Hüppeaasta (29. veebruar): definitsioon, reeglid ja põhjused

Hüppeaasta (29. veebruar): selgitus, miks ja kuidas see töötab — reeglid, 100/400-erinõuded ja astronoomilised põhjused lühidalt, selgelt ja faktipõhiselt.

Määratlus

Hüppeaasta on aasta, mil Gregoriuse kalendrile, mida kasutatakse enamikus maailma riikides, lisatakse üks lisapäev. Kui tavalisel aastal on 365 päeva, siis hüppeaastal on 366 päeva. Lisapäev, 29. veebruar, lisatakse veebruarikuusse. Tavalisel aastal on veebruaris 28 päeva, kuid hüppeaastal on veebruaris 29 päeva. Lisapäev, mida nimetatakse hüppepäevaks, on sama nädalapäev, mis kuu esimene päev, 1. veebruar. Samuti algavad hüppeaastal jaanuari-, aprilli- ja juulikuu kõik samal nädalapäeval.

Hüppeaasta reeglid Gregoriuse kalendris

Gregoriuse kalendri põhireegel on lihtne ja seda kasutatakse selleks, et hoida kalendrit kooskõlas Maa liikumisega ümber Päikese:

• Aasta on hüppeaasta, kui see on jagatav 4-ga.
• Kuid kui aasta on jagatav 100-ga, siis ei ole see hüppeaasta, välja arvatud juhul, kui aasta on jagatav ka 400-ga — siis on see taas hüppeaasta.

Selle reegli tulemusena on näiteks 2020 hüppeaasta. Samuti on hüppeaastad 1600, 2000 ja 2400, kuid 1700, 1800 ja 1900 olid (või on) tavalised aastad — ehkki jaguvad 4-ga, ei ole nad hüppeaastad, sest jaguvad 100-ga, kuid mitte 400-ga.

Miks meil on hüppeaasta?

Hüppeaastad on vajalikud selleks, et kalendri aasta langeks võimalikult hästi kokku Maa tegeliku pöördeaja ümber Päikese ehk nn tropilise aasta pikkusega. Maal kulub tegelikult umbes 365,24219 päeva, et teha üks täispööre ümber Päikese. Kui me kasutaksime alati ainult 365-päevast aastat, nihkeksid aastaaegade algused kalendris aegamisi — näiteks algaks kevad lõpuks talve ajal.

Gregoriuse kalendri hüppeaastareegel (iga 4. aasta pluss sajandite erand, välja arvatud sajandid, mis jagunevad 400-ga) vähendab selle nihke väga väikeseks: ilma selle reeglita nihkuksid aastaajad märgatavalt juba paari sajandi jooksul.

Tekstinäitena: kui hüppeaastaid ei kasutataks, algaksid aastaajad kalendris iga nelja aasta tagant ühe päeva võrra varem; pärast paarsada kuni mõnesaja aasta möödumist muutuksid hooaja algused oluliselt võrreldes tänapäevaga.

Teised kalendrid ja lisaplaanid

Mõned riigid ja ühiskonnad kasutavad kuukalendreid või lunisolar-süsteeme, kus kuu faasid (põhineb Kuu liikumisel) määravad kuude pikkused. Sellistes süsteemides lisatakse vajaduse korral mitte üksikpäev, vaid terve lisakuu, et säilitada kokkuvõte aasta ja aastaaegade vahel. Erinevad kalendrid lahendavad hüppeaasta küsimuse erinevalt — näiteks islamikalender on puhtalt kuukalender ja ei anna hüppeaastaid, mistõttu religioossed kuupäevad liiguvad aastaaegade suhtes; hiina kalender on lunisolar ja lisab aeg-ajalt lisakuu, et hoida kuud ja aastaaegu joondatuna.

Meie gregoriuse süsteemi võrdluseks: kuna see põhineb päikesekalendril, püüab ta hoida kalendrit kooskõlas Maa pöörlemise ja aastaaegadega (Päikese asendi järgi), mis erineb kuu põhistel süsteemidel, nagu need, mille puhul viidatakse ka meie päikesekalendrile.

Praktilised ja kultuurilised tagajärjed

• Inimesed, kes on sündinud 29. veebruaril, peavad tavalisel aastal tähistama sünnipäeva kas 28. veebruaril või 1. märtsil — seaduslikult võivad eri riikides kehtida eri sätted selle kohta, kumma kuupäeva peetakse ametlikuks sünnipäevaks.
• Hüppeaastaga on seotud rahvapäraseid traditsioone: näiteks mõnes kultuuris on 29. veebruar seotud tseremooniate või naljakat sorti tavaõigusega (nt naiste ettepaneku-päev edasiandmine — see on pigem rahvapärane komme).
• Kalendriarvutustes on oluline teada hüppeaastareegleid, et õiget nädalapäeva, kuupäeva või vahelist päevade arvu arvutades vigu vältida (näiteks programmeerimisel, raamatupidamises, ajaplaneerimises).

Kuidas kiiresti kontrollida, kas aasta on hüppeaasta

Lihtne kontroll:

1. Kui aasta ei jagu 4-ga → tavaline aasta.
2. Kui aasta jagub 4-ga, aga mitte 100-ga → hüppeaasta.
3. Kui aasta jagub 100-ga, siis vaata, kas jagub 400-ga; kui jagub 400-ga → hüppeaasta, muidu tavaline aasta.

Kokkuvõte: hüppeaasta lisab veebruari lõppu ühe päeva — 29. veebruari — et kalendriaasta vastaks Maa liikumisele ümber Päikese. See lihtne korrektuur hoiab aastaajad ja kuupäevad pika aja jooksul kooskõlas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hüppeaasta?

K: Kui tihti esineb kariaastaid?

K: Miks on meil hüppeaastad?

K: Millised riigid kasutavad kuukalendrit?

K: Kuidas toimib lisakuu lisamine erinevates kalendrites?

K: Kas kõik 4 arvuga ühtlaselt jagatavad arvud loetakse vaheaastateks?

Otsing