Maa — Päikesesüsteemi kolmas planeet: kodu vedelale veele ja elule

Maa on planeet, millel me elame. See on kolmas planeet Päikesest ja ainus teadaolev planeet, kus on elu. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja kuulub nelja niinimetatud kiviplaneedi hulka meie Päikesesüsteemis; teised kolm on Merkuur, Veenus ja Marss. Maa suurus, koostis ja kaugus Päikesest on loonud tingimused vedela vee ja mitmekesise elu tekkeks.

Struktuur ja sisemised kihid

Maa koosneb mitmest kihist: õhuke kivine koor, paksem mantel ning sisemine ja välimine tuum. Tuum koosneb peamiselt rauast ja nikerast; sise- ja välimine tuum tekitavad koos Maa magnetvälja, mis kaitseb meid osa päikesetuulest ja kosmilisest kiirgusest. Mantli aeglane voolamine põhjustab litosfääri plaatide liikumist, mis väljendub maavärinates, vulkaanitegevuses ja mäestike tekkes.

Orbiit, pöörlemine ja aasta-päeva mõisted

Päikese suur mass hoiab Maa orbital liikumises ümber selle; samal ajal tõmbab Maa enda gravitatsioon ka oma kuud — Kuud. Maa pöörleb ümber oma telje ligikaudu iga 24 tunni järel — see on üks päev. Maa teeb ümber Päikese ühe pöörde umbes 365,25 päeva jooksul — see on üks aasta, mistõttu kasutatakse liigaastaid, et kalendridiga sünkroonida. Maa orbiidi keskmine kaugus Päikesest on umbes 1 astronoomiline ühik (≈149,6 miljonit km); orbiit on peaaegu ringikujuline, kerge eksentrilisusega, ja Maa pööramine oma telje suhtes (telje kalle ~23,4°) tekitab aastaaegu.

Vesi ja elutingimused

Maa on meie päikesesüsteemi ainsana tuntud suure koguse vedela veega. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud ookeanide, merede, laguunide ja jääga; maismaa moodustab ülejäänud osa. Vesi on eluks hädavajalik — see osaleb toitaineid ringluses, mõjutab kliimat ning lubab elusorganismide keerukal ainevahetusel toimida. Hüdroloogiline tsükkel (aurustumine, pilvede teke, sademed, äravool) ühendab ookeane, atmosfääri ja maismaad ning reguleerib paljusid ökosüsteeme.

Atmosfäär ja kliima

Maa atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (~78%) ja hapnikust (~21%), lisaks on seal argoon, veeaur ja väiksemad kogused süsihappegaasi, osooni ja teisi gaase. Osoonikiht kõrgetes õhukihtides neelab suure osa päikesekiirguse kahjulikust ultravioletist. Maa atmosfäär toimib klaasistuva kasvuhooneefektiga — tänu sellele püsib pinnal temperatuur sobivaks veele ja elule; samas on muutused kasvuhoonegaaside kontsentratsioonis viinud kaasa globaalse soojenemise ja kliimamuutused.

Elu ja biosfäär

Tänu veele ja sobivale atmosfäärile on Maa koduks miljonitele taimedele ja loomaliikidele. Elu mõjutas planeedi arengut: varased tsüanobakterid fotosünteesiga suurendasid atmosfääri hapnikku, mis võimaldas keerukamate organismide teket. Kõik elusorganismid ja neid ümbritsev keskkond moodustavad koos biosfääri, mida nimetatakse ka Maa elusaks osaks — biosfääriks. Biosfäär mõjutab pinnavorme, keemilisi ringluseid ja isegi kliimat.

Kuu ja Maa suhe

Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane ja selle gravitatsioon tekitab mere- ja ookeanitõusu nähtusi (loodet). Kuu olemasolu aitab stabiilsena hoida Maa telje kallet ning seega stabiliseerida aastaaegade mustreid. Enim toetatud teooria Kuu tekkeks eeldab suurt kokkupõrget noore Maa ja taevakeha vahel (niinimetatud hiiglöök-teooria).

Inimese mõju ja tulevik

Inimkond on viimase paari sajandi jooksul muutnud Maa pinda ja atmosfääri märkimisväärselt: linnastumine, põllumajandus, tööstus ja fossiilkütuste põletamine on põhjustanud elupaikade kadumist, saastamist ja kliimasoojenemist. Need muutused mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, veeringlust ja inimeste elutingimusi. Paljud teadusuuringud ja rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada kahjulikke mõjusid ning hoida Maa elamiskõlblikuks ka tulevastele põlvedele.

Maa kui meie kodu on unikaalne nii tuntud universumis: selle vesi, atmosfäär, geoloogia ja elu on tihedalt seotud. Mõistes Maa toimimist — tema orbiiti, sisemist struktuuri, kliimasüsteeme ja bioloogiat — saame paremini hoolitseda selle kestva elujõu eest.

Orbiit ja pöörlemine

Maa on osa kaheksast planeedist ja paljudest tuhandetest väikestest kehadest, mis liiguvad ümber Päikese kui päikesesüsteemi. Päikesesüsteem liigub praegu ja veel umbes 10 000 aasta jooksul läbi Linnutee Orioni käe.

Maa on Päikesest umbes 150 000 000 kilomeetri ehk 93 000 000 miili kaugusel (seda kaugust nimetatakse "astronoomiliseks ühikuks"). Ta liigub oma orbiidil keskmiselt umbes 30 km/s (19 mi/s). Maa pöördub kogu oma tiiru ümber umbes 365 ¹⁄ ₄korda selle aja jooksul, mis kulub Maal kogu tiiru ümber Päikese läbimiseks. Et seda lisapäeva igal aastal tasa teha, kasutatakse iga nelja aasta tagant üks lisapäev. Seda nimetatakse "hüppeaastaks".

Kuu tiirleb ümber Maa keskmiselt 400 000 kilomeetri või 250 000 miili kaugusel. Kuu on Maaga lukustatud, nii et tema pool on alati samamoodi Maa pooleks; teist poolt nimetatakse "Kuu tumedaks küljeks". Kuu ümberringi kulub umbes 27 ¹⁄ ₃päeva, kuid kuna Maa liigub samal ajal ümber Päikese, kulub Kuul umbes 29 ¹⁄ päeva, et minna ₂pimedast heledaks ja jälle pimedaks. Siit on pärit sõna "kuu", kuigi enamikul kuudel on praegu 30 või 31 päeva.

Maa pöördub oma tiirlemisraja ümber Päikese suhtes nurga all (nn aksiaalne kalle).

Maa ajalugu

Vt ka: Ajaloolinegeoloogia, Maa vanus, hiiglasliku löögi hüpotees ja suur hapnikuüritus.

Maa ja teised planeedid tekkisid umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Nad moodustusid gaasijääkidest, mis olid pärit udukogust, millest tekkis Päike. Kuu võis tekkida pärast varase Maa ja väiksema planeedi (mida mõnikord nimetatakse Theiaks) kokkupõrget. Teadlased usuvad, et mõlema planeedi osad murdusid ära - neist sai (gravitatsiooni mõjul) Kuu.

Maa vesi on pärit erinevatest kohtadest. Ookeanid tekkisid veeauru kondenseerumise ning Maad tabanud komeetide ja asteroidide tõttu. Miljardi aasta jooksul (see on umbes 3,6 miljardit aastat tagasi) arhea-aegsel ajastul arenes esimene elu. Mõned bakterid arendasid välja fotosünteesi, mis võimaldab taimedel teha Päikese valgusest ja veest toitu. Seejuures eraldus palju hapnikku, mida esmalt võttis lahuses olev raud. Lõpuks sattus vaba hapnik atmosfääri ehk õhku, mis muutis Maa pinna aeroobse elu jaoks sobivaks (vt Suur hapnikusündmus). See hapnik moodustas ka osoonikihi, mis kaitseb Maa pinda Päikese halva ultraviolettkiirguse eest. Enne osoonikihti ei olnud maapinnal kompleksset elu olemas.

Maa maa ja kliima on minevikus olnud väga erinevad. Umbes 3-3,5 miljonit aastat tagasi oli peaaegu kogu maa ühes kohas. Seda nimetatakse superkontinendiks. Varaseim teadaolev superkontinent oli Vaalbara. Palju hiljem oli aeg (krüogeeni aeg), mil Maa oli peaaegu täielikult kaetud paksude jääkihidega (liustikega). Sellest räägitakse kui lumepallimaa teooriast.

Inimesed

Maal elab umbes seitse miljardit inimest. Nad elavad umbes 200 erinevas riigis, mida nimetatakse riikideks. Mõned neist, näiteks Venemaa, on suured ja sisaldavad palju suuri linnu. Teised, näiteks Vatikan, on väikesed. Viis kõige suurema rahvaarvuga riiki on Hiina, India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia ja Brasiilia. Umbes 90% inimestest elab maailma põhjaosas, kus on kõige rohkem maad. Teadlased arvavad, et inimesed tulid algselt Aafrikast. Nüüd elab 70% kõigist inimestest mitte Aafrikas, vaid Euroopas ja Aasias.

Inimesed muudavad Maad mitmel viisil. Nad on suutnud kasvatada taimi toidu ja riiete jaoks umbes kümme tuhat aastat. Kui toitu oli piisavalt, suutsid nad ehitada linnu ja linnu. Nende paikade lähedal suutsid mehed ja naised muuta jõgesid, tuua vett taludesse ja peatada üleujutuste (tõusva vee) tulek üle nende maa. Inimesed leidsid kasulikke loomi ja aretasid neid, et neid oleks lihtsam pidada.