Juut on isik, kes on juudi päritolu või kes on pöördunud juudi usku. Juudid peavad end tavaliselt rahvaks, mitte ainult mingi religiooni järgijateks, seega ei ole juut mitte ainult see, kes praktiseerib judaismi usku, vaid ka see, kes on juudi etnilise pärandiga. Juudid on etnoreligioosse rühmana pärit Lähis-Idast. Traditsioonilise juudi õiguse, nn halakha, kohaselt on keegi juut, kui tema ema oli juut või kui ta on pöördunud juudi usku. Judaismi on kirjeldatud kui religiooni, rassi, etnilist rühma, kultuuri, rahvust ja laiendatud perekonda.

Identiteet ja kultuur

Juudi identiteet hõlmab nii usulisi kui ka etnilisi ja kultuurilisi aspekte. On inimesi, kes määratlevad end juutidena peamiselt religiooni kaudu (praktiseerivad rituaale, järgivad toiduseadusi jt), ja on ka neid, kes tunnevad end juutidena rohkem kultuuriliselt või päritolult, kuigi ei pea end usuliselt praktiseerivateks. Juudid on ajalooliselt jagunenud mitmeks suuremaks rühmaüksuseks, näiteks:

  • Aškenazid – traditsiooniliselt Kesk- ja Ida-Euroopast;
  • Sephardid – Hispaaniast ja Portugalist pärit juudi kogukonnad (levik ka Põhja-Aafrikas ja Otomaanide impeeriumis);
  • Mizrahi – Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika juudid;
  • Ethiopia Beta Israel ning teised ajalooliselt isoleeritud rühmad (nt Bene Israel Indias).

Keelte poolest on tähtsaks olnud heebrea (liturgiline ja tänapäevane riigikeel Iisraelis), Yiddish (Aškenazi juutide keel), Ladino ehk Judeo-Español (paljude Sephardi kogukondade keel) ja erinevad judeo-arabia keelest tulenevad idiolektid.

Usk ja religioossed suunad

Judaismis on olemas mitmeid suundi ja praktikaid. Peamised liikumised tänapäeval on ortodokssed (sealhulgas hagadi ja modernsed ortodoksid), konservatiivsed (Masorti), reformijad (Progressive) ning rekonstruktsionistlik liikumine. Lisaks on palju sekulaarselt identifitseeruvaid juute, kes võivad hoida kultuurilisi või perekondlikke traditsioone, aga ei järgi rangelt religioosseid norme.

Juudi elukordlik kalender ja pühad (näiteks Šabbat, Pesach – paasapüha, Jom kippur – lepituspäev, Rosh Hashanah – uus aasta, Hanukkah) mängivad olulist rolli nii usulises kui ka kultuurilises elus.

Ajalugu lühidalt

Juudi rahva ja judaismi ajalugu ulatub mitu aastatuhandet tagasi. Piiblilugudes (Tanah/Heebrea Piibel) kirjeldatakse Iisraeli ja Juuda kuningriike, eksile minemist (babüloonia vangipõlv) ja hilisemat tagasipöördumist. Rooma impeeriumi võimu all toimusid diasporaad ehk laialipillutused, mille tulemusena kujunesid eri piirkondade juudi kogukonnad ja kultuurilised eripärad.

Keskaeg ja varauus aeg tõid kaasa nii juudi kirikliku ja intellektuaalse elu hoogustumise kui ka perioode tagakiusamist, sundväljasaatmisi ja diskrimineerimist paljudes riikides. 19. ja 20. sajandil mõjutasid juutide elu rahvusluse tõus, moderniseerumine ja migratsioonilained, sh sionistlik liikumine, mis kutsus juute tagasi ajaloolisse kodumaale.

Diaspora ja demograafia

Iisrael on ainus kaasaegne riik, kus on juudi enamus, kuid juudi vähemused on paljudes maailma paikades. Enamik neist elab Ameerika Ühendriikide, Argentiina, Euroopa ja Austraalia suurlinnades. Nii Iisraelis kui ka USAs on üle viie miljoni juudi. Nõukogude Liidus oli üle kahe miljoni juudi, kuid paljud neist kolisid pärast Nõukogude Liidu lagunemist Iisraeli, USAsse ja teistesse lääneriikidesse.

Tänapäeval elab maailmas hinnanguliselt umbes 14–16 miljonit juuti, kellest suur osa elab Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides. Diaspora tähendab, et juudid on kandnud oma kultuuri ja traditsioone erinevatesse paikadesse, samas kohandades neid kohalike oludega.

Tagakiusamine ja holokaust

Juudid on ajaloo vältel korduvalt olnud erinevate tagakiusamiste ohvrid – alates vagadest diskrimineerimisest ja väljasaatmistest kuni vägivalla ja pogrommideni. Üks tuntumaid ja hävitavamaid juhtumeid leidis aset Teise maailmasõja ajal, kui Euroopa natsirežiim ja tema koostööpartnerid viidi ellu süsteemset juutide hävitamist: natsid tapsid peaaegu kuus miljonit juuti. See genotsiid on tuntud kui holokaust.

Holokaust hõlmas erinevaid hävitamise vorme: sunnitud ümberasustamisi, getosid, massimõrvu laskettevõtete ja tapmiskeskuste kaudu (nt Auschwitz-Birkenau, Treblinka, Sobibor, Belzec) ning sundatööd ja meditsiinilisi kuritarvitusi. Holokaustil olid laastavad tagajärjed juudi kogukondadele Euroopas ja see mõjutas sügavalt kogu maailma juudi elu, identiteeti ja poliitikat (sh suurendas see toetust Iisraeli riigi loomisele).

Pärast sõda algasid inimõigusalased protsessid, mälestamine, kompensatsioonid ja juutide ümberasumine. Holokausti meenutamine ja haridus on jätkuvalt oluline osa rahvusvahelisest püüdlusest ennetada genotsiide tulevikus.

Kaasaegne elu ja panus ühiskonda

Tänapäeva juudi maailm on väga mitmekesine: usulised praktikud, humanistlikud ja sekulaarsed juudid, erinevad suunad ja tugev side ajalooga. Juudid on andnud olulise panuse teadusesse, kirjandusse, muusikasse, ärisse ja poliitikasse üle maailma.

Poliitiliselt ja sotsiaalselt on juutide olukord väga erinev riigiti – mõnes riigis on tugevad kogukonnad ja põhiseaduslikud kaitsed, teistes esineb endiselt antisemiitlikku vägivalla, retoorikat või diskrimineerimist, mille vastu võitlemine on jätkuvalt aktuaalne.

Mälu ja haridus

Holokausti ja laiemalt juudi ajaloo mäletamine toimub muuseumides, mälestusmärkides, koolides ja kultuuriprogrammides. Haridus tähtsustab faktide ja inimlugude tundmist, et toetada sallivust ning vältida ajaloost ebaõigete järelduste tegemist. Samuti on oluline teadvustada juutide sisemist mitmekesisust ja vältida stereotüüpide lihtsustatud kujutamist.

See artikkel annab põhise ülevaate juutide identiteedist, usust, ajaloost, diasporast ja holokaustist. Teemat saab süvendada eri ajastute, riikide ja kogukondade konkreetsete näidete kaudu ning tutvuda põhiallikatega, et saada üksikasjalikumat arusaama.