Juudid: identiteet, usk, ajalugu, diaspora ja holokaust
Juudid: sügav ülevaade identiteedist, usust, ajaloost, diasporest ja holokaustist — rikkalik kultuuripärand, tagakiusamine ja kaasaegne diaspora.
Juut on isik, kes on juudi päritolu või kes on pöördunud juudi usku. Juudid peavad end tavaliselt rahvaks, mitte ainult mingi religiooni järgijateks, seega ei ole juut mitte ainult see, kes praktiseerib judaismi usku, vaid ka see, kes on juudi etnilise pärandiga. Juudid on etnoreligioosse rühmana pärit Lähis-Idast. Traditsioonilise juudi õiguse, nn halakha, kohaselt on keegi juut, kui tema ema oli juut või kui ta on pöördunud juudi usku. Judaismi on kirjeldatud kui religiooni, rassi, etnilist rühma, kultuuri, rahvust ja laiendatud perekonda.
Identiteet ja kultuur
Juudi identiteet hõlmab nii usulisi kui ka etnilisi ja kultuurilisi aspekte. On inimesi, kes määratlevad end juutidena peamiselt religiooni kaudu (praktiseerivad rituaale, järgivad toiduseadusi jt), ja on ka neid, kes tunnevad end juutidena rohkem kultuuriliselt või päritolult, kuigi ei pea end usuliselt praktiseerivateks. Juudid on ajalooliselt jagunenud mitmeks suuremaks rühmaüksuseks, näiteks:
- Aškenazid – traditsiooniliselt Kesk- ja Ida-Euroopast;
- Sephardid – Hispaaniast ja Portugalist pärit juudi kogukonnad (levik ka Põhja-Aafrikas ja Otomaanide impeeriumis);
- Mizrahi – Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika juudid;
- Ethiopia Beta Israel ning teised ajalooliselt isoleeritud rühmad (nt Bene Israel Indias).
Keelte poolest on tähtsaks olnud heebrea (liturgiline ja tänapäevane riigikeel Iisraelis), Yiddish (Aškenazi juutide keel), Ladino ehk Judeo-Español (paljude Sephardi kogukondade keel) ja erinevad judeo-arabia keelest tulenevad idiolektid.
Usk ja religioossed suunad
Judaismis on olemas mitmeid suundi ja praktikaid. Peamised liikumised tänapäeval on ortodokssed (sealhulgas hagadi ja modernsed ortodoksid), konservatiivsed (Masorti), reformijad (Progressive) ning rekonstruktsionistlik liikumine. Lisaks on palju sekulaarselt identifitseeruvaid juute, kes võivad hoida kultuurilisi või perekondlikke traditsioone, aga ei järgi rangelt religioosseid norme.
Juudi elukordlik kalender ja pühad (näiteks Šabbat, Pesach – paasapüha, Jom kippur – lepituspäev, Rosh Hashanah – uus aasta, Hanukkah) mängivad olulist rolli nii usulises kui ka kultuurilises elus.
Ajalugu lühidalt
Juudi rahva ja judaismi ajalugu ulatub mitu aastatuhandet tagasi. Piiblilugudes (Tanah/Heebrea Piibel) kirjeldatakse Iisraeli ja Juuda kuningriike, eksile minemist (babüloonia vangipõlv) ja hilisemat tagasipöördumist. Rooma impeeriumi võimu all toimusid diasporaad ehk laialipillutused, mille tulemusena kujunesid eri piirkondade juudi kogukonnad ja kultuurilised eripärad.
Keskaeg ja varauus aeg tõid kaasa nii juudi kirikliku ja intellektuaalse elu hoogustumise kui ka perioode tagakiusamist, sundväljasaatmisi ja diskrimineerimist paljudes riikides. 19. ja 20. sajandil mõjutasid juutide elu rahvusluse tõus, moderniseerumine ja migratsioonilained, sh sionistlik liikumine, mis kutsus juute tagasi ajaloolisse kodumaale.
Diaspora ja demograafia
Iisrael on ainus kaasaegne riik, kus on juudi enamus, kuid juudi vähemused on paljudes maailma paikades. Enamik neist elab Ameerika Ühendriikide, Argentiina, Euroopa ja Austraalia suurlinnades. Nii Iisraelis kui ka USAs on üle viie miljoni juudi. Nõukogude Liidus oli üle kahe miljoni juudi, kuid paljud neist kolisid pärast Nõukogude Liidu lagunemist Iisraeli, USAsse ja teistesse lääneriikidesse.
Tänapäeval elab maailmas hinnanguliselt umbes 14–16 miljonit juuti, kellest suur osa elab Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides. Diaspora tähendab, et juudid on kandnud oma kultuuri ja traditsioone erinevatesse paikadesse, samas kohandades neid kohalike oludega.
Tagakiusamine ja holokaust
Juudid on ajaloo vältel korduvalt olnud erinevate tagakiusamiste ohvrid – alates vagadest diskrimineerimisest ja väljasaatmistest kuni vägivalla ja pogrommideni. Üks tuntumaid ja hävitavamaid juhtumeid leidis aset Teise maailmasõja ajal, kui Euroopa natsirežiim ja tema koostööpartnerid viidi ellu süsteemset juutide hävitamist: natsid tapsid peaaegu kuus miljonit juuti. See genotsiid on tuntud kui holokaust.
Holokaust hõlmas erinevaid hävitamise vorme: sunnitud ümberasustamisi, getosid, massimõrvu laskettevõtete ja tapmiskeskuste kaudu (nt Auschwitz-Birkenau, Treblinka, Sobibor, Belzec) ning sundatööd ja meditsiinilisi kuritarvitusi. Holokaustil olid laastavad tagajärjed juudi kogukondadele Euroopas ja see mõjutas sügavalt kogu maailma juudi elu, identiteeti ja poliitikat (sh suurendas see toetust Iisraeli riigi loomisele).
Pärast sõda algasid inimõigusalased protsessid, mälestamine, kompensatsioonid ja juutide ümberasumine. Holokausti meenutamine ja haridus on jätkuvalt oluline osa rahvusvahelisest püüdlusest ennetada genotsiide tulevikus.
Kaasaegne elu ja panus ühiskonda
Tänapäeva juudi maailm on väga mitmekesine: usulised praktikud, humanistlikud ja sekulaarsed juudid, erinevad suunad ja tugev side ajalooga. Juudid on andnud olulise panuse teadusesse, kirjandusse, muusikasse, ärisse ja poliitikasse üle maailma.
Poliitiliselt ja sotsiaalselt on juutide olukord väga erinev riigiti – mõnes riigis on tugevad kogukonnad ja põhiseaduslikud kaitsed, teistes esineb endiselt antisemiitlikku vägivalla, retoorikat või diskrimineerimist, mille vastu võitlemine on jätkuvalt aktuaalne.
Mälu ja haridus
Holokausti ja laiemalt juudi ajaloo mäletamine toimub muuseumides, mälestusmärkides, koolides ja kultuuriprogrammides. Haridus tähtsustab faktide ja inimlugude tundmist, et toetada sallivust ning vältida ajaloost ebaõigete järelduste tegemist. Samuti on oluline teadvustada juutide sisemist mitmekesisust ja vältida stereotüüpide lihtsustatud kujutamist.
See artikkel annab põhise ülevaate juutide identiteedist, usust, ajaloost, diasporast ja holokaustist. Teemat saab süvendada eri ajastute, riikide ja kogukondade konkreetsete näidete kaudu ning tutvuda põhiallikatega, et saada üksikasjalikumat arusaama.
Taaveti täht on judaismi sümbol.
Juudi rahvusrühmad
Kõik etnilised (mitte-konvertid) juudid on geneetiliselt pärit Levandist (piirkond, mida praegu tuntakse Iisraeli ja/või Palestiina nime all). Kõikide maailma juutide hulgas on juudi rahvusrühmad. Kahte suurimat nimetatakse aškenazideks (kes on ajalooliselt elanud Kesk- ja Ida-Euroopas) ja sefardideks (kes on ajalooliselt elanud Vahemere ümbruses, eriti Hispaanias ja Portugalis). Lähis-Ida, Kaukaasia ja Kesk-Aasia juute nimetatakse mizrahi juutideks. On ka Etioopia juudid, India juudid (Bene Israel) ja Hiina juudid (Kaifengi juudid). Paljud neist rühmadest on liikunud ühest kohast teise. Näiteks elavad paljud aškenazi juudid Ameerika Ühendriikides ja paljud sefardid ja mizrahi juudid Prantsusmaal.
Juudid räägivad nende riikide keeli, kus nad elavad. Heebrea keel on judaismi keel, sest selles keeles on kirjutatud Piibel. Seda kasutatakse ikka veel palveteks. Iisraelis on üldlevinud keel Ivrit, mis on uue heebrea keele nimetus. On ka teisi juudi keeli, nagu jidiš ja ladino, mida mõned juudid ikka veel räägivad ja kirjutavad.
Ajalugu
Juudi pühakirjades on kirjas, et judaism sai alguse mehest nimega Abram, kes elas Ur'i linnas, tänapäeva Iraagis. Midraši järgi uskus Abram kindlalt, et Uris elavad inimesed eksisid, kui nad palvetasid erinevate jumalate ja kujude poole. Ta uskus, et tegelikult on ainult üks jumal, kes ei ole kuju. Toora räägib, et Jumal rääkis Aabramiga ja käskis tal koos perega Urist lahkuda ja Kaananisse kolida, kus ta alustas uut usku. Jumal ütles talle, et tema nimi muutub Aabrahami nimeks. Midraš ütleb ka, et inglid õpetasid Aabramile uut püha keelt, mis juutide arvates on tänapäeval heebrea keelena tuntud keel. Heebrea keel on jätkuvalt judaismi keel. Aabrahami pojapoeg Jaakob olevat see, kes esimesena kandis nime "Iisrael".
Kui juudid Egiptuses orjadeks tehti, käskis Jumal Moosesel paluda Iisraeli 12 suguharu vabastamist. Vaarao ütles ikka ja jälle "Ei" ja iga kord, kui ta seda tegi, saatis Jumal egiptlastele palju kohutavaid karistusi, et ta vabastaks heebrealased. Lõpuks lasi vaarao heebrealased vabaks, kuid otsustas siis saata Egiptuse armee juute tagasi püüdma. Et aidata neil põgeneda, käskis Jumal Punasel merel avada neile tee. Seejärel pöördus vesi tagasi ja uputas Egiptuse armee. Toora ütleb, et pärast seda kohtus Mooses Jumalaga Siinai mäel ja sai Jumalalt kümme käsku ja Toora.
Kaheteistkümne suguharuga heebrealased ehk iisraellased rajasid Kaananimaal riigi, mida nimetati Iisraeliks. Nad pidasid palju sõdu teiste piirkonna rahvaste vastu. Nimi juut tuleneb ühe neist hõimudest, Juuda, nimest. Hiljem vallutas Babüloonia 6. sajandi alguses eKr Juuda ja selle rahvas viidi Babülooniasse vangi. Neil lubati taas Juudasse tagasi minna, kui Babüloonia vallutati Pärsia impeeriumi poolt. Mõned juudid jäid Babülooniasse (nüüdne Iraak) ja teised elasid ka teistes riikides.
Aastaks 50 eKr oli Juuda (tollase nimega Juudamaa) Rooma impeeriumi valitsuses. Sel ajal oli Juudamaa peamine keel aramea keel. Juutidele ei meeldinud Rooma valitsus ega kombed ja nad tekitasid roomlastele sageli probleeme. Pärast juudi kogukonna mässu valitsuse vastu hävitasid roomlased 70. aastal pKr Juudamaa pealinna Jeruusalemma ja saatsid peaaegu kõik juudid pagendusse.
Pärast seda ei olnud juudi rahval oma riiki. Nad olid peaaegu igas kohas, kus nad elasid, väike vähemus. Seda aega nimetatakse diasporaks, kui juudid levisid üle kogu maailma. Nad elasid paljudes teistes riikides. Hispaanias ja Portugalis elanud juudid kasutasid ladino keelt (mida nimetatakse ka juudi hispaania keeleks). Saksamaal, Poolas, Venemaal ja teistes Kesk-Ida-Euroopa riikides elanud juudid rääkisid jidiši keelt. Põhja-Aafrikas elavad juudid rääkisid juudi araabia keelt või haketia keelt, mis on ladino keele kohalik nimetus. Juudid on elanud enamikus, kuid mitte kõigis maailma paikades, sealhulgas Indias, Hiinas, Jeemenis ja Etioopias. Isegi tänapäeval öeldakse sageli, et juudid, kes ei ela Iisraelis, elavad "diasporas". Mõnes kohas, näiteks Indias, elasid juudid ilma igasuguste probleemideta. Teistes kohtades, nagu enamikus Euroopas ja islamimaades, valitses juutide vastu fanatism või isegi vihkamine ning nad elasid diskrimineerivate seaduste alusel. Mõnikord kannatasid juudid otsese tagakiusamise (see tähendab: süstemaatilise vihkamise ja vägivalla all), mõnikord sunniti neid riietuma erilistesse, koledatesse riietesse, maksma kõrgemaid makse kui teised, mitte ehitama kõrgemaid maju kui teised, mitte ratsutama hobuse või eesliga, kandma teatud märke jne. Euroopas, kus roomakatoliku kirik keelas kristlastel raha intressi vastu laenata, töötasid mõned juudid pankuritena ja rahapaigutajatena ning said tuntuks kui osavad pankurid.
Üks nomaadrahvas, kasaarid, pöördus 8. sajandil juudiusku. Kasari khaaniriik, mis asus tänapäeva Ukrainas ja Valgevenes, oli ainus iseseisev juudi riik enne tänapäeva Iisraeli. Haasari riik hävitati idapoolsete viikingite (Rus) poolt 987. aastal.
Juudi rahvas on alati uskunud, et tal on Jumala poolt antud eriline missioon. Nad teevad asju omal moel, näiteks on neil erireeglid toidu ja söömise kohta, nad ei tööta šabatil, peavad oma pühi ja ei abiellu teiste religioonide esindajatega. Selle tõttu on inimesed mitmel ajal ja paljudes riikides arvanud, et juudid on veidrad ja võib-olla ohtlikud. Paljud riigid tegid seadusi, et juudid ei tohi töötada mõnel ametikohal või elada mõnes kohas. Mõnikord tapeti juudi inimesi nende usu tõttu. Sõna "antisemitism" kirjeldab vihkamist juutide vastu.
1930ndatel ja 1940ndatel aastatel vallutas natside ehk natsionaalsotsialistlik valitsus Saksamaal suurema osa Euroopast. Nad tegid juudi rahvaga kohutavaid asju, sest nad uskusid, et juudid olid vastutavad Saksamaa probleemide eest Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Natside valitsus tappis üle kuue miljoni juudi inimese. Enne nende tapmist, sageli gaasikambris või kallutatud raudteevagunites ahju, tehti paljud juudid sunnitöölisteks ja mõned neist olid sunnitud aitama teiste tapmisel ja vangistamisel.
1948. aastal, pärast Teist maailmasõda, tegi ÜRO juutidele Palestiinas Iisraeli riigi, mis asub samas kohas nagu algne Iisrael, Lähis-Idas. See maa oli enne Esimest maailmasõda olnud Osmanite impeeriumi osa, seejärel kontrollis seda piirkonda Suurbritannia ÜRO järelevalve all. Paljud juudid kolisid 1800. aastate lõpust alates tagasi Iisraeli, mida siis nimetati Palestiinaks. Kui 1948. aastal tehti Iisraeli riik, oli seal umbes 600 000 juuti. Täna on seal umbes 5600 000 juuti.
Kui juudid kolisid tagasi Palestiinasse, elasid seal nüüd mõned inimesed. Enamik neist ei tahtnud elada juudi riigis. See oli Iisraeli-araabia või Iisraeli-Palestiina konflikti algus, mis kestab tänaseni.
Iisraelisse on tulnud juute üle kogu maailma, tuues kaasa erinevaid keeli, muusikat, toitu ja ajalugu, et luua ainulaadne kultuur. Iisrael on ainus riik maailmas, kus enamik inimesi on juudid ja kus heebrea keel on peamine keel.
Juudi ajalugu jätkub tänapäeval nii Iisraelis kui ka diasporas. Väljaspool Iisraeli on palju juute Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Venemaal, Ukrainas, Saksamaal, Argentinas, Brasiilias, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Teistes maailma osades elab vähem juute.
Mõned peamised probleemid, millega juudi rahvas tänapäeval silmitsi seisab, hõlmavad Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamist ja mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, kõrge assimilatsiooniprotsendiga (juudi identiteedi kadumine) tegelemist.
Kuulsad juudid
Paljud juudid on teinud suuri asju teaduses, kirjanduses, äris ja kunstis. Mõned kõige kuulsamad on järgmised:
- Lauren Bacall, näitleja
- David Ben-Gurion, Iisraeli poliitik
- Mel Brooks, filmirežissöör
- Noam Chomsky, Ameerika keeleteadlane ja kirjanik
- Jeesus Kristus , kristluse keskne kuju
- Aaron Copland, helilooja
- Bob Dylan, Ameerika laulja
- Albert Einstein, teadlane
- Anne Frank, päevikupidaja
- George Gershwin, helilooja
- Karl Marx, filosoof ja marksismi isa
- Theodor Herzl, kaasaegse sionismi rajaja
- Franz Kafka, kirjanik
- Henry Kissinger, endine Ameerika Ühendriikide välisminister
- Emma Lazarus, kirjanik
- Sigmund Freud, teadlane, psühhoanalüütiku isa
- Marxi vennad, koomikud
- Golda Meir, Iisraeli poliitik
- Benjamin Netanyahu, Iisraeli poliitik
- Shimon Peres, Iisraeli poliitik
- Philip Roth, Ameerika kirjanik
- Mark Rothko, Ameerika maalikunstnik
- Steven Spielberg, filmirežissöör
- Baruch Spinoza, filosoof
- Mark Spitz, ujuja
- Barbra Streisand, laulja ja näitleja
- Larry David, näitleja, produtsent
- Jerry Seinfeld, koomik
- Andy Samberg, koomik
- Natalie Portman, näitleja
- Adam Sandler, näitleja
- Drake, räppar
- Rick Rubin, Ameerika plaadiprodutsent
- Bernie Sanders, Ameerika Ühendriikide senaator
- Jon Stewart, Ameerika koomik
- Sarah Silverman, Ameerika koomik
- Maimonides, juudi filosoof
Albert Einstein, kes mõtles välja võrrandi E=mc 2, oli juudi päritolu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on juut?
A: Juut on isik, kes on juudi päritolu või kes on pöördunud juudi usku. Juudid peavad end tavaliselt rahvaks, mitte ainult mingi religiooni järgijateks, seega ei ole see mitte ainult keegi, kes praktiseerib judaismi, vaid ka keegi, kellel on juudi etniline pärand.
K: Kust pärinevad juudid?
V: Juudid on etnoreligioosse rühmana pärit Lähis-Idast.
K: Kuidas määratleb traditsiooniline juudi õigus juudiks olemist?
V: Traditsioonilise juudi õiguse, nn Halakha, kohaselt loetakse keegi juudiks, kui tema ema oli juut või kui ta on pöördunud juudi usku.
K: Kas on mõni riik, kus on juutide enamus?
V: Jah, Iisrael on ainus kaasaegne riik, kus juudid on enamuses. Kuid maailmas on ka palju teisi kohti, kus elab märkimisväärne hulk juute, näiteks Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Euroopa ja Austraalia. Nii Iisraelis kui ka USAs on mõlemas üle viie miljoni juudi.
K: Kui palju juute elas Nõukogude Liidus enne selle kokkuvarisemist?
V: Enne kokkuvarisemist elas Nõukogude Liidus üle kahe miljoni juudi, kuid paljud neist kolisid pärast seda Iisraeli, USAsse ja teistesse lääneriikidesse.
K: Mis juhtus Teise maailmasõja ajal, mis mõjutas miljoneid juute?
V: Teise maailmasõja ajal tapsid natsid peaaegu kuus miljonit juuti, mis sai tuntuks kui holokaust.
Otsige