Maa on planeet, millel me elame. See on kolmas planeet Päikesest ja ainus teadaolev planeet, kus on elu. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja kuulub nelja niinimetatud kiviplaneedi hulka meie Päikesesüsteemis; teised kolm on Merkuur, Veenus ja Marss. Maa suurus, koostis ja kaugus Päikesest on loonud tingimused vedela vee ja mitmekesise elu tekkeks.
Struktuur ja sisemised kihid
Maa koosneb mitmest kihist: õhuke kivine koor, paksem mantel ning sisemine ja välimine tuum. Tuum koosneb peamiselt rauast ja nikerast; sise- ja välimine tuum tekitavad koos Maa magnetvälja, mis kaitseb meid osa päikesetuulest ja kosmilisest kiirgusest. Mantli aeglane voolamine põhjustab litosfääri plaatide liikumist, mis väljendub maavärinates, vulkaanitegevuses ja mäestike tekkes.
Orbiit, pöörlemine ja aasta-päeva mõisted
Päikese suur mass hoiab Maa orbital liikumises ümber selle; samal ajal tõmbab Maa enda gravitatsioon ka oma kuud — Kuud. Maa pöörleb ümber oma telje ligikaudu iga 24 tunni järel — see on üks päev. Maa teeb ümber Päikese ühe pöörde umbes 365,25 päeva jooksul — see on üks aasta, mistõttu kasutatakse liigaastaid, et kalendridiga sünkroonida. Maa orbiidi keskmine kaugus Päikesest on umbes 1 astronoomiline ühik (≈149,6 miljonit km); orbiit on peaaegu ringikujuline, kerge eksentrilisusega, ja Maa pööramine oma telje suhtes (telje kalle ~23,4°) tekitab aastaaegu.
Vesi ja elutingimused
Maa on meie päikesesüsteemi ainsana tuntud suure koguse vedela veega. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud ookeanide, merede, laguunide ja jääga; maismaa moodustab ülejäänud osa. Vesi on eluks hädavajalik — see osaleb toitaineid ringluses, mõjutab kliimat ning lubab elusorganismide keerukal ainevahetusel toimida. Hüdroloogiline tsükkel (aurustumine, pilvede teke, sademed, äravool) ühendab ookeane, atmosfääri ja maismaad ning reguleerib paljusid ökosüsteeme.
Atmosfäär ja kliima
Maa atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (~78%) ja hapnikust (~21%), lisaks on seal argoon, veeaur ja väiksemad kogused süsihappegaasi, osooni ja teisi gaase. Osoonikiht kõrgetes õhukihtides neelab suure osa päikesekiirguse kahjulikust ultravioletist. Maa atmosfäär toimib klaasistuva kasvuhooneefektiga — tänu sellele püsib pinnal temperatuur sobivaks veele ja elule; samas on muutused kasvuhoonegaaside kontsentratsioonis viinud kaasa globaalse soojenemise ja kliimamuutused.
Elu ja biosfäär
Tänu veele ja sobivale atmosfäärile on Maa koduks miljonitele taimedele ja loomaliikidele. Elu mõjutas planeedi arengut: varased tsüanobakterid fotosünteesiga suurendasid atmosfääri hapnikku, mis võimaldas keerukamate organismide teket. Kõik elusorganismid ja neid ümbritsev keskkond moodustavad koos biosfääri, mida nimetatakse ka Maa elusaks osaks — biosfääriks. Biosfäär mõjutab pinnavorme, keemilisi ringluseid ja isegi kliimat.
Kuu ja Maa suhe
Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane ja selle gravitatsioon tekitab mere- ja ookeanitõusu nähtusi (loodet). Kuu olemasolu aitab stabiilsena hoida Maa telje kallet ning seega stabiliseerida aastaaegade mustreid. Enim toetatud teooria Kuu tekkeks eeldab suurt kokkupõrget noore Maa ja taevakeha vahel (niinimetatud hiiglöök-teooria).
Inimese mõju ja tulevik
Inimkond on viimase paari sajandi jooksul muutnud Maa pinda ja atmosfääri märkimisväärselt: linnastumine, põllumajandus, tööstus ja fossiilkütuste põletamine on põhjustanud elupaikade kadumist, saastamist ja kliimasoojenemist. Need muutused mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, veeringlust ja inimeste elutingimusi. Paljud teadusuuringud ja rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada kahjulikke mõjusid ning hoida Maa elamiskõlblikuks ka tulevastele põlvedele.
Maa kui meie kodu on unikaalne nii tuntud universumis: selle vesi, atmosfäär, geoloogia ja elu on tihedalt seotud. Mõistes Maa toimimist — tema orbiiti, sisemist struktuuri, kliimasüsteeme ja bioloogiat — saame paremini hoolitseda selle kestva elujõu eest.
