Kliimamuutus ja globaalne soojenemine: määratlus, põhjused ja mõju

Kliimamuutus ja globaalne soojenemine — selgitame põhjuseid, inimtegevuse mõju ja tagajärgi maailma eri piirkondades, praktilised lahendused ja kuidas tegutseda, loe edasi.

Kliimamuutus tähendab Maa globaalse kliima või regionaalse kliima püsivat muutumist aja jooksul. See ei ole ainult üksikute ilmapäevade kõikumine, vaid pikaajaline trend — kliima võib muutuda soojemaks või külmemaks. Tänapäeval kasutatakse nimetust tihti globaalne soojenemine tähenduses, aga kliimamuutus hõlmab nii soojenemist kui ka jahtumist ning seotud muutusi ilmastikusüsteemides.

Muutuste ajaskaala ja põhjused

Kliimamuutused toimuvad erinevatel ajaskaaladel — alates aastakümnetest kuni miljonite aastateni — ja neid võivad põhjustada nii looduslikud protsessid kui ka inimtegevus. Muutused võivad tuleneda atmosfääri koostise muutustest, ookeanide soojuse ja ringlemise muutustest, vulkaanilisest tegevusest, Maa orbiidiomaduste muutustest ja päikese aktiivsuse kõikumistest. Näiteks on tuntud pikaajalised kliimamuutused nagu jääajad.

Viimasel sajandil on kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetud inimtekkelisi heitmeid — eriti fossiilkütuste (süsi, nafta, maagaas) põletamisest ja metsade raadamisest tulenevat kasvuhoonegaaside hulga suurenemist atmosfääris. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud gaasid. Need gaasid püüavad kinni Maalt kiirguvat soojust ja tõstavad keskmist temperatuuri. Lisaks mõjutavad kliimat pinnakatte muutused (nt linnastumine, põllumajandus) ja aerosoolid, mis võivad lokaalsetel aladel kliimat jahutada.

Mõjud ja tagajärjed

Kliimamuutus mõjutab Maa süsteeme mitmel viisil. Näited olulistest mõjudest:

• Jää- ja jääkate: suurenev temperatuur soodustab polaaralade ja mäeahelike jää- ning jäälõhesidete sulamist nii lõuna- kui ka põhjapoolusel, mis omakorda tõstab merepinda.
• Merepinna tõus: lisaks jää sulamisele paisub soojenev ookean ja põhjustab rannikualade üleujutusi ning erosiooni.
• Ebasoodsad ilmastikunähtused: sagenenud ja intensiivistunud äärmuslikud sündmused — soojalaineid, tugevamaid torme, intensiivsemaid sadu ja pikaajalisi põudasid.
• Ökosüsteemid ja liigiline mitmekesisus: paljud liigid liiguvad põhja või kõrgemale, hävinevad elupaigad (nt korallrahud) ja suureneb väljasuremisrisk.
• Põllumajandus ja toiduga kindlustatus: muutuvad kasvutingimused, saagikuse kõikumised ja veeressursside vähenemine võivad mõjutada toiduühilduvust ja hindu.
• Inimeste tervis: kuumarabanduste, vee- ja toiduga levivate haiguste ning õhukvaliteedi halvenemise risk võib suureneda.
• Majandus ja ühiskond: kahjud infrastruktuurile, maksuvõlg, migratsioonisurve ja konfliktioht kasvavate ressursside pärast.

Kuidas reageerida: leevendamine ja kohanemine

Kliimamuutustega võitlemiseks on kaks peamist lähenemist:

• Leevendamine (mitigation): vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ja suurendada neelduvate süsteemide toimimist (nt metsade kaitse, taastamine, energiatootmise dekarboniseerimine, energiatõhusus, taastuvenergia ja vajaduse korral süsiniku kogumine ja ladustamine).
• Kohanemine (adaptation): kohandada infrastruktuuri, põllumajandust ja halduspraktikaid, et vähendada kahjusid (nt rannikukaitse, veemajandus, tervishoiu valmisolek, linnaarhitektuuri muutused).

Rahvusvahelised kokkulepped, kõige tuntumalt Pariisi kliimalepe, seatakse eesmärgiga hoida globaalset temperatuuri tõusu "allpool 2 °C" ja püüda piirata tõusu 1,5 °C juures. Mõned poliitilised ja teadusalased discusioonid rõhutavad, kui raske on nende sihtide saavutamine, kui ehitatakse üles kõik praegu kavandatud fossiilsetele kütustele tuginevad elektrijaamad. Näiteks teatas 7. veebruaril 2018 The Washington Post Saksamaa teadlaste uuringust, mis näitas, et kui maailm ehitaks kõik praegu kavandatud söetehased, võiks see viia süsiniku tasemeni, mis muudaks 2 °C eesmärgi raskesti saavutatavaks.

Järeldus ja mida teha isiklikult

Kliimamuutus on keeruline globaalne probleem, millel on pikaajalised ja laiaulatuslikud tagajärjed. Teadusuuringud, vaatlused ja mudelid aitavad selgitada põhjuseid ja prognoose, kuid otsuste tegemisel mängivad suurt rolli ka poliitika, tehnoloogia ja ühiskondlikud valikud. Individuaalsel tasandil aitab vähendada jalajälge käitumise muutmine: tarbimise vähendamine, energiatõhusus, avalik liiklus, ringmajandus ja toetamine taastuvenergia lahendustele. Samas on oluline osaleda ühiskondlikus arutelus ja toetada poliitikaid, mis suunavad majanduse kiiremale ja õiglasemale üleminekule madala süsiniku emissiooniga tulevikku.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on kliimamuutus?

K: Mis põhjustab kliimamuutusi?

K: Kui kaua on kliima muutunud?

K: Millal oli see palju kuumem kui praegu?

K: Millal oli maa palju jahedam kui praegu?

K: Mis põhjustab jääaegu?

Otsing