Varjutus — mis see on? Päikese- ja kuuvarjutuse selgitus
Avasta päikesevarjutus ja kuuvarjutus: kuidas need tekivad, erinevad tüübid, vaatlusohutus ja parimad vaatlushetked unustamatute taevavaatluste jaoks.
Päikesevarjutus on astronoomiline sündmus. See tekib siis, kui üks objekt taevas liigub teise sellise objekti varju, nii et valgus allikast (nt Päike) varjutatakse osaliselt või täielikult. Kui selline varjutus toimub tähtede süsteemis, näiteks Päikesesüsteemis, on tegemist olukorraga, kus kolm või enam taevakeha asuvad ligikaudu sirgjooneliselt ühes gravitatsioonisüsteemis (inglise keeles nimetatakse seda süzügia või "syzygy").
Mõistet "päikesevarjutus" kasutatakse sageli ka laiemalt: näiteks räägitakse päikesevarjutusest, kui Kuu vari katab Maa pealt vaadeldes Päikese kettaga langevat valgust, või kuuvarjutusest, kui Kuu liigub Maa varju. Kui Päike ei ole protsessis otseselt kaasatud, nimetatakse sarnast sündmust okultatsiooniks.
Päikesevarjutuse tüübid
- Täielik varjutus – Kuu katab Päikese tsentraalosaliselt ja vaataja asub varju (umbra) all; Päikese koronat on sel ajal võimalik palja silmaga vaatlemiseks sobiva kaitse abil näha.
- Osaline varjutus – Kuu katab Päikest ainult osaliselt; Päikese kettal jääb nähtavaks osa.
- Rõngasvarjutus (annulaarne) – Kui Kuu on Maa suhtes kaugemal (võrdluses näiv suurus väiksem), ei kata see Päikest täielikult ja tekib helendav rõngas ehk "sõõr".
- Hübriidvarjutus – Haruldane sündmus, kus varjutus võib vaadelda kohati täielikuna ja kohati rõngasvarjutusena, sõltuvalt vaatluspunktist Maa peal.
Kuuvarjutuse tüübid
- Täielik kuuvarjutus – Kuu liigub täielikult Maa umbrasse ja saab tihti punaka tooni (Maa atmosfääri difraktsiooni tõttu).
- Osaline kuuvarjutus – Osa Kuust satub Maa umbrasse.
- Poolvari (penumbriline) varjutus – Kuu liigub ainult Maa poolvarju, varjumuutus on habras ja mõnikord raske palja silmaga märgata.
Mida põhjustab varjutusi ja miks need ei juhtu iga kuu?
Varjutused nõuavad, et keha (nt Kuu) ja vaadeldav allikas (Päike) oleksid Maa suhtes ligikaudu samal sirgjoonel. Kuid Kuu orbiit on Maa suhtes ~5° kaldu, mistõttu enamikku kuu faasidest (nt täiskuu või noorkuu) ei asu Kuu täpselt Maa ja Päikese teljel. Varjutused toimuvad siis, kui noorkuu (päikesevarjutus) või täiskuu (kuuvarjutus) langeb ühele orbiidi sõlme piirkonda.
Kestus, nägemine ja sagedus
Varjutuste nähtavus on lokaalne: näiteks täieliku päikesevarjutuse puhul läbib Maa peal kitsas "täieliku varju" riba ehk teekond, kust üritust näha saab. Üldiselt esineb aastas mitu varjutustit (nii päikese- kui kuuvarjutusi); päikesevarjutusi võib olla tavaliselt 2–5 aastas, kuid ühe koha pealt nähtavaid täielikke varjutusi on harvem. Üldiselt ei kesta ükski päikesevarjutus kogu maailmas kauem kui ligikaudu 7 minutit ja 58 sekundit ühe vaatluskoha jaoks, sest Maa ja Kuu liikumine piirab maksimumaega.
Ohutus ja vaatlusnõuanded
- Päikese varjutust ei tohi kunagi vaadata palja silmaga ega tavaliste päikeseprillidega — see võib põhjustada püsivaid silmakahjustusi. Kasutada tuleb spetsiaalseid eclipse- või solaarfiltreid, mis vastavad standardile ISO 12312-2.
- Ohutu vaatlusmeetodid: sertifitseeritud varjufiltriga päikeseprillid, teleskoobi või binokli ees kinnitatud spetsiaalne filter, pinhole-projektor või muu projitseerimismeetod.
- Kuuvarjutusi võib vaadata otse ilma erikaitseta, sest see ei kujuta silmadele ohtu.
Miks varjutused on teaduse ja kultuuri jaoks olulised
Varjutused on andnud võimaluse teha tähtsaid teaduslikke avastusi (näiteks Päikese korona uurimine ja gravitatsioonilise painutuse mõõtmised) ning mängivad suurt rolli kultuurilistes ja ajaloolistes tähendustes. Eelajaloolised ja ajaloolised kirjeldused varjutustest on aidanud kuupäevi ja sündmusi kronoloogiliselt määrata.
Kokkuvõte
Varjutused on visuaalselt muljetavaldavad ja teaduslikult olulised sündmused, mis tekivad täpsest joondumisest taevakehade vahel. Nende vaatlemisel tuleb järgida ohutusreegleid ja arvestada, et nähtavus sõltub vaatluskohast ning orbiidilistest tingimustest.
1999. aasta päikesevarjutus.
Etümoloogia
Sõna tuleneb vanakreeka nimisõnast ἔκλειψις (ékleipsis), mis tuleneb verbi ἐκλείπω (ekleípō). See tähendab "lakkama (lõpetama) olemast (olema)".
Küsimused ja vastused
K: Mis on ekipaaž?
V: Varjutus on astronoomiline sündmus, kui üks objekt taevas liigub teise objekti varju.
K: Mis on syzygy?
V: Süütia on termin, mida kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus kolm või enam objekti taevas on rivistatud sirgjooneliselt samas gravitatsioonisüsteemis.
K: Kuidas toimub päikesevarjutus Päikesesüsteemis?
V: Päikesevarjutus tekib Päikesesüsteemis siis, kui üks objekt liigub teise objekti varju, mille tulemuseks on syzygy.
K: Milliseid sündmusi nimetatakse tavaliselt varjutusteks?
V: Päikese- ja kuuvarjutuseks nimetatakse tavaliselt päikesevarjutusi, kui Kuu vari ületab Maa pinda või kui Kuu liigub Maa varju.
K: Milline on päikesevarjutuse maksimaalne kestus?
V: Ükski päikesevarjutus ei saa Maa ja Kuu liikumiskiiruse tõttu kesta kauem kui 7 minutit ja 58 sekundit.
K: Mis on varjutamine?
V: Varjutus on sündmus, mille puhul üks objekt möödub teise objekti eest, kui Päike ei ole kaasatud.
K: Mida tähendab "tähesüsteem"?
V: "Tähtede süsteem" tähendab tähtede või taevakehade kogumit, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud.
Otsige