kuud. Tavaliselt sünnib üks vasikas. Kaamelivasikas suudab joosta vaid mõned tunnid pärast sündi. Vasikad võõrutatakse, kui nad on umbes 1-aastased.

Dieet

Kõrbes toidavad inimesed kaameleid rohu, teravilja, nisu ja kaeraga. Kui kaamelid rändavad kõrbes, on toitu sageli väga raske leida. Nii et loomad peavad võib-olla elama kuivatatud lehtede, seemnete ja okkaliste okstega (ilma suu vigastamata). Kui tavalist toitu ei ole, söövad kaamelid kõike:, nahka, isegi oma omaniku telki.

Seedimine

Kaamelid on mäletsejalised, kuid kaamelid ei närida oma toitu enne allaneelamist väga hästi. Esimene magu talletab täielikult läbi närimata toidu. Hiljem jõuab see toit (ehk kaamelite sööt) tagasi kaameli suhu ja kaamel närib seda uuesti. Seejärel neelab kaamel söödud toidu alla ja see läheb teistesse mao osadesse, kus see täielikult seeditakse.

Dromeedari ema ja tema vasikas.

Kaamelid ja inimesed

Kaamelid on olnud inimeste poolt kodustatud umbes 5000 aastat. Neid kasutatakse ratsutamiseks ja asjade vedamiseks ning liha, piima ja villa saamiseks.

Koduloomadena kasutatakse neid Aafrikas, Aasias ja alates 19. sajandist ka Austraalias. Hiinas, Tiibeti platool ja Mongoolias elab veel umbes 900-1000 metsikut baktria kaamelit. Looduslikke dromedareid enam ei ole, kuid Austraalias on põgenenud koduloomadromedareid. Tänapäeval elab Austraalia tagalas umbes 700 000 dromedari looduses.

Kaamelirong Aafrikas.

Galerii