Mongoolia on Hiina ja Venemaa vahel asuv riik Aasias. See on suur, hõredalt asustatud ja kultuuriliselt eripärane maa, kus põimuvad iidne nomadikultuur ja kaasaegne linnastumine.

Asukoht ja maastik

Merepiirita Mongoolia asub nii Ida-Aasias kui ka Kesk-Aasias. Põhjas piirneb ta Venemaaga ning lõunas, idas ja läänes Hiina Rahvavabariigiga. Riigi maastik on mitmekesine: põhja- ja idaosas on mäeahelikke (nt Altai ja Khangai), keskosas ulatuslikud stepialad ning lõunaosas laiub tuntud Gobi kõrb.

Olulisemad jõed on Selenge ja Orkhon; tuntud järvedest väärib mainimist Hövsgöli järv. Kõrgeim tipp on Altai mäestikus asuv Khüiten peak (umbes 4 374 m).

Riigi pindala on 1 564 116 km2 (603 909 ruutmiili), mistõttu on Mongoolia maailma ühe suureima pindalaga riikide hulgas.

Rahvastik ja linnad

Mongoolias elab umbes 3,4 miljonit inimest (ülevaade viimastest hinnangutest). Suur osa elanikkonnast on koondunud pealinna Ulaanbaatar ümber: seal elab suur osa riigi elanikest (varem on see protsent erinevates allikates nimetatud, ajalooliselt on täheldatud ka umbes 38% osakaalu). Linnale on varem viidatud ka kui Ulan Bator/Ulaan Battor ja olemas on ka teisi transkriptsiooni variatsioone.

Mongoolia on peamiselt maapiirkond: traditsiooniline elustiil hõlmab endiselt suurt hulka nomaade ja poolnomaade perekondi, kuid linnastumine kasvab tunnusena. Riigi rahvastikutihedus on üks madalaimaid maailmas.

Keel ja usund

Peamine keel on mongoli keel, mida tavaliselt kirjutatakse kirillitsas kuid traditsionaalne mongoli kirjasüsteem on taaselustumas kultuurilistes ja ametlikes kontekstides. Religioonidest on domineerivaks olnud budism (peamiselt Tiibeti budism), kõrval esinevad animism (šamanism), kristlus ja kasvav mitteusklike hulk.

Ajalugu lühidalt

Mongoolia ajalooline tähtsus on suur – 13. sajandil loodi Tšingis-khaani juhtimisel maailmaajaloos üks suurimaid impeeriume. 20. sajandil mõjutas riiki Nõukogude Liidu mõju; alates 1990. aastate algusest on Mongoolia arenenud demokraatliku ja turumajandusliku suuna suunas.

Poliitika ja haldusjaotus

Mongoolia poliitiline süsteem on tänapäeval demokraatlik; riigi valitsemine ühendab parlamendipõhiseid elemente ja presidendiametit. Ametlikult toimib riik vabariigina, kus olulist rolli mängib üleriigiline parlament ning täidesaatev võim jaguneb presidendi ja valitsuse vahel.

Riiki jagatakse administratiivselt 21 provintsiks (aimag) ning eraldi staatuses on pealinna omavalitsus.

Majandus

Mongoolia majandus toetub suurel määral loodusvaradele ja põllumajandusele. Peamised ekspordiartiklid on maavarad (põlevkivi, kivisüsi, vask, kontsentraadid ja kuld), samuti lambakasvatus ja hobusepidamine. Kaubandus- ja investeerimissuunad on tugevalt seotud Hiinaga. Linnastumise, mineraalikaevanduse ja infrastruktuuri arenduse tõttu on majandus viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid see on tundlik toorainete hinnakõikumiste suhtes.

Kultuur ja eluviis

Mongoolia kultuur on tuntud oma rikka rahvamuusika, kaela- ja kurgu laulmise (khoomei), ratsaspordi ja traditsioonilise püstitatava elamu geri (jurta) poolest. Suur rahvuspüha on Naadam, kus peamised alad on maadluse, ratsasõidu ja vibulaskmise võistlused.

Loodus, kliima ja elusloodus

Kliima on tüüpiline sisemaa mandriilmastik: talved on ranged ja külmad, suved võivad olla soojad; aastane sademete hulk on üldiselt väike. Loodus on mitmekesine: põhjapoolses taigas elavad karu ja hirved, steppides on palju ulukeid, Gobi aladel on kohalikud kaamelid ja erilised liivadüünid. Kaitsealust fauna hulka kuuluvad näiteks amuur-suurkiskjad, lumeleopard ja argali.

Transport ja ühenduvus

Peamised transpordivõimalused keskenduvad Ulaanbaatarile: seal on rahvusvaheline lennujaam ja raudteühendus (Trans-Mongolia raudtee), mis seob Mongooliat Venemaa ja Hiinaga. Teed on suurel maa-alal hõredad ja mõnel alal ebapiisavad, mistõttu pikkade vahemaade läbimine võib olla keeruline eriti talvisel ajal.

Kokkuvõte

Mongoolia on suur ja hõredalt asustatud riik, kus kohtuvad iidne nomadikultuur ja tänapäevased majanduslikud muudatused. Riigi ainulaadne loodus, tugev rahvuskultuur ning strateegiline asend Hiina ja Venemaa vahel teevad sellest riigist olulise lüli Ida- ja Kesk-Aasia piirkonnas.