20. sajand: ülevaade — maailmasõjad, teadus, tehnoloogia ja ühiskond

20. sajandi ülevaade: kaks maailmasõda, teaduse ja tehnoloogia murrangud, Nõukogude Liit, meditsiin ja ühiskond — kuidas kujunes tänapäeva maailm.

20. sajand algas 1. jaanuaril 1901 ja lõppes 31. detsembril 2000. See oli sajand, mis nägi kaks maailmasõda, Nõukogude Liidu tõusu ja langust, telefoni, helisalvestuse, filmi ja televisiooni, lennukite, aatomirelvade, geneetika ja DNA, arvutite ja elektroonika tulekut üldiselt. Teadus ja industrialiseerimine levisid; meditsiin muutus teaduslikumaks. Inimeste arv kasvas sel sajandil rohkem kui ühelgi varasemal.

Sõjad ja geopoliitika

20. sajandit kujundasid eelkõige suured sõjalised konfliktid ja poliitilised muutused. Esimene maailmasõda (1914–1918) ja Teine maailmasõda (1939–1945) muutsid riikide vahelisi piire, majandusi ja ühiskondi ning tõid kaasa suuri kaotusi inimeludes ja varas. Mõlemad sõjad kiirendasid tehnoloogilist arengut ning muutsid diplomaatilisi suhteid.

Pärast Teist maailmasõda kujunes maailm kahe supervõimu — Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu — vaheliseks külma sõja perioodiks, mis kestis enam kui nelikümmend aastat. Külm sõda tähendas rivaalitsemist sõjaväe-, majandus- ja ideoloogilisel tasandil ning avaldus sageli kolmandate riikide konfliktides (näiteks Korea ja Vietnam). 1989. aastal langes Berliini müür ja 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, mis lõppes külma sõja lõpuajal.

Teadus, tehnoloogia ja tööstus

20. sajand tõi murrangulisi leiutisi ja rakendusi, mis muutsid igapäevaelu, tööstust ja kommunikatsiooni. Palju tähelepanu pälvisid järgmised arengud:

• Transpordi areng: lennukite areng võimaldas massilist rahvusvahelist reisimist ja kaubandust.
• Side ja meedia: telefon, laialdane helisalvestus, film (filmi) ja televisioon muutsid informatsiooni leviku kiiremaks ja kultuuri kättesaadavamaks.
• Arvutid ja elektroonika: arvutite ning elektroonika areng tekitas uue majandussektori ja aitas alustada infotehnoloogia ajastut, mis lõpusündmustes viis interneti ja globaalse andmevahetuseni.
• Elekter ja tööstuse moderniseerimine: elektrienergia laialdasem kasutuselevõtt, tööstuse automatiseerimine ja tootmise kihistumine muutsid majanduse struktuuri.
• Tuumaajastu: aatomirelvade väljatöötamine ja tuumaenergia kasutuselevõtt tõi nii ohte kui uusi energialahendusi.
• Bioloogia ja meditsiin: geneetika ja DNA uurimine muutis arusaama pärilikkusest; penitsilliini ja teiste antibiootikumide laialdane kasutusse võtmine vähendas suremust nakkushaigustesse; diagnostika ja ravimeetodid paranesid märgatavalt.
• Ruumiuuringud: 1957. aastal saadeti esimene tehisintellektiline satelliit ja 1969. aastal astus inimene Kuule — need olid 20. sajandi lõppeva poole silmapaistvamad saavutused.

Majandus, ühiskond ja demograafia

20. sajandil toimunud industrialiseerimine ja majanduskasv muutsid inimeste elatustaset, töökorraldust ja elanikkonna jaotust. Tekkis suur urbaniseerumine: üha rohkem inimesi kolis linnadesse, et töötada tööstuses ja teeninduses. Maailma rahvaarv kasvas kiiresti — ligikaudu 1,6 miljardilt 1900. aastal üle 6 miljardi inimese 2000. aasta lõpuks — mis tõi kaasa vajaduse toidutootmise, tervishoiu ja infrastruktuuri järele.

Majanduslikud süsteemid olid mitmekesised: vabamajanduslik kapitalism kasvas ja kehtestas maailma põhimajandusmudeli, samal ajal püsisid sotsialistlikud ja kommunistlikud süsteemid mitmetes riikides, mille tipphetkeks oli Nõukogude Liit. Deolcoloniseerumine pärast Teist maailmasõda viis paljude Aafrika- ja Aasia riikide iseseisvumiseni ning muutis globaalset poliitilist kaarti.

Kultuur, liikumised ja inimõigused

20. sajandi jooksul toimusid suured sotsiaalsed muutused: naiste valimisõiguse laienemine, kodanikuõiguste liikumine Ameerika Ühendriikides, naiste, vähemuste ja tööinimeste liikumised parandasid õigusi ja sotsiaalset kaitset. Kultuuriliselt kujunesid mitmed olulised suunad — modernism, avantgarde, jazz, rock ’n’ roll, popkultuur ja hiljem punk, hip-hop jt — mis mõjutasid moodi, muusikat, kirjandust ja kunsti.

Samuti tõusid esile uued massimeedia vormid ja nõudlus tarbekaupade ning meelelahutuse järele, mis aitas luua üleilmset kultuurivahetust ja tarbimismustreid.

Keskkond ja pikaajalised mõjud

Suur tööstuslik tootmine, fossiilkütuste laialdane kasutamine ja suurenev transport tekitasid keskkonnaprobleeme: õhusaaste, vee- ja mulla saastumine ning metsade raadamine. 20. sajandi lõpus hakkasid teadlased ja avalikkus järjest rohkem teadvustama inimtekkelisi keskkonnamõjusid ja kliimamuutusi ning tekkis globaalne keskkonnaliikumine.

Kokkuvõte

20. sajand oli kiirete muutuste, suurte saavutuste ja sügavate traagikate aeg. Tehniline ja teaduslik areng muutis igapäevaelu võimalusi ja ootusi, samal ajal kui poliitilised ja sõjalised konfliktid kujundasid riikide ja ühiskondade saatust. Selle sajandi pärandina jäi maailmale nii ulatuslik tehnoloogiline infrastruktuur kui ka teadlikkus vajadusest lahendada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme globaalselt.

Küsimused ja vastused

K: Millal algas ja millal lõppes 20. sajand?

K: Millised olid mõned olulised sündmused, mis toimusid 20. sajandil?

K: Millised suured edusammud teaduses ja tehnoloogias toimusid 20. sajandil?

K: Kuidas muutus inimpopulatsioon 20. sajandi jooksul?

K: Kuidas muutus meditsiin 20. sajandi jooksul?

K: Milline oli Nõukogude Liidu mõju 20. sajandile?

K: Millised olid 20. sajandi jooksul toimunud murrangulised tehnoloogilised edusammud?

Otsing