Puritaanid olid 16. ja 17. sajandil inglise keelt kõnelevate protestantide rühm, kes pidas Inglise reformatsiooni liiga nappiks ja soovis kiriku täiendavat puhastamist roomakatoliiklikest kommetest. Nad ei nõustunud paljude tavadega, mida Inglismaa kirik säilitas, ja nõudsid tugevamat rõhuasetust Piiblile, isiklikule pühendumisele ja moraalsele distsipliinile.

Ajalooline taust

Kuningas Henry VIII lahutas end 1534. aastal roomakatoliku kirikust ja asutas protestantliku Inglismaa kiriku. See korra muutus sai aga ajutise lõpu 1553. aastal, kui troonile tõusnud Kuninganna Mary taastatas katoliikliku praktika. 1558. aastal sai Inglismaa kuningannaks Elizabeth I, kelle religioonipoliitika oli protestantlik, ent paljude puritaanide arvates jäi kirik siiski liiga sarnasena katoliiklusele. Sellest tulenes tegevusrühmade püüe kirikut „puhastada”.

Uskumused ja tavad

Puritaanide religioosse keskmes oli pühendumus Piiblile ja isiklikule usule. Puritaanlane oli igaüks, kes püüdis saada puhtamaks läbi jumalateenistuse ja õpetuse. Nende eluviisi ja uskumuste kogumit nimetati puritaanluseks. Kõige olulisemad jooned olid:

  • moraalne ja vaimne vagadus – range reeglite ja eetika järgimine;
  • lihtsus riietuses ja teenistustes – kaunite rituaalide ja kirikukaunistuste vältimine;
  • jumalateenistuse ja jutluse keskne koht – Piiblile truud, preesterlik kaalutlusest tähtsamaks peetud sõna;
  • kodus ja kogukonnas toimuv vaimne elu – perepalve, piiblitunnid ja senised moraalsed normid;
  • doktrinaalne rõhk – kalvinistlikud ideed, nagu eelteadmine (predestinatsioon) ja liiduteoloogia.

Puritaanid jagasid palju seisukohti kalvinistidega ning šoti presbüterlastega, eriti usus Piibli autoriteeti ja moraalsesse puhtusse. Üks tähtis printsiip oli, et iga inimene peab Piiblit isiklikult mõistma — seda veendumust jagab suures osas kogu protestantlik traditsioon.

Kogudusepraktikad ja reformid

Kuna puritaanid ei olnud rahul Inglismaa kiriku praktikatega, püüdsid nad oma kogukondades ja kirikutes teha reforme. Nad rõhutasid jutluse tähtsust, vähendasid rituaale ja visuaalset liturgiat ning püüdsid eemaldada katoliiklikke elemente. Jutlustes käsitleti sageli inimloomuse patust ja kohtupära: üks kuulus näide on puritaanliku jutlustaja Jonathan Edwardsi „Patused vihase jumala käes”, kus rõhutatakse Jumala viha ja inimeste vajadust pöördumisele.

Erinevad suunad ja poliitiline mõju

Puritaanlus ei olnud ühtne liikumine: eksisteerisid nii kerkivad separatistid (kes lahkusid Inglismaa kiriku organisatsioonist) kui ka need, kes püüdsid kiriku sees reforme ellu viia. Mõned puritaanid toetasid presbüterlikku või kongregaationalistlikku kirikukorraldust. 17. sajandi keskel mängisid puritaanid olulist rolli ka Inglise kodusõjas ja selle järgses poliitikas — kuulus näide on Oliver Cromwell ja tema juhitud ühiskondlikud muutused, mis kandsid puritaanlikke jooni.

Rände ja Uus-Inglismaa

Paljud puritaanlikud rühmad emigreerusid Uus-Inglismaale, et nad saaksid seal luua oma seltsinguid ja praktiseerida puritaanlust nii, nagu nad tahtsid. Puuritaania uskumused ja kirjutised said Uus-Inglismaal väga oluliseks. Üks oluline teos oli puritaan John Bunyani "The Pilgrim's Progress". Selliste siirdumiste tagajärjeks olid tihedamad, religioosselt korrastatud kolooniad (nt Plymouth ja Massachusetts Bay), kus haridus, seadused ja sotsiaalne elu kanti puritaanlike normide järgi.

Mõju ja pärand

Puritaanid mõjutasid tugevalt nii inglise- kui ka ameerika ühiskondi: nad aitasid kujundada kirikuelu, kooliharidust (nt algatused rahvakoolide ja ülikoolide loomisel), tööeetikat ja avalikku moraali. Nende rõhuasetus isiklikule lugemisele (Piibli lugemine) edendas kirjaoskust ja haridust. Samas tõi tugev distsipliin ja ühiskondlik kontroll kaasa konfliktid ja tagakiusamised — nn nonconformistide (vastatsiooniliste) olukord Inglismaal ning hilisem vabaduse ja usuvabaduse arendamine kolooniates.

Kuigi puritaanlus kui laiahaardeline liikumine muutus aja jooksul ja paljud selle jooned sulandusid teiste protestantlike traditsioonidega, on selle kultuuriline ja religioosne pärand märkimisväärne — eriti seoses kiriku reformimise, perekondliku usuelu ja ühiskondliku korra kujundamisega nii Inglismaal kui Uus-Inglismaal.