Põhiseadus: riigi põhialused, valitsemise kord ja kodanikuõigused

Riigi (või riigi) põhiseadus on eriline õigusdokument, mis määratleb riigi toimimise alused. Selles kirjeldatakse, kuidas riigi valitsus peaks olema üles ehitatud ja millised on valitsemise protseduurid: kuidas riigi juhte valitakse ja kui kaua nad ametis võivad olla, kuidas uusi seadusi tehakse ja vanu muudetakse või tühistatakse, millised inimesed võivad hääletada ja millised muu õigused on kodanikele tagatud ning kuidas põhiseadust saab muuta. Põhiseadus on tihti ka riigi õiguskorra alusprintsiipide kogum, mis määratleb võimude jagunemise, valitsemise kontrollmehhanismid ja põhivabadused.

Põhiseaduse põhifunktsioonid

• Õiguste ja vabaduste kaitse: põhiseadus loetleb põhiõigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, perekonna- ja omandiõigus) ja seab piirid võimudele nende kaitsmiseks;
• Võimude lahusus: määratleb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu rollid ning kontrolli- ja tasakaalumehhanismid;
• Valitsemise kord: sätestab valimissüsteemi, valitsuse moodustamise ja ametiaegade reeglid;
• Riigi institutsioonide piiramine: seab piirid valitsuse võimule, et vältida omavoli ja kuritarvitusi (vt õigusriik);
• Muudatuste ja konfliktide lahendamine: reguleerib põhiseaduse muutmise protseduuri ja annab aluse kohtulikule järelevalvele.

Valitsusele on seatud piirangud selles osas, kui palju võimu neil on põhiseaduse raames (vt õigusriik). Teisest küljest ei pea repressiivsete või korrumpeerunud valitsustega riigid sageli oma põhiseadusest kinni või on nende põhiseadused kirja pandud viisil, mis ei taga tegelikku vabadust ehk neid kasutatakse pigem võimu õigustamiseks. Seda võib nimetada diktatuuriks või lihtsalt "reeglite painutamiseks". Põhiseadus on sageli vahendiks ka föderaalsete struktuuride loomisel ja alue jaotuses — näiteks, kuidas jagunevad volitused keskvalitsuse ja piirkondlike omavalitsuste vahel (föderatsioon).

Kirjutatud ja kirjutamata põhiseadused

Mõnel riigil on kogu põhiseadus ühes koonddokumendis — seda nimetatakse kodeeritud ehk kirjutatud põhiseaduseks. Teistel riikidel, nagu Ühendkuningriik, ei ole üksainust täielikku kirjalikku põhiseadust. Ühendkuningriigi puhul koguneb põhiseaduslik alus erinevatest allikatest: alates 1215. aasta Magna Cartast ja 1689. aasta Bill of Rights Actist kuni modernasemate parlamendiseadusteni. Lisaks moodustavad osa põhiseaduslikust korrast tavapõhine õigussüsteem ehk tavaõigus ja kohtunike aastakümnete otsused (kohtupraktika). Sellepärast räägitakse Ühendkuningriigi puhul tihti de facto ehk "kirjutamata" põhiseadusest (de facto).

Näited eri riikide põhiseadustest

Ameerika Ühendriikides algas 1787. aastal trend põhiseaduste kirjutamisel. Ameerika Ühendriikide põhiseadus on üks lühematest säilinud kirjalikest põhiseadustest, mida kasutavad tänapäevased riigid; samas on seda aastate jooksul mitmeid kordi muudetud (lisatud muudatused ehk bill of rights ja hilisemad muudatused). See põhiseadus sündis pärast kolonistide iseseisvumist Suurbritanniast ja asendas varem kehtinud konföderatsiooni artikleid.

Teisel äärmuses on näiteks India, mille 1950. aasta põhiseadus on maailma pikim kirjutatud põhiseadus: selles on sadu sätteid (448 artiklit), 12 jagu, mitmed lisad ja suur arv muudatusi (98 muudatust kirjeldatud selles tekstis ajaloolise seisuna). See näitab, et põhiseadused võivad olla väga erineva pikkuse ja detailitasemega, olenevalt riigi ajaloolistest, kultuurilistest ja poliitilistest vajadustest.

Põhiseaduse muutmine ja järelevalve

Põhiseaduse muutmine on tavaliselt raskem kui tavalise seaduse muutmine, sest see mõjutab riigi aluspõhimõtteid. Muutmise protseduurid võivad nõuda:

• suuremat häälteenamust parlamendis;
• rahvahääletuse korraldamist;
• eritingimusi eri poliitiliste institutsioonide vahel.

Põhiseaduse tõlgendust ja järgimist järelevalvavad sageli konstitutsioonilised või ülemkohtu tasemel kohtud, kellel on õigus tühistada seadusi, mis põhiseadusega vastuolus on. Samuti mängivad olulist rolli poliitilised institutsioonid, kohaliku omavalitsuse organid, vaba meedia ja kodanikuühiskond — kõik need aitavad tagada, et põhiseadus ei jääks tühjaks kirjalduseks.

Miks põhiseadus on kodaniku jaoks oluline

Põhiseadus annab kodanikele selguse sellest, millised on nende õigused ja kuidas neid kaitstakse. See määratleb ka vastutuse — nii kodanike kui valitsejate jaoks. Kui põhiseadus toimib tegelikult, siis pakub see ennustatavust, korra ja õiguskindluse, mis on eeldus demokraatliku ühiskonna ja majandusliku arengu jaoks.

Lõpetuseks: põhiseadus ei ole pelgalt keeruline õigusdokument — see on kokkulepe, kuidas inimene koos teistega ühiskonnas elab, kuidas jagunevad võimed ja kuidas kaitstakse vabadusi. Selle toimimise tagamiseks on vaja nii selgelt sõnastatud sätteid, sõltumatuid kohtuorganeid kui ka aktiivset kodanikuosalust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on põhiseadus?

K: Mis on õigusriik?

K: Mille poolest erineb Ühendkuningriigi põhiseadus teiste riikide omast?

K: Kes hakkas põhiseadusi kirjutama?

K: Kui pikk on India põhiseadus?

Otsing