Võimude lahusus: seadusandlus, täideviimine ja kohtuvõim selgitatud
Loe, kuidas seadusandlus, täideviimine ja kohtuvõim töötavad koos kontrolli ja tasakaalu tagamiseks — Montesquieu, riiginäited ja harude rollid selgelt selgitatud.
Võimude lahusus tähendab, et riigi võim on jagatud eri harudeks, millel on teineteisest eristatavad ülesanded ja vastutus. See vähendab võimu koondumise riski ja aitab kaitsta kodanike õigusi ning seadustest lähtuvat valitsemist.
Kolm haru
Peamised võimuharud on:
- seadusandja - osa, mis teeb seadusi.
- täitevvõim - see osa, kes viib seadusi ellu (täidab),
- kohtute haru - kohtud, mis otsustavad, kas seadust on rikutud.
Mis rollid neil harudel on?
Seadusandlik võim kehtestab seadused ja eelarve. See võib olla ükskordne koguparlament (näiteks ühekoda) või kahesüsteemne (kaks koda). Seadusandja kontrollib ka täidesaatvat võimu läbi seaduste, eelarvekäitluse, uurimiste ja vajadusel tagandamisprotseduuride.
Täidesaatev võim rakendab ja täidab seadusi: juhib riigivalitsemist, haldab avalikke teenuseid ning tagab sise- ja välispoliitika elluviimise. Täidesaatev võim võib olla keskendunud ühe presidendi kätte (presidendivalitsus) või valitsuse ja parlamendi omavahelises sõltuvuses (parlamentaarne süsteem).
Kohtuvõim tõlgendab seadusi ja lahendab vaidlusi isikute, ettevõtete või riigiorganite vahel. Sõltumatu kohtusüsteem kaitseb õigust ja vabadust, kontrollides, kas nii seadusandja kui ka täidesaatev võim tegutsesid seaduse piirides.
Miks see on oluline?
Võimude lahusus on üks peamisi vahendeid piirarvamuse ja kuritarvituse vältimiseks. Kui üks haru on liiga võimas, võivad teised harud seda takistada: parlamendi järelevalve, riigipea veto, kohtute õigusemõistmine ja sõltumatu audit. Selline süsteem, mida sageli nimetatakse ka kontrolli ja tasakaalu (checks and balances) süsteemiks, aitab säilitada demokraatiat, õigust ja varjatud huvide lahusust.
Praktiliselt tähendab see näiteks:
- kohtute sõltumatust, et hinnata seaduste põhiseaduslikkust;
- parlamendi õigust küsida aru ja kontrollida valitsust;
- valimiste ja vastutuse mehhanismide olemasolu, et täidesaatev võim oleks kodanikele aruandekohustuslik.
Erinevad mudelid ja näited
Ameerika Ühendriikides on kolm võimuharu selgelt eraldatud: seadusandlik (kongress), täidesaatev (president ja administratsioon) ja kohtuvõim (liht- ja ülemkohus). Erandiks on asepresident, kes on ka senati president ja võib senati otsustamisel tasakaalu mõjutada.
Ühendkuningriigis on võimude lahusus ajalooliselt palju läbikumav: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev (valitsus) ja formaalselt riigipea (monarh). Kuid sellist segunemist tasakaalustavad traditsioonid ja institutsioonilised reeglid (tava), mis piiravad monarhi isiklikku rolli. Näiteks Kuninganna on riigipea (seotud täidesaateva võimuga), on osa parlamendist (rituaalne roll seadusandluses) ning tema rolli seostatakse ka õigusemõistmisega, kuid praktikas ei tegutse ta ilma valitsuse nõuandeta ega takista kunagi parlamendi akti vastuvõtmist.
Mõnes riigis kuuluvad täidesaateva võimu juhid ka seadusandlikku organisse või sõltuvad sellest — sellist süsteemi kutsutakse vastutavaks valitsemiseks (parlamentaarne valitsus), kus valitsus peab parlamendile aru andma ja võib vajadusel tagasi astuda, kui kaotab parlamendi toetuse.
Ajalooline taust
Võimude lahususe idee sai modernse vormi 18. sajandil, kui filosoof Charles-Louis Montesquieu selle põhimõtte nähtavaks tegi. Tema 1748. aastal ilmunud teos De l'esprit des lois ("Seaduste vaim") rõhutas, et vabaduse kaitseks peab võim olema jaotatud ning eri organid üksteist piirama.
Tänapäeva väljakutsed
Kuigi põhimõte on selge, ei ole selle rakendamine ühesugune kõigis riikides. Erakorralised olukorrad (nt hädaolukorrad, sõjad, pandemiad) võivad viia ajutise võimukeskonnani, mis seab ohtu kontrollimehhanismid. Seetõttu sõltub süsteemi toimimine tugevalt institutsioonide tugevusest, ametnike sõltumatusest, seadusandlusest ja kodanikuühiskonna valvsusest. Oluline on tagada läbipaistvus, aruandekohustus ja sõltumatud kohtud, et võimude lahusus oleks tõhus kaitse demokraatiale ja inimõigustele.
Seotud leheküljed
- Põhiseadus
- Konstitutsionalism
- Konstitutsiooniline ökonoomika
- Segavalitsus
Küsimused ja vastused
K: Mis on võimude lahusus?
V: Võimude lahusus on süsteem, kus kolm võimuharu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - on vabaduse kaitseks eraldatud.
K: Kuidas tagab võimude lahusus kontrolli ja tasakaalu?
V: Võimuharud saavad üksteist kontrollida ja kui mõni haru muutub liiga tugevaks, tasakaalustavad teised harud seda.
K: Kes rääkis esimesena võimude lahususest tänapäeval?
V: Charles-Louis Montesquieu oli esimene, kes rääkis võimude lahususest uusajal. Ta avaldas 1748. aastal oma raamatu "De l'esprit des lois" ("Seaduste vaim").
K: Millistes riikides kuuluvad täitevvõimu juhid ka seadusandlikku võimu?
V: Mõnes riigis, näiteks vastutustundlikes valitsustes, kuuluvad täitevvõimu juhid ka seadusandlikku võimu.
K: Kuidas toimib võimude lahusus eri riikides erinevalt?
V: Ameerika Ühendriikides on kõik kolm võimuharu täiesti eraldi, välja arvatud üks erand; samas kui Ühendkuningriigis on need segunenud, kuid neil on ajaloost ja tavadest tulenev kontroll ja tasakaal.
K: Millist rolli mängivad Ühendkuningriigi võimude lahususe süsteemis konventsioonid?
V: Konventsioon mängib olulist rolli, kuna see dikteerib, et kuninganna ei tohi midagi teha ilma ministrite nõuanneteta või keelduda parlamendi seaduse vastuvõtmisest.
Otsige