Roger Williams (21. detsember, 1603 - 1. aprill, 1683) oli inglise-ameerika puritaanlane ja kalvinistlik-baptistlik teoloog. Ta oli laialdaselt tuntud kui usulise sallivuse ning kiriku ja riigi lahususe juhtiv teoreetik ja praktik. Ta kaitses ka õiglast ja ausat suhtlemist põlisameeriklastega, pöörates suurt tähelepanu kohalike hõimude keelele ja kommete tundmaõppimisele. Hilisemates kohtuasjades ja poliitilistes läbirääkimistes otsis ta oma kolooniale seaduslikku tunnustust; 1644. aastal hakati tema ja tema kaaslaste asutatud paikadele leida parlamentaarset tunnustust ning lõpuks kinnitas 1663. aasta kuninglik harta Rhode Islandi ja Providence'i vallutuste autonoomset staatust. See piirkond sai tuntuks kui Rhode Islandi koloonia (nimetus osalt seotud Narragansetti lahes asuva saarega). Arvatakse, et ta asutas esimese või teise baptistikoguduse Ameerika Ühendriikides. On teada, et ta lahkus varsti pärast seda kirikust, öeldes: "Jumal on liiga suur, et teda ühe katuse alla paigutada".
Varajane elu ja pagemine Uude Maailma
Williams sündis Inglismaal ja õppis Cambridge'i ülikoolis; enne Põhja-Ameerikasse siirdumist teenis ta mõnda aega anglikaani kirikus kui vaimulik. 1631. aastal rändas ta Massachusettsi lahe kolooniasse, ent varsti tekkisid tema ja kohaliku puritaanliku eliidi vahel ideoloogilised vastuolud. Williams rõhutas üksikisiku südametunnistuse vabadust ja välistas riigi õigust sekkuda usiküsimustesse, mis viis tema konfliktini koloonia juhtidega.
Pagendamine ja Providence'i asutamine
1635. aastal kuulutati Williams Massachusettsi lahe kolooniast pagendatuks. Ta põgenes lõuna poole ja leidis varjupaiga kohalike Narragansettide juures. 1636. aastal asutas ta kaasaastejatega jõekalda lähedale asula, mis hiljem sai nimeks Providence — koht, kus ta püüdis ellu viia oma põhimõtteid religioossest vabadusest ja segaseaduse puudumisest usiasjades. Williams rõhutas, et maa tuleb osta kohalike hõimude käest ausalt ja vabatahtlikult, ning ta sõlmis ostutehinguid kohalike juhtidega, mitte ei tunnustanud lihtsaid hõimutomandeid ilma kokkuleppeta.
Kirjandus ja ideed
Williams oli viljakas kirjanik ja keeleuurija. Tema tuntumad teosed on näiteks A Key into the Language of America (1643), kus ta jäädvustas ja kirjeldas kohalike indiaani keelte sõnavara ja kombeid, ning The Bloudy Tenent of Persecution (1652), milles ta argumenteerib vankumatult riigi ja usu lahususe ning usuvabaduse poolt. Need kirjutised mõjutasid oluliselt hilisemat Ameerika arutelu usu- ja sõnavabaduse üle.
Suhted põlisrahvastega
Williams eristus paljudest oma aja eurooplastest selle poolest, et ta õppis ja püüdis mõista kohalikke keeli ning leida rahumeelseid ja õiglastele põhimõtetele tuginevaid suhteid. Tema arhiividesse ja kirjutistesse jääb palju olulist teavet kohalike hõimude eluolu ja keele kohta, ning teda on sageli tunnustatud kui üht haruldast kolonisti, kes rõhutas maade nõuetekohast omandamist läbi ostu ja leppe, mitte lihtsalt võõrandamist jõu teel.
Õiguslik tunnustus ja pärand
Williams ja tema kaaslased töötasid läbi aastakümnete selle nimel, et saavutada asulatele stabiilne õiguslik alus. Kuigi esialgsed kokkulepped ja patendid tulid erinevatel aegadel, oli 1663. aasta kuninglik harta märgilise tähtsusega, sest see andis kolooniale laialdased õigused ja sisaldas tugevamaid garantii elemente usu- ja kodanikuõiguste kohta. Williamsi ideed kiriku ja riigi lahususest ning usuvabadusest on jätnud püsiva jälje Ameerika poliitilisele kultuurile ja teda peetakse sageli üheks usuvabaduse pioneeri ning Rhode Islandi asutajaiks.
Roger Williams suri 1683. aastal Providence'is. Tema pärand elab edasi nii kirjalikes teostes kui ka praktilises usuvabaduse ja usulise sallivuse pärandis, mille poolest Rhode Island hiljem tuntuks sai.