Johannes Paulus II — paavst, maailmareisija ja püha (1978–2005)

Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Wadowices, Poolas. Tema vanemad olid Karol Wojtyła, kes oli sõjaväelane, ja Emilia Kaczorowska, kes oli õmbleja. Ta oli noorim kolmest lapsest. Ta oli üheksa-aastane, kui tema ema 1929. aastal suri. Tema isa toetas teda, et ta saaks õppida. Tema vend oli arst. Ta suri, kui Wojtyła oli kaheteistkümneaastane. Ta kaotas kõik oma pere liikmed - õe, venna, ema ja isa - enne, kui temast sai preester. Ta tegi sporti. Talle meeldis jalgpall (jalgpall) väravavahina.

Wojtyła käis Marcin Wadowita keskkoolis Wadowices. Aastal 1938 õppis ta Krakówis Jagielloni ülikoolis draamatrükki. Ta töötas vabatahtliku raamatukoguhoidjana. Ta oli sportlane, näitleja ja näitekirjanik. Ta läbis kaks kuud sõjalise väljaõppe Akadeemilises Leegionis. See väljaõpe oli kohustuslik. Ta ei pidanud relva käes ega lasknud sellega.

Kui ta oli noor, kohtus ta paljude juudi inimestega. Nad elasid selles piirkonnas. 1939. aastal sulgesid natsivõimud Jagielloni ülikooli. Kõik mehed, välja arvatud invaliidid, pidid olema tööl. Aastatel 1940-1944 töötas Wojtyła restoranis. Ta töötas ka lubjakivikarjääris ja seejärel keemiatehase müüjana. Ta ei tahtnud, et teda saadetaks Saksamaale. Kui teda saadetaks, sunnitaks teda astuma Saksa armeesse. Tema isa suri 1941. aasta veebruaris infarkti tagajärjel.

29. veebruaril 1944 löödi Wojtyła maha Saksa veoauto (veoauto). Ta arvas, et teda koheldakse halvasti. Saksa ohvitserid saatsid ta haiglasse. Ta veetis seal kaks nädalat pea- ja õlavigastustega. Sel ajal otsustas ta, et temast peab saama preester. Kui ta haiglast lahkus, saadeti noored Poola mehed Saksamaale väljaõppele. Ta põgenes peapiiskopi majja. Seal varjas ta end kuni sõja lõpuni. Ööl vastu 17. jaanuari 1945 lahkusid sakslased linnast. Preestrid, õpetaja ja õpilased läksid tagasi seminari. Seal oli vaja teha suurpuhastus. Wojtyła pakkus, et puhastab tualetid.

Sel kuul leidis Wojtyła neljateistkümneaastase juudi pagulase nimega Edith Zierer. Ta püüdis jõuda oma vanemateni. Ta oli näljast kokku kukkunud. Ta andis talle süüa ja aitas tal raudteejaama minna. Ta ei kuulnud temast enam enne, kui saabus päev, mil ta valiti paavstiks.

Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Wadowices, Poolas. Tema vanemad olid Karol Wojtyła, kes oli sõjaväelane, ja Emilia Kaczorowska, kes oli õmbleja. Ta oli noorim kolmest lapsest. Ta oli üheksa-aastane, kui tema ema 1929. aastal suri. Tema isa toetas teda, et ta saaks õppida. Tema vend oli arst. Ta suri, kui Wojtyła oli kaheteistkümneaastane. Ta kaotas kõik oma pere liikmed - õe, venna, ema ja isa - enne, kui temast sai preester. Ta tegi sporti. Talle meeldis jalgpall (jalgpall) väravavahina.

Wojtyła käis Marcin Wadowita keskkoolis Wadowices. Aastal 1938 õppis ta Krakówis Jagielloni ülikoolis draamatrükki. Ta töötas vabatahtliku raamatukoguhoidjana. Ta oli sportlane, näitleja ja näitekirjanik. Ta läbis kaks kuud sõjalise väljaõppe Akadeemilises Leegionis. See väljaõpe oli kohustuslik. Ta ei pidanud relva käes ega lasknud sellega.

Kui ta oli noor, kohtus ta paljude juudi inimestega. Nad elasid selles piirkonnas. 1939. aastal sulgesid natsivõimud Jagielloni ülikooli. Kõik mehed, välja arvatud invaliidid, pidid olema tööl. Aastatel 1940-1944 töötas Wojtyła restoranis. Ta töötas ka lubjakivikarjääris ja seejärel keemiatehase müüjana. Ta ei tahtnud, et teda saadetaks Saksamaale. Kui teda saadetaks, sunnitaks teda astuma Saksa armeesse. Tema isa suri 1941. aasta veebruaris infarkti tagajärjel.

29. veebruaril 1944 löödi Wojtyła maha Saksa veoauto (veoauto). Ta arvas, et teda koheldakse halvasti. Saksa ohvitserid saatsid ta haiglasse. Ta veetis seal kaks nädalat pea- ja õlavigastustega. Sel ajal otsustas ta, et temast peab saama preester. Kui ta haiglast lahkus, saadeti noored Poola mehed Saksamaale väljaõppele. Ta põgenes peapiiskopi majja. Seal varjas ta end kuni sõja lõpuni. Ööl vastu 17. jaanuari 1945 lahkusid sakslased linnast. Preestrid, õpetaja ja õpilased läksid tagasi seminari. Seal oli vaja teha suurpuhastus. Wojtyła pakkus, et puhastab tualetid.

Sel kuul leidis Wojtyła neljateistkümneaastase juudi pagulase nimega Edith Zierer. Ta püüdis jõuda oma vanemateni. Ta oli näljast kokku kukkunud. Ta andis talle süüa ja aitas tal raudteejaama minna. Ta ei kuulnud temast enam enne, kui saabus päev, mil ta valiti paavstiks.

Karol Wojtyła pühitses preestriks 1. novembril 1946. aastal kardinal Adam Stefan Sapieha.

Karol Wojtyła pühitses preestriks 1. novembril 1946. aastal kardinal Adam StefanSapieha.

1958. aastal sai Wojtyłast 38-aastaselt Poola noorim piiskop. 1962. aastal osales ta Teisel Vatikani kontsiilil ja aitas kirjutada kaks väga olulist dokumenti. Üks puudutas usuvabadust ja teine kiriku tööd tänapäeva maailmas.

1963. aastal sai piiskop Wojtyłast Krakówi peapiiskop.

1958. aastal sai Wojtyłast 38-aastaselt Poola noorim piiskop. 1962. aastal osales ta Teisel Vatikani kontsiilil ja aitas kirjutada kaks väga olulist dokumenti. Üks puudutas usuvabadust ja teine kiriku tööd tänapäeva maailmas.

1963. aastal sai piiskop Wojtyłast Krakówi peapiiskop.

26. juunil 1967 tõstis paavst Paulus VI peapiiskop Wojtyła kardinaliks.

26. juunil 1967 tõstis paavst Paulus VI peapiiskop Wojtyła kardinaliks.

Johannes Paulus II sai paavstiks 16. oktoobril 1978. Johannes Paulus II oli 455 aasta jooksul esimene mitte-Itaalia paavst. Ta oli paavst 26 aastat, mis teeb temast teise pikima ametiajaga paavsti pärast paavst Pius IX, kes oli ametis 31 aastat ja seitse kuud. Ta oli ka esimene ja ainus slaavi paavst. Johannes Paulus II oli ajaloo enim reisinud paavst 104 rahvusvahelise reisiga.

Oma elu jooksul õppis ta mitmeid võõrkeeli. Ta rääkis emakeelena poola keelt ning õppis koolis ladina ja vanakreeka keelt. Päeval, mil ta ametlikult paavstiks sai, rääkis ta inimestega itaalia, inglise, saksa, prantsuse, hispaania, tšehhi ja portugali keeles. Ta rääkis ka veidi leedu, ungari, vene ja ukraina keelt.

Johannes Paulus II pühitses paljusid inimesi. See tähendab, et paavst andis neile inimestele "õndsate" tiitli. Üks näide on maalikunstnik Fra Angelico, kes elas 1400ndatel aastatel. Pärast tema elu ja õpetuse uurimist otsustati, et teda tuleks ametlikult nimetada "õndsaks Fra Angelico". Johannes Paulus II andis rohkematele inimestele tiitli "Õnnistatud" kui ükski teine paavst ajaloos. Ta tegi ka palju pühakuid.

1984. aastal algatas Johannes Paulus II ülemaailmse noortepäeva, mis toimus esimest korda Roomas ja millest võttis osa umbes 300 000 inimest. Alates sellest ajast on see toimunud igal aastal erinevas riigis. See julgustab noori olema ustavad Jumalale ja elama koos rahus. Paljud miljonid inimesed on osalenud.

Paavsti reisid

Esimene paavst, kes reisis palju, oli paavst Paul VI. Nagu temale, meeldis ka Johannes Paulus II-le reisida. Paavstina olles tegi ta 105 reisi, külastades 117 riiki. Kokku läbis ta rohkem kui 1,1 miljonit km (725 000 miili). Kus iganes ta ka ei käinud, meelitas ta ligi suuri rahvahulki. Kõigi nende reiside eest tasusid need riigid, mida ta külastas, mitte Vatikan.

Üks Johannes Paulus II esimesi ametlikke visiite oli tema kodumaal Poolas 1979. aasta juunis. Seal oli ta alati ümbritsetud rõõmsatest ja juubeldavatest rahvahulkadest. Paavst tahtis tuua oma riiki vabadust ja inimõigusi. Tema visiit julgustas poolakaid kommunismile vastu seisma ja 1980. aastal sündis solidaarsusliikumine. Hilisematel Poola-reisidel muutis ta oma toetussõnumit tugevamaks. Nõukogude Liit oli aastaid kontrollinud Ida-Euroopat. 1989. aastal oli Poola esimene riik, mis hakkas Nõukogude Liidust vabanema.

Johannes Paulus II käis kohtades, kus teised paavstid enne teda olid juba käinud, näiteks Ameerika Ühendriikides või Pühal maal. Ta käis ka paljudes riikides, mida ükski paavst ei olnud varem külastanud. Ta oli esimene valitsev paavst, kes sõitis Ühendkuningriiki, kus ta kohtus Inglismaa kiriku ülemjuhataja kuninganna Elizabeth II-ga.

1982. aastal külastas paavst Jaapanit ning 1984. aastal Lõuna-Koreat ja Puerto Ricot. Ta oli esimene paavst, kes külastas Kuubat. Oma visiidil 1998. aasta jaanuaris kritiseeris ta Kuubat teravalt selle eest, et see ei luba inimestel oma usku vabalt väljendada. Samuti kritiseeris ta Ameerika Ühendriikide embargot Kuuba vastu. 2000. aastal külastas ta esimese kaasaegse katoliku paavstina Egiptust ning kohtus kopti paavsti ja Aleksandria kreeka õigeusu patriarhiga. Ta oli esimene katoliku paavst, kes külastas ja palvetas 2001. aastal Süürias Damaskuses islami mošees. Ta külastas Umayyadi mošeed, kuhu arvatakse olevat maetud Ristija Johannes.

1988. aastal sõitis ta Lesothosse, et pühitseda Joseph Gérard. 15. jaanuaril 1995, 10. ülemaailmsel noorsoopäeval, pidas ta Luneta pargis Manilas, Filipiinidel, missat hinnanguliselt neljast kuni kaheksani miljonile inimesele. Seda peetakse suurimaks üksikürituseks kristlaste ajaloos.

Pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid sõitis paavst Kasahstani ja kõneles suurele publikule, sealhulgas paljudele moslemitele, kuigi inimesed olid mures tema turvalisuse pärast. Ta käis ka Armeenias, et osaleda kristluse 1700-aastase ajaloo tähistamisel. Mõne visiidi ajal pidas ta missat kohalikes keeltes, sealhulgas 1995. aastal Keenias Nairobis kiswahiili keeles ja Ida-Timoris indoneesia keeles.

Oma reiside ajal näitas paavst alati oma pühendumist Neitsi Maarjale. Ta külastas mitmeid talle pühendatud pühapaiku, eelkõige Knocki Iirimaal, Licheń Staryd Poolas, Fátima Portugalis, Guadalupe'i Mehhikos ja Lourdes'i Prantsusmaal.

Mõrvakatse

13. mail 1981 tulistas Türgi kodanik Mehmet Ali Ağca paavsti kaks korda kõhtu. Paavst sai raskeid vigastusi. Ta elas mõrvakatse vaevu üle ja teda tuli 20 päeva haiglas ravida. Hiljem külastas paavst Ağcat vanglas. Ta oli talle juba andestanud. Täpselt aasta hiljem sõitis ta Fatimasse, et tänada Jumalaema Maarja tema elu päästmise eest.

Sellel reisil toimus teine katse tema elu vastu. Üks Prantsuse peapiiskopi Marcel Lefebvre'i järglane üritas paavstile bajonetiga haiget teha. Paavsti ihukaitsjad alistasid ta. Lefevbre ja tema järgijad olid Teise Vatikani kirikukogu otsuste vastu. Pärast seda sõitis paavst sageli kuulikindla haagisega, mida tuntakse "popmobiilina".

Surm

Johannes Paulus suri laupäeval, jumaliku armuande püha eelõhtul, 2. aprillil 2005. Ametlikuks surmaaegaks on tema surmatunnistusel märgitud 21.37, kuid mõned allikad on teatanud 21.33. Surmatunnistusel oli märgitud, et paavsti surma hetkel oli tal Parkinsoni tõbi, millega kaasnesid tõsised hingamisraskused. Paavstile tehti veebruari keskel trahheotoomiaoperatsioon, kuid see ei aidanud ja ta kaotas kaalu. Tal oli ka eesnäärme suurenemine, kuseteede infektsioon ja muud probleemid. Surma põhjuseks oli, et tema neerud ei töötanud, mis põhjustas veremürgituse ja infektsiooni, mille tõi kaasa septiline šokk. Johannes Paulus II ütles oma viimased sõnad "pozwólcie mi odejść do domu Ojca" ("Las ma lahkun Isa majja") oma abilistele ja langes umbes neli tundi hiljem koomasse.

Paavsti meditsiinimeeskond kasutas südamemonitooringumasinaid rohkem kui 20 minutit, seega oli tema tegelik ja tegelik surmaaeg umbes kell 21.15 Vatikani aja järgi. Nagu traditsioon nõuab, hüüti tema nime kolm korda. Kui vastust ei tulnud, katkes tema paavsti sõrmus, mis tähendas Johannes Paulus II paavstiaja (paavsti ametiaja) lõppu.

Paljud inimesed väitsid, et paavst Johannes Paulus II valitsemine on neid eriti õnnistanud. Paljud inimesed arvasid, et talle tuleks anda tiitel "Õnnistatud". Selleks kulub tavaliselt vähemalt viis aastat (ja võib kuluda sadu aastaid). 13. mail 2005 katkestas paavst BenedictusXVI tavapärase 5-aastase ooteaja, et pühitsemisprotsess saaks alata. Ainus teine kord (lähiajaloos), kui see on juhtunud, oli ema Theresa puhul, kelle Johannes Paulus II tegi õndsaks ema Theresa. 14. jaanuaril 2011 teatati, et Johannes Paulus II pühitsetakse õndsaks 1. mail 2011 (jumaliku halastuse pühapäeval). Vatikani teatel viiakse paavst Johannes Paulus II säilmed (mida ei ekshumeerita ega eksponeerita) Peetri basiilika all olevast grottast, kuhu ta praegu on maetud, Pier Paolo Cristofari Püha Sebastiani kabelis asuvasse marmorkivist monumenti, kuhu praegu on maetud õnnistatud paavst Innocentius XI; õnnistatud paavst Innocentiuse säilmed viiakse tõenäoliselt ümber. See silmapaistvam asukoht, Pieta kabel, Püha sakramendi kabel ja paavstide Pius XI ja Pius XII kuju kõrval, suurendab palverändurite arvu, kes saavad tema mälestusmärki vaadata. "See on meie jaoks suur rõõm, kui ta ametlikult pühaks tunnistatakse, kuid meie jaoks on ta juba pühak. " -Stanisław Dziwisz [189]

30. septembril 2013 ütles paavst Franciscus, et Johannes Paulus koos paavst Johannes XXIII-ga pühitsetakse 27. aprillil 2014. See oli esimene kord, kui kaks paavsti on samal päeval pühakuks nimetatud.

Tema püha tähistatakse 22. oktoobril.

Õpetused

Johannes Paulus II oli üldiselt kommunismi vastu. Ta kritiseeris ka kapitalismi, mida ei kontrollitud, ja ta ei tahtnud, et maailma valitsused rõhuksid inimeste põhiõigusi. Ta mõistis ametlikult hukka vabastusteoloogia aspektid. Ta oli üldiselt abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu. Suurima kristliku grupi juhina õpetas Johannes Paulus II konservatiivset teoloogilist vaadet inimese seksuaalsusele. Sel teemal kirjutas ta 130 teemat, mida nimetatakse "Keha teoloogiaks". Ta oli homoseksuaalsuse vastu ja pooldas seda, et inimesed asutaksid perekonna ühe mehe ja ühe naisena. Kuid ta ütles, et homoseksuaalidel on samasugune loomupärane väärikus ja õigused nagu kõigil teistelgi. 30. aprillil 2000 kehtestas Johannes Paulus Püha Faustyna Kowalska õpetuse kohaselt jumaliku halastuse püha ja sel päeval kuulutati ta ka katoliku kiriku pühakuks. Jumala halastuse püha kasvab pidevalt kogu maailmas. Johannes Paulust mäletatakse ka tema pühendumise tõttu pühitsetud pühale õhtusöömaajale, Kristuse Pühale Ihule ja Verele.

Laste kuritarvitamise skandaalid

Johannes Pauluse paavstiks oleku ajal oli kirik seotud suure hulga kaebustega laste seksuaalse kuritarvitamise kohta preestrite poolt. Paljud inimesed usuvad, et kirik ja seega ka paavst teadis neist väidetest ja püüdis neid varjata. Näiteks 1996. aastal otsustasid Iiri piiskopid, et laste kuritarvitamises kahtlustatavatest preestritest tuleb teatada politseile. Vatikan saatis piiskoppidele kirja, et nad ei tohi sellistest juhtumitest teatada. Kiri oli tulevase paavsti Benedictus XVI - keda Johannes Paulus II oli palunud selliste juhtumitega tegeleda. Samuti väidetakse, et Johannes Paulus II sai kardinalilt tänukirja Prantsuse piiskopile, kes oli keeldunud preestrist politseile teatamast. 2001. aastal saatis Johannes Paulus II erilise kirja, milles ütles, et laste kuritarvitamine preestrite poolt on väga tõsine kuritegu ja selle eest tuleb rangelt karistada. Mõned katoliiklased soovisid, et Johannes Paulus II pühakuks saamise protsess peatataks, kuni ei ole uuritud tema rolli tema rolli kohta halbu preestreid puudutava teabe salajas hoidmisel.

Johannes Paulus II sai paavstiks 16. oktoobril 1978. Johannes Paulus II oli 455 aasta jooksul esimene mitte-Itaalia paavst. Ta oli paavst 26 aastat, mis teeb temast teise pikima ametiajaga paavsti pärast paavst Pius IX, kes oli ametis 31 aastat ja seitse kuud. Ta oli ka esimene ja ainus slaavi paavst. Johannes Paulus II oli ajaloo enim reisinud paavst 104 rahvusvahelise reisiga.

Oma elu jooksul õppis ta mitmeid võõrkeeli. Ta rääkis emakeelena poola keelt ning õppis koolis ladina ja vanakreeka keelt. Päeval, mil ta ametlikult paavstiks sai, rääkis ta inimestega itaalia, inglise, saksa, prantsuse, hispaania, tšehhi ja portugali keeles. Ta rääkis ka veidi leedu, ungari, vene ja ukraina keelt.

Johannes Paulus II pühitses paljusid inimesi. See tähendab, et paavst andis neile inimestele "õndsate" tiitli. Üks näide on maalikunstnik Fra Angelico, kes elas 1400ndatel aastatel. Pärast tema elu ja õpetuse uurimist otsustati, et teda tuleks ametlikult nimetada "õndsaks Fra Angelico". Johannes Paulus II andis rohkematele inimestele tiitli "Õnnistatud" kui ükski teine paavst ajaloos. Ta tegi ka palju pühakuid.

1984. aastal algatas Johannes Paulus II ülemaailmse noortepäeva, mis toimus esimest korda Roomas ja millest võttis osa umbes 300 000 inimest. Alates sellest ajast on see toimunud igal aastal erinevas riigis. See julgustab noori olema ustavad Jumalale ja elama koos rahus. Paljud miljonid inimesed on osalenud.

Paavsti reisid

Esimene paavst, kes reisis palju, oli paavst Paul VI. Nagu temale, meeldis ka Johannes Paulus II-le reisida. Paavstina olles tegi ta 105 reisi, külastades 117 riiki. Kokku läbis ta rohkem kui 1,1 miljonit km (725 000 miili). Kus iganes ta ka ei käinud, meelitas ta ligi suuri rahvahulki. Kõigi nende reiside eest tasusid need riigid, mida ta külastas, mitte Vatikan.

Üks Johannes Paulus II esimesi ametlikke visiite oli tema kodumaal Poolas 1979. aasta juunis. Seal oli ta alati ümbritsetud rõõmsatest ja juubeldavatest rahvahulkadest. Paavst tahtis tuua oma riiki vabadust ja inimõigusi. Tema visiit julgustas poolakaid kommunismile vastu seisma ja 1980. aastal sündis solidaarsusliikumine. Hilisematel Poola-reisidel muutis ta oma toetussõnumit tugevamaks. Nõukogude Liit oli aastaid kontrollinud Ida-Euroopat. 1989. aastal oli Poola esimene riik, mis hakkas Nõukogude Liidust vabanema.

Johannes Paulus II käis kohtades, kus teised paavstid enne teda olid juba käinud, näiteks Ameerika Ühendriikides või Pühal maal. Ta käis ka paljudes riikides, mida ükski paavst ei olnud varem külastanud. Ta oli esimene valitsev paavst, kes sõitis Ühendkuningriiki, kus ta kohtus Inglismaa kiriku ülemjuhataja kuninganna Elizabeth II-ga.

1982. aastal külastas paavst Jaapanit ning 1984. aastal Lõuna-Koreat ja Puerto Ricot. Ta oli esimene paavst, kes külastas Kuubat. Oma visiidil 1998. aasta jaanuaris kritiseeris ta Kuubat teravalt selle eest, et see ei luba inimestel oma usku vabalt väljendada. Samuti kritiseeris ta Ameerika Ühendriikide embargot Kuuba vastu. 2000. aastal külastas ta esimese kaasaegse katoliku paavstina Egiptust ning kohtus kopti paavsti ja Aleksandria kreeka õigeusu patriarhiga. Ta oli esimene katoliku paavst, kes külastas ja palvetas 2001. aastal Süürias Damaskuses islami mošees. Ta külastas Umayyadi mošeed, kuhu arvatakse olevat maetud Ristija Johannes.

1988. aastal sõitis ta Lesothosse, et pühitseda Joseph Gérard. 15. jaanuaril 1995, 10. ülemaailmsel noorsoopäeval, pidas ta Luneta pargis Manilas, Filipiinidel, missat hinnanguliselt neljast kuni kaheksani miljonile inimesele. Seda peetakse suurimaks üksikürituseks kristlaste ajaloos.

Pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid sõitis paavst Kasahstani ja kõneles suurele publikule, sealhulgas paljudele moslemitele, kuigi inimesed olid mures tema turvalisuse pärast. Ta käis ka Armeenias, et osaleda kristluse 1700-aastase ajaloo tähistamisel. Mõne visiidi ajal pidas ta missat kohalikes keeltes, sealhulgas 1995. aastal Keenias Nairobis kiswahiili keeles ja Ida-Timoris indoneesia keeles.

Oma reiside ajal näitas paavst alati oma pühendumist Neitsi Maarjale. Ta külastas mitmeid talle pühendatud pühapaiku, eelkõige Knocki Iirimaal, Licheń Staryd Poolas, Fátima Portugalis, Guadalupe'i Mehhikos ja Lourdes'i Prantsusmaal.

Mõrvakatse

13. mail 1981 tulistas Türgi kodanik Mehmet Ali Ağca paavsti kaks korda kõhtu. Paavst sai raskeid vigastusi. Ta elas mõrvakatse vaevu üle ja teda tuli 20 päeva haiglas ravida. Hiljem külastas paavst Ağcat vanglas. Ta oli talle juba andestanud. Täpselt aasta hiljem sõitis ta Fatimasse, et tänada Jumalaema Maarja tema elu päästmise eest.

Sellel reisil toimus teine katse tema elu vastu. Üks Prantsuse peapiiskopi Marcel Lefebvre'i järglane üritas paavstile bajonetiga haiget teha. Paavsti ihukaitsjad alistasid ta. Lefevbre ja tema järgijad olid Teise Vatikani kirikukogu otsuste vastu. Pärast seda sõitis paavst sageli kuulikindla haagisega, mida tuntakse "popmobiilina".

Surm

Johannes Paulus suri laupäeval, jumaliku armuande püha eelõhtul, 2. aprillil 2005. Tema surmatunnistusel oli ametlikult märgitud surmaaeg kell 21.37, kuid mõned allikad teatasid kell 21.33. Surmatunnistusel oli märgitud, et paavsti surma hetkel oli tal Parkinsoni tõbi, millega kaasnesid tõsised hingamisraskused. Paavstile tehti veebruari keskel trahheotoomiaoperatsioon, kuid see ei aidanud ja ta kaotas kaalu. Tal oli ka eesnäärme suurenemine, kuseteede infektsioon ja muud probleemid. Surma põhjuseks oli, et tema neerud ei töötanud, mis põhjustas veremürgituse ja infektsiooni, mille tõi kaasa septiline šokk. Johannes Paulus II ütles oma viimased sõnad "pozwólcie mi odejść do domu Ojca" ("Las ma lahkun Isa majja") oma abilistele ja langes umbes neli tundi hiljem koomasse.

Paavsti meditsiinimeeskond kasutas südamemonitooringumasinaid rohkem kui 20 minutit, seega oli tema tegelik ja tegelik surmaaeg umbes kell 21.15 Vatikani aja järgi. Nagu traditsioon nõuab, hüüti tema nime kolm korda. Kui vastust ei tulnud, katkes tema paavstisõrmus, mis tähendas Johannes Paulus II paavstiaja (paavsti ametiaja) lõppu.

Paljud inimesed väitsid, et paavst Johannes Paulus II valitsemine on neid eriti õnnistanud. Paljud inimesed arvasid, et talle tuleks anda tiitel "Õnnistatud". Selleks kulub tavaliselt vähemalt viis aastat (ja võib kuluda sadu aastaid). 13. mail 2005 katkestas paavst Benedictus XVI tavapärase 5-aastase ooteaja, et pühitsemisprotsess saaks alata. Ainus teine kord (lähiajaloos), kui see on juhtunud, oli ema Theresa puhul, kelle Johannes Paulus II tegi õndsaks ema Theresa. 14. jaanuaril 2011 teatati, et Johannes Paulus II pühitsetakse õndsaks 1. mail 2011 (jumaliku halastuse pühapäeval). Vatikani teatel viiakse paavst Johannes Paulus II säilmed (mida ei ekshumeerita ega eksponeerita) Peetri basiilika all olevast grottast, kuhu ta praegu on maetud, Pier Paolo Cristofari Püha Sebastiani kabelis asuvasse marmorkivist monumenti, kuhu praegu on maetud õnnistatud paavst Innocentius XI; õnnistatud paavst Innocentiuse säilmed viiakse tõenäoliselt ümber. See silmapaistvam asukoht, Pieta kabel, Püha sakramendi kabel ja paavstide Pius XI ja Pius XII kuju kõrval, suurendab palverändurite arvu, kes saavad tema mälestusmärki vaadata. "See on meie jaoks suur rõõm, kui ta ametlikult pühaks tunnistatakse, kuid meie jaoks on ta juba pühak. " -Stanisław Dziwisz [189]

30. septembril 2013 ütles paavst Franciscus, et Johannes Paulus koos paavst Johannes XXIII-ga pühitsetakse 27. aprillil 2014. See oli esimene kord, kui kaks paavsti on samal päeval pühakuks nimetatud.

Tema püha tähistatakse 22. oktoobril.

Õpetused

Johannes Paulus II oli üldiselt kommunismi vastu. Ta kritiseeris ka kapitalismi, mida ei kontrollitud, ja ta ei tahtnud, et maailma valitsused rõhuksid inimeste põhiõigusi. Ta mõistis ametlikult hukka vabastusteoloogia aspektid. Ta oli üldiselt abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu. Suurima kristliku grupi juhina õpetas Johannes Paulus II konservatiivset teoloogilist vaadet inimese seksuaalsusele. Sel teemal kirjutas ta 130 teemat, mida nimetatakse "Keha teoloogiaks". Ta oli homoseksuaalsuse vastu ja pooldas seda, et inimesed asutaksid perekonna ühe mehe ja ühe naisena. Kuid ta ütles, et homoseksuaalidel on samasugune loomupärane väärikus ja õigused nagu kõigil teistelgi. 30. aprillil 2000 kehtestas Johannes Paulus Püha Faustyna Kowalska õpetuse kohaselt jumaliku halastuse püha ja sel päeval kuulutati ta ka katoliku kiriku pühakuks. Jumala halastuse püha kasvab pidevalt kogu maailmas. Johannes Paulust mäletatakse ka tema pühendumise tõttu pühitsetud pühale õhtusöömaajale, Kristuse Pühale Ihule ja Verele.

Laste kuritarvitamise skandaalid

Johannes Pauluse paavstiks oleku ajal oli kirik seotud suure hulga kaebustega laste seksuaalse kuritarvitamise kohta preestrite poolt. Paljud inimesed usuvad, et kirik ja seega ka paavst teadis neist väidetest ja püüdis neid varjata. Näiteks 1996. aastal otsustasid Iiri piiskopid, et laste kuritarvitamises kahtlustatavatest preestritest tuleb teatada politseile. Vatikan saatis piiskoppidele kirja, et nad ei tohi sellistest juhtumitest teatada. Kiri oli tulevase paavsti Benedictus XVI - keda Johannes Paulus II oli palunud selliste juhtumitega tegeleda. Samuti väidetakse, et Johannes Paulus II sai kardinalilt tänukirja Prantsuse piiskopile, kes oli keeldunud preestrist politseile teatamast. 2001. aastal saatis Johannes Paulus II erilise kirja, milles ütles, et laste kuritarvitamine preestrite poolt on väga tõsine kuritegu ja selle eest tuleb rangelt karistada. Mõned katoliiklased soovisid, et Johannes Paulus II pühakuks saamise protsess peatataks, kuni ei ole uuritud tema rolli tema rolli kohta halbu preestreid puudutava teabe salajas hoidmisel.

• Paavstide nimekiri

• Paavstide nimekiri