Baptistlus: definitsioon, ajalugu ja peamised tavad
Baptist on sõna, mis kirjeldab kristluse traditsiooni ja võib viidata ka baptistikogudusse või baptistlikusse konfessiooni kuuluvatele isikutele. Traditsioon on saanud oma nime uskumusest, et Jeesuse Kristuse järgijad peaksid oma usu näitamiseks vette laskma. Baptistid ei praktiseeri väikelaste ristimist. Baptistlik avalik praktik on tavaliselt uskliku ristitsemine täiskasvanuna või teadliku usuavalduse teinud noorema inimese puhul, mille puhul kasutatakse sageli täielikku uppumist (immersioon).
Definitsioon ja põhimõtted
Baptistlik elu- ja usutraditsioon rõhutab järgmisi põhimõtteid:
- Usu ristimine — ristimine toimub ainult isiku vabatahtliku, teadliku usuavalduse alusel, mitte automaatselt lapse sündimise tõttu.
- Koguduse autonoomia — iga baptistikogudus on enamikul juhtudel iseseisev ja otsustab oma asjaasjad ilma välise hierarhia otsese sekkumiseta (kiriklik valitsemisvorm nimetatakse kogudusepõhiseks ehk kongregatsionalismiks).
- Usuvabadus ja sõnavabadus — paljud baptistid on ajalooliselt kaitsnud usu- ja väljendusvabadust ning kiriku ja riigi lahusust.
- Iga inimese vaimne sõltumatus — rõhutatakse kõigi usklike pühakodade, usuvaatete ja vaimulike suhet Jumalaga ilma vahepealsete pühakute või paavsti tüüpi autoriteedita.
Lühike ajalugu
Baptistlikud liikumised said alguse 17. sajandi alguse Inglismaalt ja Hollandist, kus usulised rühmad otsisid vabadust evangeelseks muutuseks ja piibelliku koguduse taastamiseks. Üks varasemaid tuntud baptisti suundi moodustasid John Smyth ja Thomas Helwys 1600. aastate alguses.
1639. aastal asutas Roger Williams baptistikoguduse Providence'is, Rhode Islandil, ja John Clarke alustas baptistikogudust Newportis, Rhode Islandil. Ei ole selge, kumb kirik avati esimesena. Mõlema kiriku kohta puuduvad andmed.
Edaspidi arenesid baptistid mitmes suunas: 17. sajandil eristusid «General Baptists» (üldise lunastuse õpetusega) ja «Particular Baptists» (valikuline lunastus, kalvinistlikum lähenemine). 18.–19. sajandil levisid baptistlikud kogudused aktiivselt misjonitöö ja usuäärmusliku kogukonna rajamise kaudu nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. 19. sajandil kaasaegsed misjoniliikumised ja evangeelsed ärkamised kiirendasid kasvu Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.
Peamised tavad ja jumalateenistus
- Ristimine: täiskasvanute või teadliku usuavaldusega inimeste immersioon (täielik vette laskmine).
- Õhtusöömaaeg (püha leib ja vein): paljud baptistikogudused peavad seda ordinatsioonina või mälestusena ja tähistavad kord-ajaliselt, kuid praktika varieerub.
- Koguduse juhtimine: vanemate, diakonite või nõukogude kaudu; eristuvad sõltuvalt kogudusest liberaalsemast kuni konservatiivsema korralduseni.
- Piibli tähendus: paljud baptistid peavad Piiblit usulise usu ja praktika peamiseks aluseks ning rõhutavad isiklikku pühendumist ja Piibli uurimist.
Organisatsioon ja mitmekesisus
Baptistid ei ole ühe üleriigilise kiriku all; paljud kogudused on autonoomsed ning ühenduvad vabatahtlikult federatsioonide või liitudega (nt Baptisti Maailmaliit/Baptist World Alliance). Teoloogiliselt ulatuvad baptistlikud rühmad liberaalsest ja sotsiaalselt orienteeritud kuni tugevalt evangeelse või kalvinistliku suunitluseni. Viimasel ajal on levinud ka karismaatilised ja vabahtlikud liikumised baptistlikes ringkondades.
Levik ja suurus
Baptistlikud kogukonnad on levinud üle maailma; hinnangud liikmete arvule kõiguvad, kuid tegemist on ühe suurema protestantliku traditsiooniga, mille liikmeskond ulatub kümnetesse miljonitesse ja mõnede hinnangute järgi ligikaudu 100 miljoni inimeseni üle maailma. Erinevates riikides võivad baptistid mängida olulist rolli nii usu-, haridus- kui heategevustöö valdkondades.
Kokkuvõte
Baptistlus on mitmekesine ja ajalooliselt oluline kristlik traditsioon, mis rõhutab usu alusel toimuvat ristimist, koguduse autonoomiat ja usuvabadust. Kuigi praktika ja teoloogia varieeruvad, ühendab baptiste tugev rõhuasetus isiklikul usulisel kogemusel ning kogukondlikul kogudusetegelusel.
Sissepääs baptistikirikusse St. Helieris
Baptistlikud uskumused ja põhimõtted
Baptistikogudustel ei ole keskset peavalitsust. Seetõttu ei ole uskumused baptistikogudustes ühesugused, peamiselt uskumused, mida võib pidada vähetähtsaks. Peamistes küsimustes on enamik neist siiski peaaegu kõigis baptistikogudustes ühised.
Baptistid jagavad nn "õigeusu" kristlikke tõekspidamisi enamiku teiste mõõdukate või konservatiivsete kristlike konfessioonidega. Mõned neist on uskumused ühest Jumalast; Jeesuse surmast, matmisest ja kehalisest ülestõusmisest; kolmainsusest (Jeesuse ja Püha Vaimu jumalikkus koos Jumal-Isaga); päästmise vajadusest; armust; evangelisatsioonist ja misjonist.
Liikmelisus
Maailmas on üle 90 miljoni baptisti ligi 300 000 koguduses. Ameerika Ühendriikides on umbes 47 miljonit liiget. Baptiste on palju ka Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Indias on 2,4 miljonit baptisti, Nigeerias 2,3 miljonit, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 1,9 miljonit ja Brasiilias 1,5 miljonit.
Ühe 1990ndate aastate küsitluse kohaselt ütles umbes 20% ameeriklastest, et nad on baptistid.
Vaated
Paljud inimesed väljaspool kogukonda peavad neid protestantideks, kuid mõned baptistid ei pea neid protestantideks. Nende arvates on baptistid eksisteerinud eraldi juba varakiriklikest aegadest alates. Selle seisukoha esindajad usuvad, et baptistid ei ole kunagi olnud roomakatoliku kiriku osa ja et baptistid ei "protesteeri" katoliikluse vastu.
Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et baptistidel ei ole mingeid sidemeid reformatsiooniliste nagu Luther, Calvin või Zwingli. Teised baptistid aktsepteerivad protestantliku sildi kui kategooriat kirikute jaoks, kellel on sarnased usulised vaated sola scriptura, sola fide, kõigi usklike preesterlusest ja muudest seisukohtadest, mis Lutheril või Calvinil olid 1500. aastatel vastandina roomakatoliku kirikule.
Silt: denomineerimine, on mõnede poolt tagasi lükatud, sest baptistikogudused kasutavad kontrollimiseks autonoomset süsteemi. Denominatsiooniks olemist nähakse nende arvates kui hierarhia olemasolu Rooma-Katoliku Kiriku asemel. Teine põhjus sildi tagasilükkamiseks on restauratsiooniperioodi mõju baptistikogudustele, mis lõhkus konfessionaalseid tõkkeid. Teised baptistid aktsepteerivad sildi. Nad leiavad, et see ei valeta ega oma halba tähendust. Seda kasutatakse lihtsalt sünonüümina kristliku või religioosse rühma jaoks, millel on ühised uskumused.
Silt: Evangelical, on mõned fundamentalistlikud baptistid, kes arvavad, et see termin ei ole piisavalt "fundamentalistlik". Samuti lükkavad selle tagasi mõned liberaalsed baptistid, kes arvavad, et see mõiste on liiga konservatiivne. Seda aktsepteerivad mõõdukad baptistid, kes usuvad 1700ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toimunud esimeseks suureks ärkamiseks kutsutud ärkamisse. Mõned evangeelsed lükkavad tagasi ka sildi "fundamentalist", sest nad arvavad, et see on liiga äärmuslik.
Küsimused ja vastused
K: Mis on baptistlik?
V: Baptistid on kristluse sees olev traditsioon, mis usub, et Jeesuse Kristuse järgijad pannakse veega vette, et näidata oma usku.
K: Millesse usuvad baptistid?
V: Baptistid usuvad, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid, kes otsustavad oma usku tunnistada.
K: Milline on baptistikoguduste ajalugu Rhode Islandil?
V: 1639. aastal asutas Roger Williams Rhode Islandi Providence'is baptistikoguduse, John Clarke aga Rhode Islandi Newportis. Puuduvate andmete tõttu nende registrites on ebaselge, milline kirik avati esimesena.
K: Kas baptistid praktiseerivad imikute ristimist?
V: Ei, nad ei tee seda.
K: Milline on nime "baptist" tähendus?
V: Nimi "baptistid" tuleneb nende usust ristimisse kui usu märgiks.
K: Kas üksikisikud võivad kuuluda baptistlikusse kirikusse või konfessiooni?
V: Jah, üksikisikud võivad kuuluda baptistlikule kirikule või baptistlikule konfessioonile.
K: Kes asutas Providence'i baptistikoguduse?
V: Roger Williams asutas Providence'i baptistikoguduse.
