Europa
Europa on planeedi Jupiter suur kuu. See on veidi väiksem kui Maa Kuu ja on päikesesüsteemi suuruselt kuues kuu.
Europa läbimõõt on umbes 3000 kilomeetrit. Tõenäoliselt on selle südamik raud ja atmosfäär, mis koosneb peamiselt hapnikust. Pind on jäine ja väga sile. Kraatreid ei ole palju, kuid on mõned praod ja jooned. Kuna pind on nii noor ja sile, usuvad teadlased, et pinna all on vedel ookean, nn maa-alune ookean, ja et seda hoiab soojana loodete soojendus. Teisisõnu, Jupiteri tugev gravitatsiooniline tõmme Europa pinnale muudab selle soojaks.
Kuu Europa leidis Simon Marius 1609. aasta detsembris. Galileo Galilei nägi kuud esimest korda 1610. aasta jaanuaris (ta ei teadnud, et Marius oli selle leidnud). Simon Marius oli see, kes mõtles nime "Europa" välja.
Kuu Europa on nime saanud kreeka mütoloogiast pärit printsessi järgi, kellest sai Kreeta esimene kuninganna. Kuni 20. sajandi keskpaigani nimetasid inimesed Euroopat siiski tavaliselt Jupiter II-ks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Europa?
V: Europa on planeedi Jupiter suur kuu. See on päikesesüsteemi suuruselt kuues kuu ja selle läbimõõt on umbes 3000 kilomeetrit.
K: Milline näeb välja Europa pind?
V: Europa pind on jäine ja väga sile, väheste kraatritega, kuid mõningate pragude ja joontega.
K: Kes avastas Europa?
V: Simon Marius avastas Europa 1609. aasta detsembris, kuigi Galileo Galilei nägi seda esimest korda 1610. aasta jaanuaris.
K: Kuidas Simon Marius nimetas Europa?
V: Simon Marius nimetas kuu "Europa" Kreeka mütoloogiast pärit printsessi järgi, kellest sai Kreeta esimene kuninganna. Enne seda nimetasid inimesed seda tavaliselt "Jupiter II".
K: Kas Europa pinnal on vedelikku?
V: Ei, teadlased usuvad, et selle pinna all on vedel ookean, mida Jupiteri tugeva gravitatsioonijõu tõttu hoitakse soojana loodete tõttu.
K: Kui suur on Europa võrreldes Maa kuuga?
V: Europa on veidi väiksem kui Maa Kuu.
K: Millal võeti selle kuu jaoks ametlikult kasutusele nimetus "Europa"? V: Nimi "Europa" võeti selle kuu jaoks ametlikult kasutusele 20. sajandi keskel.
