Aasta
Üks aasta on umbes 365 päeva pikk (v.a. hüppeaasta). See on aeg, mis kulub Maal, et kord täielikult ümber Päikese tiirutada (tiirelda). Aasta on tegelikult 365,2422 päeva pikk, kuid kalendris on 365 päeva, välja arvatud kariaastal.
Aasta algab gregooriuse kalendri järgi 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril, kuid eelarveaasta või kooliaasta võib alata ka muul päeval.
Aasta pikkuse mõõtmiseks kasutatakse mitmeid viise.
- päikese aasta põhineb aastaaegadel. Gregoriuse kalender põhineb päikese-aastal. Päikeseaasta on 365 päeva pikk.
- troopiline aasta on kahe kevadise pööripäeva vahel mõõdetud päikeseaasta, mida mõnikord nimetatakse kevadise esimese päeva tähistamiseks.
- Kuuaasta aluseks on kuu ja see on tavaliselt 12 kuukuud (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit) ehk 354 päeva pikk.
- sideriaalaasta mõõdab aega, mis jääb ajavahemikku, mil valitud täht on öises taevas kõige kõrgemal.
- anomaalne aasta on vahe aegade vahel, mil Maa jõuab Päikesele kõige lähemale.
- ekipaažiaasta on aeg sõlme läbimise vahel. See on aeg, mil päike liigub läbi taevaosa, kus on võimalik, et päike, maa ja kuu on ühel joonel. See on ka aeg, mil võivad toimuda päikesevarjutused.
Päikese- ja kuuaastaid kasutavad erinevad kalendrid igapäevaelus. Muid mõõtmisi kasutavad astronoomid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aasta pikkus?
V: Aasta on ligikaudu 365 päeva pikk, välja arvatud kargusaasta, mis on 366 päeva pikkune.
K: Kuidas mõõdab Gregoriuse kalender aasta pikkust?
V: Gregoriuse kalendri aluseks on troopiline aasta, mille pikkus on 365,2425 päeva, mis on aeg, mis kulub Päikesel selleks, et pöörduda tagasi samasse asendisse oma aastaaegade tsüklis, nagu on näha Maalt.
K: Mis on kuuaasta?
V: Kuuaasta põhineb Kuul ja koosneb tavaliselt 12 kuust (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit) ehk 354 päeva pikkusest kuust.
K: Millist mõõtmisviisi kasutavad astronoomid aasta pikkuse mõõtmiseks?
V: Astronoomid kasutavad aasta pikkuse mõõtmiseks sideriaalseid aastaid, anomaalseid aastaid ja pimensiooniaastaid. Sidereaalsed aastad mõõdavad, millal valitud fikseeritud täht on öises taevas kõige kõrgemal; anomaalilised aastad mõõdavad, millal Maa on Päikesele kõige lähemal; ja pimensiooniaastad on need, mil Päike, Maa ja Kuu on võimalik, et Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ja pimensioonid võivad toimuda.
Küsimus: Milline ajaühik võrdub ühe miljoni aastaga?
V: Ma (meganum) on võrdne ühe miljoni aastaga.
K: Kas on olemas intuitiivselt lihtne termin "miljon aastat tagasi"?
V: Jah, üldiselt eelistatakse "mya" kui "miljon aastat tagasi", kuna see on mittetehniliste lugejate jaoks intuitiivselt lihtsam.
K: Kas liturgilistel eesmärkidel on ette nähtud konkreetne kalender?
V: Jah, liturgilistel eesmärkidel on olemas spetsiaalne kalender.
