Mongoolia — riik Ida- ja Kesk-Aasias: geograafia, rahvastik ja faktid

Avasta Mongoolia geograafia, rahvastik ja faktid — Ulaanbaatar, Gobi, nomaadid, pindala ja kultuurilised eripärad. Kasulik ülevaade riigist Ida- ja Kesk-Aasias.

Autor: Leandro Alegsa

Mongoolia on Hiina ja Venemaa vahel asuv riik Aasias. See on suur, hõredalt asustatud ja kultuuriliselt eripärane maa, kus põimuvad iidne nomadikultuur ja kaasaegne linnastumine.

Asukoht ja maastik

Merepiirita Mongoolia asub nii Ida-Aasias kui ka Kesk-Aasias. Põhjas piirneb ta Venemaaga ning lõunas, idas ja läänes Hiina Rahvavabariigiga. Riigi maastik on mitmekesine: põhja- ja idaosas on mäeahelikke (nt Altai ja Khangai), keskosas ulatuslikud stepialad ning lõunaosas laiub tuntud Gobi kõrb.

Olulisemad jõed on Selenge ja Orkhon; tuntud järvedest väärib mainimist Hövsgöli järv. Kõrgeim tipp on Altai mäestikus asuv Khüiten peak (umbes 4 374 m).

Riigi pindala on 1 564 116 km2 (603 909 ruutmiili), mistõttu on Mongoolia maailma ühe suureima pindalaga riikide hulgas.

Rahvastik ja linnad

Mongoolias elab umbes 3,4 miljonit inimest (ülevaade viimastest hinnangutest). Suur osa elanikkonnast on koondunud pealinna Ulaanbaatar ümber: seal elab suur osa riigi elanikest (varem on see protsent erinevates allikates nimetatud, ajalooliselt on täheldatud ka umbes 38% osakaalu). Linnale on varem viidatud ka kui Ulan Bator/Ulaan Battor ja olemas on ka teisi transkriptsiooni variatsioone.

Mongoolia on peamiselt maapiirkond: traditsiooniline elustiil hõlmab endiselt suurt hulka nomaade ja poolnomaade perekondi, kuid linnastumine kasvab tunnusena. Riigi rahvastikutihedus on üks madalaimaid maailmas.

Keel ja usund

Peamine keel on mongoli keel, mida tavaliselt kirjutatakse kirillitsas kuid traditsionaalne mongoli kirjasüsteem on taaselustumas kultuurilistes ja ametlikes kontekstides. Religioonidest on domineerivaks olnud budism (peamiselt Tiibeti budism), kõrval esinevad animism (šamanism), kristlus ja kasvav mitteusklike hulk.

Ajalugu lühidalt

Mongoolia ajalooline tähtsus on suur – 13. sajandil loodi Tšingis-khaani juhtimisel maailmaajaloos üks suurimaid impeeriume. 20. sajandil mõjutas riiki Nõukogude Liidu mõju; alates 1990. aastate algusest on Mongoolia arenenud demokraatliku ja turumajandusliku suuna suunas.

Poliitika ja haldusjaotus

Mongoolia poliitiline süsteem on tänapäeval demokraatlik; riigi valitsemine ühendab parlamendipõhiseid elemente ja presidendiametit. Ametlikult toimib riik vabariigina, kus olulist rolli mängib üleriigiline parlament ning täidesaatev võim jaguneb presidendi ja valitsuse vahel.

Riiki jagatakse administratiivselt 21 provintsiks (aimag) ning eraldi staatuses on pealinna omavalitsus.

Majandus

Mongoolia majandus toetub suurel määral loodusvaradele ja põllumajandusele. Peamised ekspordiartiklid on maavarad (põlevkivi, kivisüsi, vask, kontsentraadid ja kuld), samuti lambakasvatus ja hobusepidamine. Kaubandus- ja investeerimissuunad on tugevalt seotud Hiinaga. Linnastumise, mineraalikaevanduse ja infrastruktuuri arenduse tõttu on majandus viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid see on tundlik toorainete hinnakõikumiste suhtes.

Kultuur ja eluviis

Mongoolia kultuur on tuntud oma rikka rahvamuusika, kaela- ja kurgu laulmise (khoomei), ratsaspordi ja traditsioonilise püstitatava elamu geri (jurta) poolest. Suur rahvuspüha on Naadam, kus peamised alad on maadluse, ratsasõidu ja vibulaskmise võistlused.

Loodus, kliima ja elusloodus

Kliima on tüüpiline sisemaa mandriilmastik: talved on ranged ja külmad, suved võivad olla soojad; aastane sademete hulk on üldiselt väike. Loodus on mitmekesine: põhjapoolses taigas elavad karu ja hirved, steppides on palju ulukeid, Gobi aladel on kohalikud kaamelid ja erilised liivadüünid. Kaitsealust fauna hulka kuuluvad näiteks amuur-suurkiskjad, lumeleopard ja argali.

Transport ja ühenduvus

Peamised transpordivõimalused keskenduvad Ulaanbaatarile: seal on rahvusvaheline lennujaam ja raudteühendus (Trans-Mongolia raudtee), mis seob Mongooliat Venemaa ja Hiinaga. Teed on suurel maa-alal hõredad ja mõnel alal ebapiisavad, mistõttu pikkade vahemaade läbimine võib olla keeruline eriti talvisel ajal.

Kokkuvõte

Mongoolia on suur ja hõredalt asustatud riik, kus kohtuvad iidne nomadikultuur ja tänapäevased majanduslikud muudatused. Riigi ainulaadne loodus, tugev rahvuskultuur ning strateegiline asend Hiina ja Venemaa vahel teevad sellest riigist olulise lüli Ida- ja Kesk-Aasia piirkonnas.

Ajalugu

Mongoolia piirkonda on valitsenud erinevad nomaadide impeeriumid. See oli nii, kuni Tšingis-khaan asutas 1206. aastal suure "mongoli impeeriumi". Pärast Yuani dünastia kokkuvarisemist muutusid mongolid taas nomaadideks. Pärast 16. sajandit oli Mongoolia mõjutatud Tiibeti budismist. 17. sajandi lõpuks kuulus suurem osa Mongooliast Qingi dünastia valitsetavasse piirkonda. Kui Qingi dünastia 1911. aastal kokku varises, kuulutas Mongoolia end iseseisvaks. Kuid nad pidid võitlema hiinlaste vastu. Neid aitas Nõukogude Liit. 1921. aastal aktsepteeris maailm oma iseseisvust. Varsti pärast Mongoolia viimase monarhi Bogd Khaani surma asendati 1924. aastal monarhia kommunistliku valitsusega ja riik nimetati ümber Mongoolia Rahvavabariigiks. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Mongoolia nõukogude satelliitriik. Mongoolia Punase Risti Ühing loodi 1939. aastal. Selle peakorter asub Ulaanbaatoris. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Venemaa huvi Mongoolia vastu vähenenud. Hiina ja Lõuna-Korea on praegu Mongoolia peamised kaubandus- ja poliitilised partnerid.

Valitsus

Mongoolia on parlamentaarne vabariik. Inimesed hääletavad oma valitsuse poolt. Mongoolia president valitakse neljaks aastaks ja teda ei saa valida presidendiks rohkem kui kaks korda. Praegune president on Khaltmaagiin Battulga. Ta valiti esimest korda presidendiks 7. juulil 2017.

Kliima

Mongoolia kliima on stepikliima. Talved on väga külmad ja suved pehmed. Viimasel ajal on talved muutunud väga külmaks. See on tapnud palju inimesi ja karja. 2. juunil 2008 hukkus Mongoolias tugevates lumetormides 52 inimest ja 200 000 veist.

1.-2. märtsil 2008 tabas tugev tolmutorm Kirde-Hiinat ja osa Mongooliast. ja lõppes Põhja- ja Lõuna-Korea kohal 4. märtsil .

Mongoolias 8. mail 2008. aastal hukkus Mongoolia maapiirkondades puhkenud lumetormis 21 inimest. Osa Hiina Sise-Mongoolia provintsist sai 8. mail 2008 samuti kannatada.

2. juunil 2009 öeldi, et Mongoolias on selleks kuupäevaks hukkunud 15 inimest ja 10 000 veist.

1.-2. aprillil 2010 langes temperatuur Mongoolia Tuuli orus kuni -50 kraadini. Nomaad nimega Urna ütles, et ta ostis 400 kimpu rohtu, et loomi toita, valmistudes veel halvemaks ilmaks. Mongoolia Punase Risti andmetel hukkus tänavu [2010. aastal] halva ilma tõttu umbes 4 500 000 karja. Tume, kes elab Ulan Batoris, ütles, et ta on märganud, et on olnud ka mitu väga karmi talve järjest. Ta süüdistas kliimamuutusi, kuid eksperdid ütlesid, et ka karja ülekarjatamine on tapnud suurema osa riigi rohumaadest.

Mongoolia on tuntud kui "igavese sinise taeva maa" või "sinise taeva riik" (mongoli keeles: Mönkh khökh tengeriin oron - Мөнх хөх тэнгэрийн орон), sest seal on üle 250 päikesepaistelise päeva aastas.

NASA satelliidifoto MongooliastZoom
NASA satelliidifoto Mongooliast

Geograafia

Mongoolia on maailma 19. suurim riik (pärast Iraani). See on oluliselt suurem kui suuruselt järgmine riik, Peruu. Mongoolial ei ole Kasahstaniga ühist piiri, kuid selle läänepoolseim punkt on Kasahstanist vaid 38 kilomeetri kaugusel.

Mongoolia geograafia on mitmekesine: lõunas asub Gobi kõrb ning põhjas ja läänes on külmad ja mägised piirkonnad. Suurem osa Mongooliast koosneb steppidest, metsaga kaetud alad moodustavad 11,2% kogu maa-alast.  Mongoolia kõrgeim punkt on 4 374 m kõrgune Khüiteni tipp Tavan bogd'i mäemassiivis.

Provints

Mongoolia on jagatud 21 provintsiks, mida nimetatakse aimagideks. Aimaagid on jagatud 329 piirkonnaks, mida nimetatakse sumideks.

Keeled

Mongoolia ametlik keel on mongoli keel, mida räägib 95% elanikkonnast. Kogu riigis räägitakse mitmesuguseid oirat'i ja burjaatare murdeid. Riigi lääneosas räägitakse ka turgi keeli, näiteks kasahhi ja tuvaani keelt.  

Tänapäeval kirjutatakse mongoolia keelt kirillitsas, kuigi varem kirjutati seda mongoolia kirjaviisi abil. Traditsioonilist tähestikku hakatakse viimasel ajal koolide kaudu aeglaselt uuesti kasutusele võtma.

Mongoolias räägitakse kõige sagedamini vene keelt, mis tuleneb nende diplomaatilistest sidemetest endise kommunistliku riigina. Siiski on inglise keel järk-järgult asendanud vene keele teise keelena, et saada osa maailmamajandusest. Korea keel on muutunud populaarseks, kuna kümned tuhanded mongolialased töötavad ja õpivad Lõuna-Koreas. Huvi hiina keele vastu on naaberriigi tõttu kasvanud.

Sigade gripp

Mongoolia on praegu vaba linnu- ja seagripist, kuid 103 lennureisijat, kelle puhul kahtlustati ohvreid, ja 6-liikmeline lennukimeeskond olid 2009. aasta mais Ulaan Batoris (Ulaanbaatar) 7 päeva karantiinis.

See võis tulla üle piiri Hiina Sise-Mongoolia provintsist.

Riiklikud pühad

Kuupäev

Puhkus

1. jaanuar

Uus aasta

Jaanuar või veebruar

Vana uus aasta (Tsagaan sar)

8. märts

Rahvusvaheline naistepäev

1. juuni

Lastepäev

11.-12. juuli

Naadam Holiday

29. detsember

Iseseisvuspäev

Seotud leheküljed

  • Mongoolia jõgede loetelu
  • Mongoolia olümpiamängudel
  • Mongoolia jalgpallikoondis

Küsimused ja vastused

K: Milline on Mongoolia poliitiline süsteem?


V: Mongoolia poliitiline süsteem on parlamentaarne vabariik.

K: Kui suur osa elanikkonnast elab Ulaanbaataris?


V: Umbes 38% elanikkonnast elab Ulaanbaataris.

K: Kui palju inimesi elab Mongoolias?


V: Mongoolias elab 2 791 272 inimest.

K: Kui suur on Mongoolia võrreldes teiste riikidega?


V: Mongoolia on maailma 18. suurim riik, mille pindala on 1 564 116 km2 (603 909 ruutmiili).

K: Kas enamik mongoleid on nomaadid või elavad nad ühes kodus?


V: Enamik mongoleid on traditsiooniliselt olnud nomaadid (inimesed, kes liiguvad pidevalt ühest kohast teise ja ei jää ühte koju), kuid see on muutumas.

K: Kas Mongoolias on palju mägist maastikku?


V: Jah, seal on palju mägesid, mis asuvad peamiselt riigi põhja- ja idaosas.

K: Kas Mongoolia piirides on ka kõrbe maad?


V: Jah, osa Mongoolia lõunaosast moodustab Gobi kõrb.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3