Maa

Maa on planeet, millel me elame. See on kolmas planeet Päikesest. See on ainus planeet, millel on teadaolevalt elu. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. See on üks neljast kiviplaneedist Päikesesüsteemi sees. Teised kolm on Merkuur, Veenus ja Marss.

Päikese suur mass sunnib Maad liikuma ümber selle, nii nagu Maa mass sunnib Kuu liikuma ümber selle. Maa pöörleb ka kosmoses, nii et erinevad osad on eri aegadel Päikese poole suunatud. Iga 365 ¹⁄ ₄kord, kui Maa pöördub ümber Päikese (üks päev), käib Maa kord ümber Päikese (üks aasta).

Maa on ainus planeet meie päikesesüsteemis, millel on suures koguses vedelat vett. Umbes 74% Maa pinnast on kaetud vedela või külmutatud veega. Seetõttu kutsutakse seda mõnikord siniseks planeediks.

Tänu veele on Maa koduks miljonitele taime- ja loomaliikidele. Maal elavad asjad on selle pinda tugevalt muutnud. Näiteks muutsid varased tsüanobakterid õhku ja andsid sellele hapnikku. Maa pinna elusat osa nimetatakse "biosfääriks".

Orbiit ja pöörlemine

Maa on osa kaheksast planeedist ja paljudest tuhandetest väikestest kehadest, mis liiguvad ümber Päikese kui päikesesüsteemi. Päikesesüsteem liigub praegu ja veel umbes 10 000 aasta jooksul läbi Linnutee Orioni käe.

Maa on Päikesest umbes 150 000 000 kilomeetri ehk 93 000 000 miili kaugusel (seda kaugust nimetatakse "astronoomiliseks ühikuks"). Ta liigub oma orbiidil keskmiselt umbes 30 km/s (19 mi/s). Maa pöördub kogu oma tiiru ümber umbes 365 ¹⁄ ₄korda selle aja jooksul, mis kulub Maal kogu tiiru ümber Päikese läbimiseks. Et seda lisapäeva igal aastal tasa teha, kasutatakse iga nelja aasta tagant üks lisapäev. Seda nimetatakse "hüppeaastaks".

Kuu tiirleb ümber Maa keskmiselt 400 000 kilomeetri või 250 000 miili kaugusel. Kuu on Maaga lukustatud, nii et tema pool on alati samamoodi Maa pooleks; teist poolt nimetatakse "Kuu tumedaks küljeks". Kuu ümberringi kulub umbes 27 ¹⁄ ₃päeva, kuid kuna Maa liigub samal ajal ümber Päikese, kulub Kuul umbes 29 ¹⁄ päeva, et minna ₂pimedast heledaks ja jälle pimedaks. Siit on pärit sõna "kuu", kuigi enamikul kuudel on praegu 30 või 31 päeva.

Maa pöördub oma tiirlemisraja ümber Päikese suhtes nurga all (nn aksiaalne kalle).

Maa ajalugu

Vt ka: Ajaloolinegeoloogia, Maa vanus, hiiglasliku löögi hüpotees ja suur hapnikuüritus.

Maa ja teised planeedid tekkisid umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Nad moodustusid gaasijääkidest, mis olid pärit udukogust, millest tekkis Päike. Kuu võis tekkida pärast varase Maa ja väiksema planeedi (mida mõnikord nimetatakse Theiaks) kokkupõrget. Teadlased usuvad, et mõlema planeedi osad murdusid ära - neist sai (gravitatsiooni mõjul) Kuu.

Maa vesi on pärit erinevatest kohtadest. Ookeanid tekkisid veeauru kondenseerumise ning Maad tabanud komeetide ja asteroidide tõttu. Miljardi aasta jooksul (see on umbes 3,6 miljardit aastat tagasi) arhea-aegsel ajastul arenes esimene elu. Mõned bakterid arendasid välja fotosünteesi, mis võimaldab taimedel teha Päikese valgusest ja veest toitu. Seejuures eraldus palju hapnikku, mida esmalt võttis lahuses olev raud. Lõpuks sattus vaba hapnik atmosfääri ehk õhku, mis muutis Maa pinna aeroobse elu jaoks sobivaks (vt Suur hapnikusündmus). See hapnik moodustas ka osoonikihi, mis kaitseb Maa pinda Päikese halva ultraviolettkiirguse eest. Enne osoonikihti ei olnud maapinnal kompleksset elu olemas.

Maa maa ja kliima on minevikus olnud väga erinevad. Umbes 3-3,5 miljonit aastat tagasi oli peaaegu kogu maa ühes kohas. Seda nimetatakse superkontinendiks. Varaseim teadaolev superkontinent oli Vaalbara. Palju hiljem oli aeg (krüogeeni aeg), mil Maa oli peaaegu täielikult kaetud paksude jääkihidega (liustikega). Sellest räägitakse kui lumepallimaa teooriast.

Inimesed

Maal elab umbes seitse miljardit inimest. Nad elavad umbes 200 erinevas riigis, mida nimetatakse riikideks. Mõned neist, näiteks Venemaa, on suured ja sisaldavad palju suuri linnu. Teised, näiteks Vatikan, on väikesed. Viis kõige suurema rahvaarvuga riiki on Hiina, India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia ja Brasiilia. Umbes 90% inimestest elab maailma põhjaosas, kus on kõige rohkem maad. Teadlased arvavad, et inimesed tulid algselt Aafrikast. Nüüd elab 70% kõigist inimestest mitte Aafrikas, vaid Euroopas ja Aasias.

Inimesed muudavad Maad mitmel viisil. Nad on suutnud kasvatada taimi toidu ja riiete jaoks umbes kümme tuhat aastat. Kui toitu oli piisavalt, suutsid nad ehitada linnu ja linnu. Nende paikade lähedal suutsid mehed ja naised muuta jõgesid, tuua vett taludesse ja peatada üleujutuste (tõusva vee) tulek üle nende maa. Inimesed leidsid kasulikke loomi ja aretasid neid, et neid oleks lihtsam pidada.