Usutunnistus ehk konfessioon – mõiste, peamised harud ja näited

Usutunnistus (ka lihtsalt konfessioon) on religioonisisene alarühm, millel on ühine nimi, traditsioon ja identiteet.

Seda terminit kasutatakse sageli mitmete kristlike konfessioonide, sealhulgas ortodoksi, katoliikluse ja mitmete protestantlike konfessioonide, nagu baptistide, metodisti, episkopaalide ja nelipühi usu, kohta.

Seda kasutatakse ka juutluse nelja haru (õigeusklik, konservatiivne, reform- ja rekonstruktiivne) ning islami peamiste harude (suutit ja šiiit, koraanism, ibadism, sufism, muwahhidism) puhul.

Hinduismis toimib peamine jumalus või filosoofiline uskumus kui usutunnistuse tunnus ja tavaliselt on igaühel erinevad kultuurilised ja religioossed tavad. Peamised konfessioonid on šaivism, šaktism, vaisnavism, smartaism ja halumatha.

Mida „usutunnistus/konfessioon“ täpsemalt tähendab?

Usutunnistus viitab tavaliselt grupile, mis jagab samu õpetusi, rituaale, liturgiat ja sageli ka organisatsioonilist struktuuri. See võib hõlmata:

• doktriinilisi põhimõtteid (nt arusaam Jumalast, pühakirjast, sakramentidest);
• palve- ja jumalateenistusvorme (liturgia, laulud, pühad rituaalid);
• sotsiaalset identiteeti ja traditsioone (pühad, kombed, usulised harjumused);
• juhtimis- ja haldusvorme (piiskopkondlik hierarhia, koguduse demokraatlik struktuur vms).

Erinevus usutunnistuse, sektide ja denominatsioonide vahel

Mõisted katavad tihti sama ala, kuid rõhuasetused võivad erineda:

• Konfessioon/denominatsioon — tavaliselt formaalsem ja laialdasem organisatsiooniline rühm, millel on tunnustatud õppetuli ja struktuur (nt katoliiklus, luterlus).
• Sekt — tihti väiksem, eraldunud rühm, mis võib olla teistest eristuv nii õpetuse kui käitumisnormide poolest; mõnikord negatiivse varjundiga termin.
• Mõttevool või liikumine — rõhutab teatud teoloogilist või vaimulikku uuendust või praktikat (nt evangeelne liikumine, karismaatiline liikumine).

Kuidas konfessioonid tekivad?

Konfessioonid tekivad mitmel viisil, näiteks:

ajaloos toimunud lahknemised ja lõhed (nt idapoolsed ja läänepoolsed lahkhelid, reformatsioon);
• teoloogilised vaidlused (õpetuslikud erinevused pühakirja tõlgendamisel, sakramentide mõiste jne);
• kultuurilised ja keelelised tegurid (kohalikud traditsioonid ja kombed);
• sotsiaalsed või poliitilised muutused, mis soodustavad uute vormide ja organisatsioonide tekkimist.

Miks see ühiskonnas oluline on?

Konfessioonid mõjutavad inimeste identiteeti, perekonna- ja kogukonnasuhtlust ning vahel ka seadusandlust ja haridust. Avalikus elus kajastub see näiteks:

• riigi ja usuvaheline suhe ning usuvabaduse printsiip;
• ajaloolised kultuuriväärtused ja pühad tähendused;
• statistika ja rahvaloendus — inimeste konfessionaalne kuuluvus registreeritakse ja see mõjutab näiteks usulise hariduse pakkumist;
• ühiskondlik aktiivsus ja heategevus — konfessioonilised organisatsioonid osalevad sageli sotsiaaltöös.

Koostöö ja konflikt

Konfessioonidel võib olla nii koostöövalmidust (ekumeenilised liikumised, ühised heategevusprojektid) kui ka pingeid (õpetuslikud erimeelsused, ajaloolised vastasseisud). Rahvusvahelised organisatsioonid ja kohalikud usukogukonnad otsivad tihti dialoogi, et leida ühiseid väärtusi ja vähendada vastasseise.

Kokkuvõte

Usutunnistus ehk konfessioon on lai mõiste, mis aitab kirjeldada usulisi rühmitusi nii õppetoolise kui kultuurilise eripära kaudu. Tekkimine ja muutumine on dünaamiline protsess, mida mõjutavad teoloogia, ajaloolised sündmused, kultuur ja ühiskond. Konfessioonide tundmine aitab paremini mõista usulisi identiteete ja nende rolli laiemas ühiskondlikus kontekstis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on religioosne nimetus?

K: Millistel religioonidel on konfessioonid?

K: Millised on mõned kristlikud konfessioonid?

K: Millistel religioonidel on harud?

K: Millised on judaismi neli haru?

K: Millised on islami peamised harud?

K: Millised on mõned hinduistlikud konfessioonid?

Otsing