Maarja I Inglismaa
Maarja I (18. veebruar 1516 - 17. november 1558), tuntud ka kui Maarja Tudor, oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 19. juulist 1553 kuni oma surmani. Ta oli Henry VIII vanim tütar ja ainuke lapsekingades üle elanud Katariina Aragoni laps.
Maarja järgnes Inglismaa troonile oma lühikese elueaga poolvennale Edward VI-le. Ta oli Tudorite dünastia neljas kroonitud monarh. Maarjat mäletatakse selle eest, et ta muutis Inglismaa lühiajaliselt uuesti roomakatoliku riigiks.
Maarja laskis põletada ligi 300 eriarvamuselist usklikku inimest, mis on kirjas John Foxe'i "Märtrite raamatus". Selle tõttu nimetasid paljud teda "veriseks Maarjaks". Kui tema isapoolne poolõde Elizabeth I tuli pärast Maarja surma troonile, muutis ta Inglismaa taas protestantlikuks. Ta põletas kõik, kes keeldusid oma usust loobumast tagasi rooma-katoliiklusele, pühakujul.
Life
Mary Tudor sündis 18. veebruaril 1516 Greenwichis asuvas Placentia palees. Erinevalt teistest Katariina lastest elas ta täiskasvanuks. Tema ristiisa oli kuulus kardinal Thomas Wolsey.
Kuigi ta ei olnud see pärija, keda Henry VIII otsis, armastasid teda tema vanemad. Kui ta oli umbes 11-aastane, otsustas Henry lahutada Maarja ema, Katariina Aragoni, et ta saaks abielluda Anne Boleyniga.
Pärast seda, kui Anne Boleyn sai tütre, ei usaldanud Henry VII Maarjat ja arvas, et tema käitumine tuleneb tema emast. Seepärast eraldas ta Maarja ja Katariina Aragoni sihikindlalt. Samuti pagendas ta nad mõlemad õukonnast ja kõrvaldas Maarja pärimisjärjekorrast. Maarja pidi saama üheks tema teenijaks. Pärast seda, kui kuningas tappis Anne Boleyni, sai ka Maarja poolõest teenija. Kuu aega hiljem abiellus Henry VIII Jane Seymouriga. Kuninganna Jane sünnitas Walesi printsi Edwardi. 9 päeva hiljem kuninganna Jane suri.
Maarja kaotas ustava sõbra ja ka oma uhkuse. Ta oli tunnistanud oma vanemate abielu kehtetuks ja ennast ebaseaduslikuks tütreks. Maarja ülejäänud elu koos Henry VIII-ga andis talle kiiresti järjestikku kasuemasid. Henry VIII suri varsti pärast seda, kui oli abiellunud oma viimase naisega Catherine Parriga.
Henrik oli otsustanud, et noor prints saab tema järeltulijaks. Kui tal ei olnud pärijaid, siis pidi kuningannaks saama tema vanem poolõde Maarja.
Kui Maarja ei sünnitanud last, siis pidi kuningannaks saama Maarja poolõde Elizabeth. Pärast Elizabethi ja tema pärijaid oleks tulnud Henry õde Mary Tudori sugupool.
Edward tõusis Inglismaa ja Iirimaa kuninga troonile. Edwardil hakkasid ilmnema köha haiguse tunnused.
Edward ei tahtnud, et Mary oleks tema järeltulija. Edward jätkas plaani, et tema surma järel saaks kuningannaks tema protestantlik nõbu Lady Jane Grey. Lady Jane Grey oli Inglismaa kuninganna vaid üheksa päeva. Mary hukkas Jane Grey ja abiellus Hispaania Philip II-ga.
Maarja oli kaks fantoomrasedust, kuid ei saanud last. Fantoomrasedus oli tema maksavähk. Pärast Maarja surma astus troonile Elizabeth, kellest sai Inglismaa uus kuninganna Elizabeth I.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mary I?
V: Maarja I oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 19. juulist 1553 kuni oma surmani.
K: Kes olid Maarja vanemad?
V: Maarja vanemad olid Henry VIII ja Katariina Aragoni.
K: Kuidas sai Maarjast Inglismaa kuninganna?
V: Maariast sai Inglismaa kuninganna pärast seda, kui tema lühiajaline poolvend Edward VI suri.
K: Kuidas on Maarja seotud Tudorite dünastiaga?
V: Maarja oli Tudorite dünastia neljas kroonitud monarh.
K: Millest mäletatakse Maarjat?
V: Maarjat mäletatakse selle eest, et ta muutis Inglismaa lühiajaliselt uuesti roomakatoliku riigiks ja lasi üle 280 eriarvamusega uskuva inimese põletada põletusmatustel.
K: Miks kutsuti Maarjat "veriseks Maarjaks"?
V: Maarjat kutsuti "veriseks Maarjaks" sellepärast, et ta põletas palju usulisi isikuid tuleriidal.
K: Kes järgnes Maarja I-le Inglismaa kuningannana?
V: Maarja poolõde tema isa poolelt, Elizabeth I, järgnes talle Inglismaa kuningannana.
