Europa — Jupiteri jääkuu ja võimalik maa-alune ookean

Europa — Jupiteri jäine kuu, mille all võib peituda soojendatud maa-alune ookean. Loe teadusuuringuid, eluvõimalusi ja missioone selle müstilise keha uurimiseks.

Europa on planeedi Jupiter suur kuu. See on veidi väiksem kui Maa Kuu ja on päikesesüsteemi suuruselt kuues kuu. Europa läbimõõt on ligikaudu 3 100 kilomeetrit (umbes 3 000–3 122 km sõltuvalt allikast), mistõttu see on mõnevõrra väiksem kui meie Kuu.

Europa sisemus on tõenäoliselt kihiline: tihe, võimalikult rauast südamik, selle ümber kivine mantel ja pealisndi jäätunud koorik. Kuu keskmine tihedus viitab sellele, et raua ja kivimite osakaal on märkimisväärne. Atmosfäär, mis on äärmiselt õhuke, sisaldab peamiselt vaba hapnikku, kuid on liiga hõre, et seda saaks inimene hingata või et see annaks märgatavat rõhku pinnalisele tingimusele.

Pind ja geoloogia

Europa pind on valdavalt jäine ja silmapaistvalt sile võrreldes paljude teiste Päikesesüsteemi kuuobjektidega. Kraatreid ei ole palju, mis viitab noorele pinnale ja pidevale taastootmisele või uuendamisele. Pinna peamised tunnused on:

• Lineae ehk pikad triibud ja praod: pruunikad ja tumedad jooned, mis lõikuvad pinnal – need tekivad tõenäoliselt jääkoore nihkete ja pragunemiste tõttu ning järgmiste jäätunud materjalide täitumise tõttu.
• Chaos terrain: piirkonnad, kus jää on purunenud ja ümber kujunenud, moodustades ebaregulaarseid plokke ja morfoloogiat, nagu jää "saarte" kuhjumine.
• Kraatrid: neid on vähe; üks tuntumaid on Pwyll, mis on suhteliselt väike võrreldes Maa kraatritega, kuid siiski tähelepanuväärne.

Maa-alune ookean ja soojusallikas

Kuna pind on sile ja vähe kraatreid, usuvad paljud teadlased, et pinna all on vedel ookean – nn maa-alune ookean. Arvatakse, et jääkatte all võib olla kümnete kuni sadade kilomeetrite paksune soolane ookean. Jääkooriku paksus ja ookeani sügavus on teadlaste seas vaidluste ja täiendavate uuringute objekt; hinnangud erinevad, aga sageli arvatakse jääkesta paksuseks mõnest kilomeetrist kuni mitmekümne kilomeetrini ja ookeani sügavuseks kümneid kuni sadu kilomeetreid.

See ookean püsib vedelas olekus peamiselt tänu Jupiteri tugevale gravitatsioonilisele tõmbele ja selle kuumutavale toimele, mida nimetatakse loodeteks ehk tõmbetugevuseks või tidal heating'uks. Europa orbiidi ja teiste suurte kuude (nt Io ja Ganymede) vahelised gravitatsioonilised vastasmõjud põhjustavad kuus tõmblemist ja soojuse genereerimist, mis hoiab jää all olevat vett sulana.

Keskkond ja eluvõimalus

Pinnatingimused on äärmuslikud: temperatuurid on väga madalad (tüüpiliselt sadades kraadides alla nulli, kohati ligi −160 °C või külmemad). Pinnal olev hapnik tekib peamiselt jää radiolüüsi kaudu (päikese ja Jupiteri kiirguse mõjul) – see on väga hõre ja ei taga elutingimusi nagu Maa atmosfäär.

Kuid keskkond allpool jääkesta – soolane ookean, keemilised ühendid (nt suured vees lahustunud mineraalid) ja soojusenergia allikad – muudavad Europa üheks perspektiivikamaks kohaks otsingutel eluvormide järele väljaspool Maad. Kui ookean suhtleb maapinnal asuvate keemiliste allikatega (nt kuumaveeallikad või redoksprotsessid), võiks see pakkuda energiat ja aineid, mis on elutegevuse jaoks vajalikud.

Ajalugu ja uurimine

Kuu Europa leidis Simon Marius 1609. aasta detsembris. Galileo Galilei nägi kuud esimest korda 1610. aasta jaanuaris (ta ei teadnud, et Marius oli selle leidnud). Simon Marius oli see, kes mõtles nime "Europa" välja. Europa on nime saanud kreeka mütoloogiast pärit printsessi järgi, kellest sai Kreeta esimene kuninganna. Kuni 20. sajandi keskpaigani nimetasid inimesed Euroopat siiski tavaliselt Jupiter II-ks.

20. ja 21. sajandi lendu- ja vaatlusmissioonid on andnud kõige rohkem tõendeid Europa sisemuse ja pinna kohta. NASA kosmoseaparaat Galileo (1995–2003) andis palju olulist teavet, mis toetab hüpoteesi sügavast maa-alusest ookeanist. Jätkuvad ja planeeritud missioonid, näiteks NASA Europa Clipper (planeeritud ülesanded, mille eesmärk on uurida Europa pinnatingimusi ja uutest missioonidest saadud andmeid) ning Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioonid, on suunatud täpsemalt uurima kuue atmosfääri, jääkesta struktuuri, võimalikke vedela vee piirkondi ja otsima bioallikaid.

Miks Europa on oluline

Europa on teadlaste ja kosmoseagentuuride huviorbiidis, sest see pakub võimalust uurida merelise ookeani olemasolu teise taevakeha juures ning hinnata selle sobivust elukõlbulikkuseks. Kui maa-alune ookean kinnitub ja kui seal leidub sobivaid keemilisi ja energiatingimusi, võib see muuta meie arusaama elu võimalikkusest väljaspool Maad.

Peamised uuritavad küsimused:

• Kui paks on jääkest ja kui sügav on ookean?
• Kas ookean sisaldab kemikaale ja energiaallikaid, mis toetaksid elu?
• Kuidas toimub ainevahetus ja suhtlus jääkesta ning ookeani vahel?
• Millised on pinnalised protsessid, mis kujundavad Lineae ja chaos-terraind?

Europa jätkab teadlaste huvi ning järgmised aastakümned peaksid tooma selgemat pilti sellest, kas selle jääkoore all peitub eluks sobilik ja püsiv ookean.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Europa?

K: Milline näeb välja Europa pind?

K: Kes avastas Europa?

K: Kuidas Simon Marius nimetas Europa?

K: Kas Europa pinnal on vedelikku?

K: Kui suur on Europa võrreldes Maa kuuga?

Otsing