Sajandivahetuse hüppeaasta: Gregoriuse kalendri selgitus, reeglid ja näited
Sügav selgitus Gregoriuse kalendri sajandivahetuse hüppeaastast: reeglid, miks 400-ga jagatav, näited (1600, 2000) ja järgmine 2400 — selge ja hõlpsasti loetav.
Gregoriuse kalendris on sajandivahetusaasta aasta, mis on täpselt jagatav 400-ga — sellistel aastatel lisatakse kalenderisse 29. veebruar nagu kõigil teistelgi hüppeaastatel. Näiteks aastad 1600 ja 2000 olid sajandivahetusaastad; sajandivahetusaastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud sajandivahetusaastad. Järgmine sajandivahetusaasta saabub aastal 2400. Huvi pakkuv kalendrilahe: sajandi hüppeaastad algavad alati laupäeval ja 29. veebruar langeb alati teisipäevale.
Reeglid lühidalt
- Aasta on hüppeaasta, kui see jagub 4-ga.
- Kuid kui aasta jagub 100-ga (s.t. sajandiaasta), siis see ei ole hüppeaasta — välja arvatud juhul, kui aasta jagub ka 400-ga. Sel viisil on sajandiaastad hüppeaastad ainult siis, kui need on jagatavad 400-ga.
Miks selline reegel kehtib?
Varem kasutatud Juliuse kalender muutis iga neljanda aasta hüppeaastaks, mis andis keskmiseks aastapikkuseks 365,25 päeva. Maa pöörlemine ümber Päikese (tropiline aasta) on aga umbes 365,24219 päeva, seega tekis järk-järguline nihkumine — aastaaegade ja kalendri vahelist seost hakati tundma kui ekvinoksi triivimist. Gregoriuse reformiga 1582. aastal eemaldati see triiv, jättes ära kolm hüppepäeva iga 400 aasta kohta (st sajandiaastad ei ole hüppeaastad, kui need ei jagu 400-ga). Selle tulemusena on Gregoriuse keskmine aastapikkus 365,2425 päeva, mis on palju lähemal tegelikule väärtusele.
Praktiline mõju ja ajalugu
Gregoriuse kalender toodi kasutusele 1582. aastal paavst Gregorius XIII algatusel: selleks tehti kiire korrigeerimine (möödalaskmine 10 päeva) ja seatud uued reeglid hüppeaastate kohta. Riigid võtsid reformi kasutusele erinevatel aegadel — katoliku riigid kohe, teised (näiteks Suurbritannia ja tema kolooniad) alles 18. sajandil (1752) ning Venemaa pärast 1917.–1918. aasta ümberkorraldusi.
Näited ja kontroll
- 2000 — jagub 400-ga → hüppeaasta (29. veebruar olemas).
- 1900 — jagub 100-ga, kuid mitte 400-ga → EI ole hüppeaasta.
- 1600 — jagub 400-ga → hüppeaasta.
- 2100 — jagub 100-ga, kuid mitte 400-ga → EI ole hüppeaasta.
- 2400 — jagub 400-ga → hüppeaasta (järgmine sajandivahetusaasta).
Kuidas seda kiiresti kontrollida (loogika)
- Kui aasta ei jagu 4-ga → ei ole hüppeaasta.
- Kui aasta jagub 4-ga, kuid ei jagu 100-ga → on hüppeaasta.
- Kui aasta jagub 100-ga, siis kontrolli veel, kas jagub 400-ga — ainult siis on hüppeaasta.
See reegel hoiab kalendri ja astronoomiliste aastaaegade vastavuse püsivana ilma kiire triivita ning on tänaseni laialdaselt kasutusel üle maailma.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gregoriuse kalendris sajandivahetuse aasta?
V: Gregoriuse kalendri sajandivahetusaasta on aasta, mis on täpselt jagatav 400-ga.
K: Kas kõik sajandivahetusaastad on hüppeaastad?
V: Ei, kõik sajandiaastad ei ole hüppeaastad. Kui sajandiaasta on jagatav 100-ga, kuid mitte 400-ga, on see tavaline aasta (mitte hüppeaasta).
K: Millised aastad olid sajandivahetusaastad?
V: Aastad 1600 ja 2000 olid sajandivahetusaastad.
K: Miks ei olnud 1700., 1800. ja 1900. aasta hüppeaastad?
V: Aastad 1700, 1800 ja 1900 olid tavalised aastad, sest need olid jagatavad 100-ga, kuid mitte 400-ga.
K: Millal saabub järgmine sajandivahetusaasta?
V: Järgmine sajandivahetusaasta saabub aastal 2400.
K: Millisel päeval algavad sajandivahetusaastad alati?
V: Sajandivahetusaastad algavad alati laupäeval.
K: Miks loodi gregooriuse kalender?
V: Gregoriuse kalender loodi selleks, et täpsemalt jälgida Maa pöörlemist ümber Päikese, pärast seda, kui vanem Juliuse kalender hakkas nelja aastaaja suhtes triivima. Gregoriuse kalender kõrvaldas selle probleemi, sätestades, et sajandivahetuse aastad on ainult siis hüppeaastad, kui need on jagatavad 400-ga.
Otsige