1700
See artikkel käsitleb aastat 1700. Muusikavideosaate kohta vt 1700 (telesari).
30. november: Narva lahing.
1700 (MDCC) oli gregooriuse kalendri reedel algav erakorraline tavaline aasta ja julia kalendri esmaspäeval algav hüppeaasta, 1700. aasta ühise ajastu (CE) ja Anno Domini (AD) nimetuste järgi, 700. aasta teisel aastatuhandel, 100. ja viimane aasta 17. sajandil ning 1700ndate kümnendi esimene aasta. Alates 1700. aasta algusest oli gregooriuse kalender 10 päeva võrra ees julia kalendrist, mis oli kohalikus kasutuses kuni 1923. aastani.
Alates 1. märtsist (19. veebruar), mil julia kalender tunnustas hüppepäeva ja gregooriuse kalender mitte, jäi julia kalender veel ühe päeva võrra maha, mistõttu vahe oli 11 päeva kuni 28. veebruarini (17. veebruar) 1800. aastal.
Rootsis algas aasta Juliuse kalendri järgi ja jäi selliseks kuni 28. veebruarini. Siis võeti Rootsi kalendrile ülemineku tõttu kasutusele Rootsi kalender, mille kohaselt 28. veebruarile järgneb 1. märts, mis annab kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender, mis jääb gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestab juliaani kalendrit ühe päeva võrra, kestab kuni 1712. aastani.
Sündmused
- 1. jaanuar - Venemaa hakkab esmakordselt kasutama lääne numbreid oma kalendris.
Küsimused ja vastused
K: Mis tüüpi aasta oli 1700?
V: 1700 oli erandlik tavaline aasta, mis algas Gregoriuse kalendri reedel ja Juliuse kalendri esmaspäeval algav hüppeaasta.
K: Millised on mõned 1700. aasta nimetused?
V: Mõned 1700. aasta nimetused on 1700. aasta ühise ajastu (CE) ja Anno Domini (AD), 700. aasta 2. aastatuhande, 100. ja viimane aasta 17. sajandil ning 1700. aastakümne 1. aasta.
K: Mis vahe on Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel?
V: 1700. aasta algusest oli gregooriuse kalender juuliuse kalendrist 10 päeva võrra ees. Alates 1. märtsist (O.S. 19. veebruarist), mil julia kalender tunnustas tollal hüppepäeva ja gregooriuse kalender mitte, jäi julia kalender veel ühe päeva võrra maha, viies erinevuse 11 päevani kuni 28. veebruarini (O.S. 17. veebruarini) 1800. aastal.
Küsimus: Millal läks Rootsi kalender Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile?
V: Rootsis algas aasta Juliuse kalendri järgi ja jäi selliseks kuni 28. veebruarini. Siis võeti Rootsi kalendrile üle, jättes vahele hüppelise päeva, mis lubas 28. veebruaril järgneda 1. märtsile, andes kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender, mis jääb gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestab juliaani kalendrit ühe päeva võrra, kestab kuni 1712. aastani.
Küsimus: Milline on 1. märtsi (19. veebruari) tähendus kalendrisüsteemides?
V: 1. märts (19. veebruar) on kalendrisüsteemides oluline, sest see oli kuupäev, mil Juliuse kalender tunnustas hüppepäeva ja Gregoriuse kalender mitte, mistõttu Juliuse kalender jäi Gregoriuse kalendrist ühe päeva võrra maha.
Küsimus: Kui kaua oli Juliuse kalender veel pärast 1700. aastat kasutusel?
V: Juliuse kalender oli kohalikus kasutuses kuni 1923. aastani, kuigi enamik Euroopa riike võttis gregooriuse kalendri kasutusele 16. sajandil.
K: Mis vahe on Rootsi kalendril ning Juliuse ja Gregoriuse kalendril?
V: Rootsi kalender võeti kasutusele, jättes 1700. aastal vahele hüppepäeva, mis võimaldas 28. veebruarile järgneda 1. märts, andes kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender jäi gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestas juulisega võrreldes ühe päeva võrra ning see kestis kuni 1712. aastani.
