Liigaasta
Hüppeaasta on aasta, mil Gregoriuse kalendrile, mida kasutatakse enamikus maailma riikides, lisatakse üks lisapäev. Kui tavalisel aastal on 365 päeva, siis kariaastal on 366 päeva. Lisapäev, 29. veebruar, lisatakse veebruarikuusse. Tavalisel aastal on veebruaris 28 päeva, kuid hüppeaastal on veebruaris 29 päeva. Lisapäev, mida nimetatakse hüppepäevaks, on sama nädalapäev, mis kuu esimene päev, 1. veebruar. Samuti algavad hüppeaastal jaanuari-, aprilli- ja juulikuu kõik samal nädalapäeval.
Hüppeaasta tuleb üks kord nelja aasta jooksul. Seetõttu saab kargusaasta alati võrdselt neljaga jagada. Näiteks 2020 (käesolev aasta) on hüppeaasta. Kuid aasta on tavaline aasta, kui seda saab jagada ühtlaselt 100-ga, kuid mitte 400-ga. Seetõttu on 1600, 2000 ja 2400 kargusaastad, kuid 1700, 1800 ja 1900 on tavalised aastad.
Meil on hüppeaastad, sest 365 päeva asemel kulub Maal tegelikult paar minutit vähem kui 365-1/4 päeva (365,24219), et teha täielik tiir ümber Päikese. Ilma hüppeaastateta algaksid aastaajad kalendris iga nelja aasta tagant ühe päeva varem. Pärast 360 aastat algaks kevad põhjapoolkeral ja sügis lõunapoolkeral (mis tavaliselt algab 21. märtsil) 21. detsembril (mil praegu algab põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi).
Mitmed riigid kasutavad kuukalendrit (mis põhineb Kuu, mitte Päikese järgi, nagu meie päikesekalender). Neil on hüppeaastad, mil nad lisavad ühe täiendava kuukuu. Erinevad kalendrid lisavad lisakuu erinevalt. Seega nimetatakse hüppeaastaks aastat, mis koosneb 365 päeva asemel 366 päevast, kusjuures veebruarikuu on 29 päeva pikkune.
Seotud leheküljed
- 29. veebruar
- Ühine aasta
- Sajandi hüppeaasta
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüppeaasta?
V: Vahetusaasta on aasta, mil Gregoriuse kalendrile lisatakse üks lisapäev, mistõttu sellel on 365 päeva asemel 366 päeva. Seda lisapäeva nimetatakse hüppepäevaks ja see langeb 29. veebruarile.
K: Kui tihti esineb kariaastaid?
V: Gregoriuse kalendri järgi on 97 aastat 400-st aastast hüppeaasta. Vananlikus kalendris on 100 aastat igast 400-st hüppeaastast. Kõik ülejäänud aastad on tavalised aastad.
K: Miks on meil hüppeaastad?
V: Meil on hüppeaastad seetõttu, et 365 päeva asemel kulub Maal tegelikult 365-1/4 päeva (365,24219) asemel mõned minutid vähem, et täielikult ümber Päikese tiirutada. Ilma nendeta algaksid aastaajad kalendris iga nelja aasta tagant ühe päeva võrra varem.
K: Millised riigid kasutavad kuukalendrit?
V: Mitmed riigid kasutavad kuukalendrit (mis põhineb Päikese asemel Kuul). Nad lisavad oma versioonile hüppeaastast täiendava kuukuu.
K: Kuidas toimib lisakuu lisamine erinevates kalendrites?
V: Erinevad kalendrid lisavad lisakuu erinevalt, et nad saaksid arvestada, et nende kariaasta versioonis on 365 päeva asemel 366 päeva.
K: Kas kõik 4 arvuga ühtlaselt jagatavad arvud loetakse vaheaastateks?
V: Ei, mis tahes aastat, mis jaguneb ühtlaselt 100-ga, ei loeta hüppeaastaks, välja arvatud juhul, kui see jaguneb ühtlaselt 400-ga; see selgitab, miks 1600, 2000 ja 2400 on hüppeaastad, kuid 1700, 1800, 1900, 2100, 2200 ja 2300 mitte, kuigi nad kõik on jagatavad neljaga.
