Maarja I Tudor — Inglismaa kuninganna ja "Verine Maarja" (1516–1558)
Maarja I Tudor (1516–1558) — Inglismaa kuninganna ja "Verine Maarja": troonipärimine, usupöörang, põletamised ja ajalooline vastuolu lühikokkuvõttena.
Maarja I (18. veebruar 1516 – 17. november 1558), tuntud ka kui Maarja Tudor, oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 19. juulist 1553 kuni oma surmani. Ta oli Henry VIII vanim tütar ja ainuke lapsekingades üle elanud Katariina Aragoni laps. Maarja troonile tõusmist eelnes keeruline võimuvõitlus, mille käigus kukutati lühiajaliselt troonilt Lady Jane Grey.
Varajane elu ja taust
Maarja sündis kuninglikku perekonda kui printsess ja kasvas üles osaliselt Katariina Aragoni ja osaliselt hilisema poliitilise pingega, mis järgnes tema isa Henry VIII abielulahutusele. Tema lapsepõlv ja noorus olid kujundatud nii printsessi hariduse, poliitiliste intriigide kui ka katoliikliku kasvatuseta. Pärast vanemate abielu lõppu ajutises poliitilises isolatsioonis elades püsis Maarja siiski legitiimsuse tunnetuses, mis hiljem aitas tal nõuda trooni.
Troonile tõusmine ja valitsemine
Maarja järgnes Inglismaa troonile pärast oma lühikese elueaga poolvenna Edward VI-le surma, toetudes oma pärimisõigusele ja laiapõhjalisele rahvuslikule toetusele, eriti katoliiklaste seas. Ta oli Tudorite dünastia neljas kroonitud monarh. Tema valitsemisperiood (1553–1558) oli lühike, kuid sündmusterohke.
Abielu, sise- ja välispoliitika
1554. aastal abiellus Maarja Hispaania trooni pärija Filipp II-ga, püüdes kindlustada katoliku abi ja tuge Euroopas. Abielu oli poliitiliselt tundlik ja rahva seas ebaõnnestunud: meelepaha Filippi mõju ja karta oli Hispaania sekkumist Inglismaa asjadesse. See abielu oli üks põhjus, miks puhkes Wyatti mäss (1554), mis nurjati, kuid mille käigus jõudsid küsimused usu ja riikliku iseseisvuse üle esiplaanile.
Maarja valitsuslikus poliitikas püüdis ta taastada roomakatoliku kiriku ja selle traditsioonid ning tühistada osa oma eelkäijate—eriti Edward VI—reforme. Samas ei õnnestunud tal täielikult taastada monarhi kontrolli ja tagastada varasemaid kirjandusi ning maavaldusi, mis olid reformide käigus erastatud.
Religioon ja "Verine Maarja"
Maarjat mäletatakse peamiselt selle eest, et ta püüdis muuta Inglismaa lühiajaliselt uuesti roomakatoliku riigiks. Ta tühistas mitmeid edwardiaanlikke seaduseid, taastas paavsti ülemvõimu ja viis sisse katoliku jumalateenistuse praktikaid. Tema eesmärk oli tagada kiriku ja riigi üksmeel katoliku usu alusel.
Religioosse tagasipöörde käigus korraldas valitsus kohtuprotsesse heresia eest. John Foxe'i tuntud teoses "Märtrite raamat" loetletakse ligi 300 inimese põletamist usupõhiste süüdistuste tõttu, mistõttu tekkis Maarjale hüüdnimi "Verine Maarja". Modernsed ajaloolased rõhutavad, et Foxe'i kirjeldus oli tugevalt vähendusi ja propagandistlik; kuid samas ei saa eitada, et Maarja valitsemise ajal mõisteti tõepoolest surma paljude protestantide üle: hinnanguliselt kannatasid ja hukati selle perioodi jooksul mõned sajad inimesed, paljud teised põgenesid (nn Marian exiles) mandrile.
Muud poliitikad ja sisejuhtimine
Maarja valitsemise ajal pöörati rõhku traditsioonilistele monarhiavõimetele ja kuninglikule õukonnale, samuti katoliku hierarhia taastamisele. Ta ajas taga kohtulikku kordust ja karistusi poliitilistel vastastel (nt Lady Jane Grey täideviimine 1554. aastal) ning püüdis kindlustada trooni ja oma liitlaste positsiooni.
Surm ja pärand
Maarja suri 17. novembril 1558. Pärisülekanne troonile jäi tema noorema poolõe, Elizabeth I, kätte, kes pööras riigi taas protestantlikuks. Elizabethi valitsemisajal kõrvaldati suurem osa Maarja religioossest poliitikast ning Maarja maine kujunes enamasti läbi protestantliku ajalookirjutuse prisma.
Maarja pärand on vastuoluline: üksnes religioossed repressioonid ei kirjelda kogu tema valitsemist. Tema püüdlused taastada katoliiklikud institutsioonid ja tema poliitilised otsused peegeldasid nii isiklikke usulisi veendumusi kui ka ajaloolise ajastu survet ning rahvusvahelisi suhteid. Tänapäeva ajaloolased püüavad tema tegevust hinnata nüansirikkamalt, eristades propagandistlikke kirjeldusi ja faktipõhist uurimist.
Kiired faktid
- Sünniaeg: 18. veebruar 1516
- Valitsusaeg: 19. juuli 1553 – 17. november 1558
- Kuulus Tudorite dünastiasse ja oli Henry VIII tütar
- Katse taastada katoliku kirik; religioossed korrigeerimised ja mitmed hukkamised tekitasid hüüdnime "Verine Maarja"
- Abiellus Filipp II-ga (Hispaania), lapsi tal ei jäänud
- Pärand: troonile järgnes Elizabeth I, kes kinnistas protestantliku reformi
Life
Mary Tudor sündis 18. veebruaril 1516 Greenwichis asuvas Placentia palees. Erinevalt teistest Katariina lastest elas ta täiskasvanuks. Tema ristiisa oli kuulus kardinal Thomas Wolsey.
Kuigi ta ei olnud see pärija, keda Henry VIII otsis, armastasid teda tema vanemad. Kui ta oli umbes 11-aastane, otsustas Henry lahutada Maarja ema, Katariina Aragoni, et ta saaks abielluda Anne Boleyniga.
Pärast seda, kui Anne Boleyn sai tütre, ei usaldanud Henry VII Maarjat ja arvas, et tema käitumine tuleneb tema emast. Seepärast eraldas ta Maarja ja Katariina Aragoni sihikindlalt. Samuti pagendas ta nad mõlemad õukonnast ja kõrvaldas Maarja pärimisjärjekorrast. Maarja pidi saama üheks tema teenijaks. Pärast seda, kui kuningas tappis Anne Boleyni, sai ka Maarja poolõest teenija. Kuu aega hiljem abiellus Henry VIII Jane Seymouriga. Kuninganna Jane sünnitas Walesi printsi Edwardi. 9 päeva hiljem kuninganna Jane suri.
Maarja kaotas ustava sõbra ja ka oma uhkuse. Ta oli tunnistanud oma vanemate abielu kehtetuks ja ennast ebaseaduslikuks tütreks. Maarja ülejäänud elu koos Henry VIII-ga andis talle kiiresti järjestikku kasuemasid. Henry VIII suri varsti pärast seda, kui oli abiellunud oma viimase naisega Catherine Parriga.
Henrik oli otsustanud, et noor prints saab tema järeltulijaks. Kui tal ei olnud pärijaid, siis pidi kuningannaks saama tema vanem poolõde Maarja.
Kui Maarja ei sünnitanud last, siis pidi kuningannaks saama Maarja poolõde Elizabeth. Pärast Elizabethi ja tema pärijaid oleks tulnud Henry õde Mary Tudori sugupool.
Edward tõusis Inglismaa ja Iirimaa kuninga troonile. Edwardil hakkasid ilmnema köha haiguse tunnused.
Edward ei tahtnud, et Mary oleks tema järeltulija. Edward jätkas plaani, et tema surma järel saaks kuningannaks tema protestantlik nõbu Lady Jane Grey. Lady Jane Grey oli Inglismaa kuninganna vaid üheksa päeva. Mary hukkas Jane Grey ja abiellus Hispaania Philip II-ga.
Maarja oli kaks fantoomrasedust, kuid ei saanud last. Fantoomrasedus oli tema maksavähk. Pärast Maarja surma astus troonile Elizabeth, kellest sai Inglismaa uus kuninganna Elizabeth I.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mary I?
V: Maarja I oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 19. juulist 1553 kuni oma surmani.
K: Kes olid Maarja vanemad?
V: Maarja vanemad olid Henry VIII ja Katariina Aragoni.
K: Kuidas sai Maarjast Inglismaa kuninganna?
V: Maariast sai Inglismaa kuninganna pärast seda, kui tema lühiajaline poolvend Edward VI suri.
K: Kuidas on Maarja seotud Tudorite dünastiaga?
V: Maarja oli Tudorite dünastia neljas kroonitud monarh.
K: Millest mäletatakse Maarjat?
V: Maarjat mäletatakse selle eest, et ta muutis Inglismaa lühiajaliselt uuesti roomakatoliku riigiks ja lasi üle 280 eriarvamusega uskuva inimese põletada põletusmatustel.
K: Miks kutsuti Maarjat "veriseks Maarjaks"?
V: Maarjat kutsuti "veriseks Maarjaks" sellepärast, et ta põletas palju usulisi isikuid tuleriidal.
K: Kes järgnes Maarja I-le Inglismaa kuningannana?
V: Maarja poolõde tema isa poolelt, Elizabeth I, järgnes talle Inglismaa kuningannana.
Otsige