Monarhia

Ajalugu

Monarhia on üks vanimaid valitsemisviise. Enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed monarhiad olid hõimud või väikesed rahvusrühmad, kes otsustasid lasta sõjapealikul või muul juhil oma ametit edasi anda oma lastele. Nii tekkis dünastia. Aja jooksul muutusid reeglid, mille alusel otsustati, kellest sai järgmine monarh, keerulisemaks. Tavapärane on primogenituur. Vanim poeg või mõnes riigis tütar saab järgmiseks monarhiks, kui vana monarh sureb.

Kuningad ja muud liiki monarhid on valitsenud tuhandeid aastaid; näiteks Piiblis ja iidsetes ajalookirjeldustes on mainitud paljusid kuningaid. Kolm vanimat riiki, kus monarhid on endiselt ametis, on Ühendkuningriik, kus Briti kuninglik perekond on olnud sama peaaegu 1000 aastat, Taani, kus kuninglik liin on püsinud katkematuna peaaegu 1200 aastat, ja Jaapan, kus on andmeid, mis näitavad, et keisrite liin ulatub veelgi kaugemale tagasi.

Paljud monarhid täidavad tänapäeval peamiselt riigipea tseremoniaalseid ülesandeid, samal ajal kui valitsusjuht, kes on tavaliselt valitud, võtab vastu ja jõustab seadusi. See on väga oluline ka teistes riigiosades.

Prantsusmaa Louis XIV ametlik portree. Hyacinthe Rigaud maalis selle umbes 1700. aastal. See kujutab Louis'i kõigi võimumärkidega. Ta oli Jumala armust Prantsusmaa kuningas. Mitmete absoluutsete monarhide portreed on tehtud selle pildi sarnased.

Monarhiliste võimude liigid

Absoluutne monarhia

Absoluutses monarhias on monarh kõigi seaduste ainus allikas. Monarhil on täielik võim teha mis tahes seadusi lihtsalt otsustades. Ükski teine institutsioon riigis ei saa teha monarhi puudutavaid seadusi, kui monarh ei otsusta seda lubada. Mõnikord on monarh ka riigi religiooni juht ja teeb ka usulisi seadusi. Kogu maa ja vara riigis võib monarh igal ajal mis tahes põhjusel ära võtta või ära anda. Armee ja merevägi on monarhi isikliku kontrolli all ja neid võib igal ajal kasutada mis tahes eesmärgil. Monarh võib ka valida, kes saab järgmiseks monarhiks, ja võib igal ajal muuta reegleid. Tavaliselt ei ole valitud valitsust ega parlamenti, ja kui see on olemas, siis ei ole tal tegelikku võimu. Selline valitsus on tänapäeval väga haruldane. Rahval ei ole selles palju võimu.

Absoluutse monarhia näited on Vatikani linn, Brunei, Katar, Saudi Araabia, Omaan ja Svaasimaa.

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia on valitsemisvorm, mis on tavaliselt demokraatlik ja millel on põhiseadus ning mille riigipeaks on monarh. Monarh peab kas järgima seadusi nagu kõik teisedki või on olemas eriseadused, mis ütlevad, mida monarh võib teha ja mida mitte. Monarh ei saa tavaliselt oma eriseadusi ise otsustada. Näiteks võivad olla seadused selle kohta, kellega monarhi lapsed võivad abielluda, mille võtab vastu parlament. Näiteks Madalmaades, kui kuningliku perekonna liige abiellub ilma parlamendi loata, ei saa ta ise kuningaks või kuningannaks saada. Armee ja merevägi võivad anda monarhile vande, kuid tegelik kontroll on antud valitud valitsusele. On olemas seadused vara ja pärimisjärjekorra kohta (kes saab järgmiseks monarhiks), mida saab muuta ainult valitud valitsus. Tavaliselt peab monarh seadustele alla kirjutama, kuid ta on kohustatud järgima valitud valitsuse tahet.

Põhiseaduslikus monarhias on tavaliselt võimud lahutatud ja monarhil on sageli ainult tseremoniaalsed funktsioonid, näiteks riigi esindamine reisidel või kogu riigi (mitte konkreetse poliitilise partei) sümboliks olemine. Konstitutsioonilised monarhid tavaliselt ei hääleta, isegi kui see on seaduslik. Hääletamine tähendaks, et nad valiksid poliitilistes vaidlustes ühe poole ja ei saaks siis väita, et nad esindavad kõiki riigi elanikke. Mõnes konstitutsioonilises monarhias on monarhil vetoõigus, kuid enamikus riikides, kus see on nii, kasutatakse seda õigust väga harva. Riikides, kus monarh võib valitsusi ametist vabastada või ametisse nimetada, tehakse seda tavaliselt ainult selleks, et tagada demokraatliku protsessi järgimine, ilma et ta võtaks poliitikas pooldajateks. Konstitutsioonilise monarhi ametissenimetamised kiidab tavaliselt eelnevalt heaks demokraatlikult valitud valitsus.

Konstitutsioonilised monarhiad on näiteks Ühendkuningriik, enamik Rahvaste Ühenduse liikmeid, Austraalia, Madalmaad, Norra, Taani, Rootsi, Belgia, Jaapan ja Hispaania. Tais on monarh, kes erinevalt teistest konstitutsioonilistest monarhiatest osaleb mõnikord poliitikas, et mõjutada valitsust, kuid ta on siiski allutatud seadustele.

Saudi Araabia kuningas Fahd, absoluutne monarh.


Rahvaste Ühenduse kuninganna Elizabeth II, konstitutsiooniline monarh.


Jordaania kuningas Abdullah II, kes on riigipea alates 1999. aastast.

Järelkasvu

Tänapäeval on kolm põhilist vormi, kuidas valida uus monarh, pärast vana monarhi surma või kuna vana monarh lahkus võimult:

• On olemas pärimisjärjekord. Tavaliselt saab uueks monarhiks keegi samast perekonnast.
• Mitmed inimesed valivad uue monarhi
• Vana monarh on määranud kellegi, kellest saab järgmine monarh

Nendest kolmest on kõige sagedamini tegemist pärimisjärjekorraga. Riikide hulka, kus monarhid on valitud, kuuluvad Malaisia, Samoa, Kambodža, Araabia Ühendemiraadid, Andorra ja Vatikani Linnriik.

Seotud leheküljed

• Pärilik monarhia