Mongoolia
Mongoolia on Hiina ja Venemaa vahel asuv riik Aasias.
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias ja Kesk-Aasias. Põhjas piirneb ta Venemaaga ning lõunas, idas ja läänes Hiina Rahvavabariigiga. Mongoolia poliitiline süsteem on parlamentaarne vabariik.
Kuni viimase ajani oli enamik inimesi seal budistid. Paljud neist on nomaadid (inimesed, kes liiguvad pidevalt ühest kohast teise ega jää ühte koju), kuid see on muutumas. Suurim linn ja pealinn on Ulaanbaatar. Seal elab umbes 38% elanikkonnast. Varem on seda kirjutatud Ulan Bator/Ulaan Battor ja muudel viisidel. Riigi põhja- ja idaosas on palju mägesid. Osa lõunaosast on Gobi kõrb. Mongoolias elab 2 791 272 inimest. Riik on maailma 18. suurim riik, mille pindala on 1 564 116 km22(603 909 ruutmi).
Mongoolia on peamiselt maapiirkond, kus on maailma sõltumatute riikide seas kõige madalam rahvastikutihedus.
Ajalugu
Mongoolia piirkonda on valitsenud erinevad nomaadide impeeriumid. See oli nii, kuni Tšingis-khaan asutas 1206. aastal suure "mongoli impeeriumi". Pärast Yuani dünastia kokkuvarisemist muutusid mongolid taas nomaadideks. Pärast 16. sajandit oli Mongoolia mõjutatud Tiibeti budismist. 17. sajandi lõpuks kuulus suurem osa Mongooliast Qingi dünastia valitsetavasse piirkonda. Kui Qingi dünastia 1911. aastal kokku varises, kuulutas Mongoolia end iseseisvaks. Kuid nad pidid võitlema hiinlaste vastu. Neid aitas Nõukogude Liit. 1921. aastal aktsepteeris maailm oma iseseisvust. Varsti pärast Mongoolia viimase monarhi Bogd Khaani surma asendati 1924. aastal monarhia kommunistliku valitsusega ja riik nimetati ümber Mongoolia Rahvavabariigiks. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Mongoolia nõukogude satelliitriik. Mongoolia Punase Risti Ühing loodi 1939. aastal. Selle peakorter asub Ulaanbaatoris. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Venemaa huvi Mongoolia vastu vähenenud. Hiina ja Lõuna-Korea on praegu Mongoolia peamised kaubandus- ja poliitilised partnerid.
Valitsus
Mongoolia on parlamentaarne vabariik. Inimesed hääletavad oma valitsuse poolt. Mongoolia president valitakse neljaks aastaks ja teda ei saa valida presidendiks rohkem kui kaks korda. Praegune president on Khaltmaagiin Battulga. Ta valiti esimest korda presidendiks 7. juulil 2017.
Kliima
Mongoolia kliima on stepikliima. Talved on väga külmad ja suved pehmed. Viimasel ajal on talved muutunud väga külmaks. See on tapnud palju inimesi ja karja. 2. juunil 2008 hukkus Mongoolias tugevates lumetormides 52 inimest ja 200 000 veist.
1.-2. märtsil 2008 tabas tugev tolmutorm Kirde-Hiinat ja osa Mongooliast. ja lõppes Põhja- ja Lõuna-Korea kohal 4. märtsil .
Mongoolias 8. mail 2008. aastal hukkus Mongoolia maapiirkondades puhkenud lumetormis 21 inimest. Osa Hiina Sise-Mongoolia provintsist sai 8. mail 2008 samuti kannatada.
2. juunil 2009 öeldi, et Mongoolias on selleks kuupäevaks hukkunud 15 inimest ja 10 000 veist.
1.-2. aprillil 2010 langes temperatuur Mongoolia Tuuli orus kuni -50 kraadini. Nomaad nimega Urna ütles, et ta ostis 400 kimpu rohtu, et loomi toita, valmistudes veel halvemaks ilmaks. Mongoolia Punase Risti andmetel hukkus tänavu [2010. aastal] halva ilma tõttu umbes 4 500 000 karja. Tume, kes elab Ulan Batoris, ütles, et ta on märganud, et on olnud ka mitu väga karmi talve järjest. Ta süüdistas kliimamuutusi, kuid eksperdid ütlesid, et ka karja ülekarjatamine on tapnud suurema osa riigi rohumaadest.
Mongoolia on tuntud kui "igavese sinise taeva maa" või "sinise taeva riik" (mongoli keeles: Mönkh khökh tengeriin oron - Мөнх хөх тэнгэрийн орон), sest seal on üle 250 päikesepaistelise päeva aastas.
NASA satelliidifoto Mongooliast
Geograafia
Mongoolia on maailma 19. suurim riik (pärast Iraani). See on oluliselt suurem kui suuruselt järgmine riik, Peruu. Mongoolial ei ole Kasahstaniga ühist piiri, kuid selle läänepoolseim punkt on Kasahstanist vaid 38 kilomeetri kaugusel.
Mongoolia geograafia on mitmekesine: lõunas asub Gobi kõrb ning põhjas ja läänes on külmad ja mägised piirkonnad. Suurem osa Mongooliast koosneb steppidest, metsaga kaetud alad moodustavad 11,2% kogu maa-alast. Mongoolia kõrgeim punkt on 4 374 m kõrgune Khüiteni tipp Tavan bogd'i mäemassiivis.
Provints
Mongoolia on jagatud 21 provintsiks, mida nimetatakse aimagideks. Aimaagid on jagatud 329 piirkonnaks, mida nimetatakse sumideks.
Keeled
Mongoolia ametlik keel on mongoli keel, mida räägib 95% elanikkonnast. Kogu riigis räägitakse mitmesuguseid oirat'i ja burjaatare murdeid. Riigi lääneosas räägitakse ka turgi keeli, näiteks kasahhi ja tuvaani keelt.
Tänapäeval kirjutatakse mongoolia keelt kirillitsas, kuigi varem kirjutati seda mongoolia kirjaviisi abil. Traditsioonilist tähestikku hakatakse viimasel ajal koolide kaudu aeglaselt uuesti kasutusele võtma.
Mongoolias räägitakse kõige sagedamini vene keelt, mis tuleneb nende diplomaatilistest sidemetest endise kommunistliku riigina. Siiski on inglise keel järk-järgult asendanud vene keele teise keelena, et saada osa maailmamajandusest. Korea keel on muutunud populaarseks, kuna kümned tuhanded mongolialased töötavad ja õpivad Lõuna-Koreas. Huvi hiina keele vastu on naaberriigi tõttu kasvanud.
Sigade gripp
Mongoolia on praegu vaba linnu- ja seagripist, kuid 103 lennureisijat, kelle puhul kahtlustati ohvreid, ja 6-liikmeline lennukimeeskond olid 2009. aasta mais Ulaan Batoris (Ulaanbaatar) 7 päeva karantiinis.
See võis tulla üle piiri Hiina Sise-Mongoolia provintsist.
Riiklikud pühad
Kuupäev | Puhkus |
1. jaanuar | Uus aasta |
Jaanuar või veebruar | Vana uus aasta (Tsagaan sar) |
8. märts | Rahvusvaheline naistepäev |
1. juuni | Lastepäev |
11.-12. juuli | Naadam Holiday |
29. detsember | Iseseisvuspäev |
Seotud leheküljed
- Mongoolia jõgede loetelu
- Mongoolia olümpiamängudel
- Mongoolia jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Milline on Mongoolia poliitiline süsteem?
V: Mongoolia poliitiline süsteem on parlamentaarne vabariik.
K: Kui suur osa elanikkonnast elab Ulaanbaataris?
V: Umbes 38% elanikkonnast elab Ulaanbaataris.
K: Kui palju inimesi elab Mongoolias?
V: Mongoolias elab 2 791 272 inimest.
K: Kui suur on Mongoolia võrreldes teiste riikidega?
V: Mongoolia on maailma 18. suurim riik, mille pindala on 1 564 116 km2 (603 909 ruutmiili).
K: Kas enamik mongoleid on nomaadid või elavad nad ühes kodus?
V: Enamik mongoleid on traditsiooniliselt olnud nomaadid (inimesed, kes liiguvad pidevalt ühest kohast teise ja ei jää ühte koju), kuid see on muutumas.
K: Kas Mongoolias on palju mägist maastikku?
V: Jah, seal on palju mägesid, mis asuvad peamiselt riigi põhja- ja idaosas.
K: Kas Mongoolia piirides on ka kõrbe maad?
V: Jah, osa Mongoolia lõunaosast moodustab Gobi kõrb.