Pööripäev (ekvinoks) — mis see on, kuupäevad ja tähendus
Pööripäev ehk ekvinoks tekib siis, kui päike näib liikuvat otse üle Maa ekvaatori — täpsemalt tähendab see seda, et Päikese kesktelg läbib taevase ekvaatori tasandi. Igal aastal on kaks pööripäeva ja neid nimetatakse tavaliselt märtsi (kevadine) ja septembri (sügisene) ekvinoksiks. Nendel päevadel on öö ja päev praktiliselt võrdsed kogu maailmas: öö ja päev on ligikaudu sama pikkusega. Sõna ekvinox tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast, mis tähendavad „võrdne” ja „öö”.
Pööripäeva paiku on päevaste ja öiste tunniseisundite erinevus väike: päevapikkus jääb ligikaudu kaheteistkümne tunni juurde. Need ei ole aga täpselt võrdsed, sest Maa õhuke atmosfäär murdub päikesevalgust ja Päikese kettana nähtava serva arvestus muudab tõusmise ja loojumise kellaaja. Täpne hetk, mil ekvinoks tekib, määratakse astroloogiliselt kui Päikese nähtava keskpunkti läbimine taevase ekvaatori, ja selle kellaaeg sõltub nii vaatlusmeetodist kui ka sellest, kui kaugel ekvaatorist mõõdetakse. Tavaliselt langevad ekvinoksid ligikaudu 21. märtsil ja 21. septembril, kuid kalender- ja orbiidikõikumiste tõttu võivad kuupäevad aastast aastasse ühe päeva võrra erineda.
Pööripäevad tähistavad aastaringi teatud pöördeid: põhjapoolkeral algab ekvinoksi paiku kevad, samal ajal kui lõunapoolkeral algab sügis (või sügis USAs). Vastupidiselt märtsi ekvinoksile on septembri ekvinoks põhjapoolkeral sügise algus. Astronoomiliselt on ekvinoksid olulised ka seoses kalendrite ja tähtpäevade määratlusega (näiteks palju kirikupühasid arvestatakse vastavalt märtsi ekvinoksile).
Inimestele on pööripäevad olnud tähtsad nii praktiliselt kui kultuuriliselt. Päevavalguse aega on olnud lihtne ja otsekohene jälgida — seda tehti varasemalt päikesekiirte ja varjude abil (gnomonid, päikesetunnid) ning tänapäeval määravad pööripäevade hetke täpsed astronoomilised mõõtmised. Paljudes rahvuskultuurides ja usutraditsioonides tähistatakse ekvinokse pidusid. Lisaks mõjutavad ekvinoksid ka looduslikke protsesse: lindude rändeajastused, taimede õitsemise ja kasvutsüklite käivitumine ning päevade lühenemine või pikenemine pärast vastavaid pöördeid.
Kuidas Päike valgustab Maad pööripäeva päeval
Seotud leheküljed
Kuula seda artiklit - (info)
See helifail on loodud artikli läbivaatamise põhjal, mis on dateeritud 2006-10-12, ja see ei mängi artikli viimaseid muudatusi. (Audio abi)
Rohkem kõneldud artikleid
Küsimused ja vastused
K: Mis on pööripäev?
V: Pööripäev on siis, kui päike liigub otse üle ekvaatori.
K: Mitu pööripäeva on igal aastal?
V: Igal aastal on kaks pööripäeva.
K: Mida tähendab sõna pööripäev?
V: Sõna "pööripäev" tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast, mis tähendavad "võrdne" ja "öö".
K: Mis toimub pööripäevade ajal?
V: Pööripäeva päevadel on ööd L° põhja ja L° lõuna laiuskraadidel võrdse pikkusega.
K: Millal toimuvad pööripäevad?
V: Pööripäevad toimuvad 21. märtsil ja 21. septembril või nende ümbruses.
K: Milline on pööripäevade tähendus?
V: Pööripäevade puhul on tegemist kevade ja sügise algusega.
K: Miks ei ole päeva ja öö pikkus pööripäevade ajal täpselt võrdne?
V: Päeva ja öö pikkus ei ole pööripäevade ajal täpselt võrdne, sest päike ei ole taevas punkt ja päikesevalgus paindub, kui ta Maale jõuab.
