aasta on ligikaudu 365 päeva pikk aeg (v.a. hüppeaasta). See on periood, mille jooksul Maal, kulub kord täielikult ümber Päikese tiirutada (tiirelda). Aasta tegelik keskmine pikkus on ligikaudu 365,2422 päeva, kuid enamik kalendreid määrab üheks aastaks 365 päeva ja lisab erandeid (hüppeaasta) sobitamiseks astronoomiliste perioodidega.

Gregooriuse kalender — tänapäeval enamikus maailmas kasutatav kalendrisüsteem — algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Praktikas võivad siiski olla erinevad aastaalgused: näiteks eelarveaasta või kooliaasta võivad alata ja lõppeda muul ajal.

Aasta liigid ja nende kestus

Aasta pikkuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid definitsioone, sõltuvalt sellest, millist taevakeha või sündmust võrreldakse:

  • Päikeseaasta (tavaliselt "päikese aasta") — üldiselt viidatakse sellega aastaaegade tagasituleku alusel mõõdetud aastale. See on baas, millele on rajatud gregooriuse kalender. Täpsemalt eristatakse:
    • Troopiline aasta — aeg kahe sama nimetusega pööripäeva või pööripausi vahel (näiteks kevadise pööripäeva tagasitulek). Selle pikkus on umbes 365,24219 päeva (ligikaudu 365 päeva 5 tundi 48 minutit 45 sekundit).
  • Kuuaasta — baseerub Kuu tsüklitel. Üks keskmine sünoodiline kuu (kuu faaside kordumine) kestab umbes 29,53059 päeva (≈ 29 päeva 12 tundi 44 minutit 3 sekundit). Kaheteistkümne sünoodilise kuu summa (12 kuu kuuaasta) on umbes 354,367 päeva (≈ 354 päeva 8 tundi 48 minutit 36 sekundit).
  • Sideriaalaasta — mõõdab Maa tiirlemist ümber Päikese tähepositsiooni (tähed kui taust). Sideriaalaasta pikkus on umbes 365,25636 päeva (≈ 365 päeva 6 tundi 9 minutit 10 sekundit). See näitab Maa liikumist võrreldes kaugete tähtedega.
  • Anomaalne aasta — aeg kahe perihelioni (ajahetk, kui Maa on Päikesele kõige lähemal) vahel. Selle pikkus on umbes 365,25964 päeva (≈ 365 päeva 6 tundi 13 minutit 53 sekundit).
  • Ekliptiline / sõlme aasta (drakooniline/ecliptic year) — aeg, mille jooksul Päike naaseb sama Kuu orbiidisõlme (kuu ja orbiidi ristumispunkt) asendisse; see määrab, millal on võimalik päikese- või kuuvarjutusi. See "sõlme aasta" on lühem, umbes 346,6201 päeva (≈ 346 päeva 14 tundi 52 minutit 54 sekundit). Päikesevarjutused võivad toimuda vaid siis, kui Päike liigub läbi väärtusliku osa ekliptikast lähedal sõlmele.

Kalendrid ja aasta kohandamine

Erinevad kultuurid ja süsteemid kasutavad eri tüüpi aastaid:

  • Päiksepõhised kalendrid (näiteks gregooriuse kalender) püüavad säilitada aastaaegade konstantset asukohta kalendrikuupäevadel — selleks kasutatakse hüppepäevi. Gregooriuse reegel on: iga 4. aasta on hüppeaasta, välja arvatud sajandid, mis pole jaguvad 400-ga (näiteks 2000 oli hüppeaasta, 1900 ei olnud).
  • Kuupõhised kalendrid (näiteks islami kalender) järgivad kuutsükleid ja on seetõttu ~354 või 355 päeva pikkused aastad — need kalendrid "liiguvad" suhtes aastaaegadele.
  • Lunisolar-kalendrid (näiteks heebrea ja hiina kalender) kombineerivad kuu- ja päikesetsükleid, lisades aeg-ajalt täiskuud (liigikuud) selleks, et kuu- ja aastaajad ei läheks isoleeritud kuuspõhises süsteemis lahku.

Aasta arvutamine ja tähistamine

Aasta tähistamine (nimekiri ja nummerdus) sõltub kasutatavatest era- või religioon põhistest süsteemidest: näiteks Anno Domini / Common Era (AD/CE) ja Before Christ / Before Common Era (BC/BCE). Rahvusvaheliselt kasutatakse ka standardit ISO 8601, mis määrab kuupäevavormingu ja nädalaaasta reeglid (nädala aasta võib mõnikord erineda kalendriaastast).

Miks need erinevused tähtsad on?

Erinevad aasta definitsioonid on olulised nii praktikas (põllumajandus, seadusandlus, maksustamine, koolisüsteem) kui ka teaduses (astronoomia, planeetide liikumiste täpne modelleerimine). Astronoomid kasutavad täpseid süsteeme ja korrigeerivaid termineid, et arvestada Maa ja Kuu orbiidimuutuste, taevakehade gravitatsiooniliste mõjude ja ajaskaala nihkumistega. Ühiskondlikud kalendrid püüavad selle keerulise realiteedi suhtes leida praktilisi ja stabiilseid kompromisse.

Päikese- ja kuuaastaid ning nendest tuletatud kalendreid kasutatakse igapäevaelus; täpsemaid astronoomilisi aastaid ja mõõtmisviise kasutavad astronoomid.