1700. aasta: ajalugu, kalendriüleminekud ja Narva lahing
1700. aasta: ülevaade ajaloost, Narva lahingust ja gregooriuse–juliaani üleminekutest — olulisemad sündmused, kalenderkonfliktid ja Rootsi eripära.
See artikkel käsitleb aastat 1700. Muusikavideosaate kohta vt 1700 (telesari).
30. november: Narva lahing.
1700 (MDCC) oli gregooriuse kalendri reedel algav tavaline aasta ja julia kalendri esmaspäeval algav hüppeaasta, 1700. aasta ühise ajastu (CE) ja Anno Domini (AD) nimetuste järgi, 700. aasta teisel aastatuhandel, 100. ja viimane aasta 17. sajandil ning 1700ndate kümnendi esimene aasta. Alates 1700. aasta algusest oli gregooriuse kalender 10 päeva võrra ees julia kalendrist, mis oli kohalikus kasutuses kuni 1923. aastani.
Alates 1. märtsist (19. veebruar), mil julia kalender tunnustas hüppepäeva ja gregooriuse kalender mitte, jäi julia kalender veel ühe päeva võrra maha, mistõttu vahe oli 11 päeva kuni 28. veebruarini (17. veebruar) 1800. aastal.
Rootsis algas aasta Juliuse kalendri järgi ja jäi selliseks kuni 28. veebruarini. Siis võeti Rootsa kalendrile ülemineku tõttu kasutusele Rootsi kalender, mille kohaselt 28. veebruarile järgneb 1. märts, mis annab kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender, mis jääb gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestab juliaani kalendrit ühe päeva võrra, kestab kuni 1712. aastani.
Kalendrite erinevused ja miks 1700 oli eriline
Peamine põhjus, miks 1700 on kalendrite ajaloolises käsitluses tähelepanuväärne, on erinevus julia ja gregooriuse hüppeaasta reeglite vahel. Julia kalender teeb iga neljanda aasta hüppeaasta; gregooriuse kalender täpsustab seda: sajandiaastad (nt 1700, 1800, 1900) ei ole hüppeaastad, välja arvatud need sajandid, mis jaguvad 400-ga (1600 ja 2000 olid hüppeaastad, 1700 mitte).
Tulemuseks: 1700 oli julia kalendris hüppeaasta (sisaldas 29. veebruari), kuid gregooriuse kalendris mitte. Seetõttu suurenes kahe kalendri vahe 10 päevalt 11 päevale pärast 1700. aasta veebruari lõppu — mis mõjutab kuupäevade vastavust ja konversiooni selle perioodi allikates.
Rootsi (Rootsi) kalendri eriproov
Rootsi tegi 1700. aastal katse järk-järguliseks üleminekuks gregooriuse kalendrile: plaan oli edaspidi igal neljandal aastal hüppepäeva ära jätta kuni 1740. aastani, et lõpuks viia Rootsi kalender gregooriuse ja juliaani vahelisse asendisse. Selle plaani mõjul ära jäeti Rootsis 1700. aasta 29. veebruar — tekitas omapärase, ühepäevase nihke võrreldes julia kalendriga ja põhjustas segadust.
Kuid üleminek ebaõnnestus: edaspidi sõda ja administratiivne hooletus takistasid edasi hüppepäevade välja jätmist. 1712 otsustati taastada julia kalender, lisades erakordse kuupäeva — 30. veebruari 1712 —, et uuesti sünkroniseeruda julia süsteemiga. Lõplik üleminek gregooriuse kalendrile toimus Rootsis alles 1753. aastal, mil hüppeti üle 11 päeva.
Näide, miks see tähtis on
Sellised erinevused mõjutavad ajalooliste sündmuste kuupäevasid: allikad võivad kasutada kas julia-, kas rootsi- või gregooriuse kalendrit ning sama sündmus võib eri tekstides olla dateeritud erinevalt. Ajaloolased tavaliselt märkivad sageli (OS = Old Style, julia; NS = New Style, gregooriuse) või annavad mõlema kuupäeva vastavuse.
Narva lahing ja poliitiline kontekst
30. novembril 1700 (kuupäevade konverteerimine sõltub kasutatavast kalendrist) toimus Narva lahing, üks algfaasi suurimaid lahinguid Suure Põhjasõja ajal. Koalitsioon — kuhu kuulusid Taani-Norra, Saksimaa-Poola-Leedu (August II) ja Venemaa Piiter I — ründas Rootsi vägede positsioone Balti regioonis. Narva lahingus saavutas Rootsi kuninga Karolus XII juhtimisel ootamatult võimsa ja dramaatilise võidu Venemaa üle, mis oli numeriliselt väiksem ja kogematult vähem organiseeritud.
Lahing oli alguses Rootsi püsiva dominantsi Balti merel ning andis Karolusele ja Rootsi armeele suuri moraalilisi plusspunkte. Samas ei otsustanud see sõda lõplikult: Venemaa moderniseerus järk-järgult Petter I juhtimisel ning 1709. aastal muutus pöördepunktiks Poltava lahing, kus Rootsi kaotas ja Venemaa sai juhtiva jõu Põhja-Euroopas.
Muud tähtsad sündmused ja tähendus
- 1700 tähistab Suure Põhjasõja algust — pikk konflikt, mis muutis Põhja-Euroopa võimusuhted.
- Ajalooliselt on 1700 oluline kui näide sellest, kuidas kalendri reeglid ja poliitilised otsused võivad igapäevast aega ning dokumentatsiooni oluliselt mõjutada.
- Rootsi katse kalendriga on sageli kasutatud illustratsioonina, kuidas halvad haldusotsused ja sõjapõhised katkestused võivad põhjustada pikaajalist segadust ja hilisemat vajadust radikaalsete paranduste järele (nt 1712. a. 30. veebruar, 1753. a. üleminek gregooriuse kalendrile).
Kui soovite, võin lisada täpsemaid ajajoonekirjeid (kuupäevadega nii OS kui NS vormingus) 1700. aasta suurematest sündmustest või anda soovitusi, kuidas lugeda ja tõlgendada selle aja allikaid, arvestades erinevaid kalendreid.
Sündmused
- 1. jaanuar - Venemaa hakkab esmakordselt kasutama lääne numbreid oma kalendris.
Küsimused ja vastused
K: Mis tüüpi aasta oli 1700?
V: 1700 oli erandlik tavaline aasta, mis algas Gregoriuse kalendri reedel ja Juliuse kalendri esmaspäeval algav hüppeaasta.
K: Millised on mõned 1700. aasta nimetused?
V: Mõned 1700. aasta nimetused on 1700. aasta ühise ajastu (CE) ja Anno Domini (AD), 700. aasta 2. aastatuhande, 100. ja viimane aasta 17. sajandil ning 1700. aastakümne 1. aasta.
K: Mis vahe on Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel?
V: 1700. aasta algusest oli gregooriuse kalender juuliuse kalendrist 10 päeva võrra ees. Alates 1. märtsist (O.S. 19. veebruarist), mil julia kalender tunnustas tollal hüppepäeva ja gregooriuse kalender mitte, jäi julia kalender veel ühe päeva võrra maha, viies erinevuse 11 päevani kuni 28. veebruarini (O.S. 17. veebruarini) 1800. aastal.
Küsimus: Millal läks Rootsi kalender Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile?
V: Rootsis algas aasta Juliuse kalendri järgi ja jäi selliseks kuni 28. veebruarini. Siis võeti Rootsi kalendrile üle, jättes vahele hüppelise päeva, mis lubas 28. veebruaril järgneda 1. märtsile, andes kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender, mis jääb gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestab juliaani kalendrit ühe päeva võrra, kestab kuni 1712. aastani.
Küsimus: Milline on 1. märtsi (19. veebruari) tähendus kalendrisüsteemides?
V: 1. märts (19. veebruar) on kalendrisüsteemides oluline, sest see oli kuupäev, mil Juliuse kalender tunnustas hüppepäeva ja Gregoriuse kalender mitte, mistõttu Juliuse kalender jäi Gregoriuse kalendrist ühe päeva võrra maha.
Küsimus: Kui kaua oli Juliuse kalender veel pärast 1700. aastat kasutusel?
V: Juliuse kalender oli kohalikus kasutuses kuni 1923. aastani, kuigi enamik Euroopa riike võttis gregooriuse kalendri kasutusele 16. sajandil.
K: Mis vahe on Rootsi kalendril ning Juliuse ja Gregoriuse kalendril?
V: Rootsi kalender võeti kasutusele, jättes 1700. aastal vahele hüppepäeva, mis võimaldas 28. veebruarile järgneda 1. märts, andes kogu aastale sama mustri kui tavaline aasta, mis algab esmaspäeval. See kalender jäi gregooriuse kalendrist kümme päeva maha ja edestas juulisega võrreldes ühe päeva võrra ning see kestis kuni 1712. aastani.
Otsige