Õigusteadus (õigusfilosoofia): definitsioon, suunad ja ajalugu

Uuri õigusteaduse ja õigusfilosoofia definitsiooni, peamisi suundi ja ajalugu — selged selgitused, teooriad ning moraali ja õiguse põhimõtete ülevaade.

Õigusteadus on õiguse teooria ja filosoofia, mis püüab selgitada, mis on õigus, kuidas õigussüsteemid toimivad ning millised peaksid olema õiguse ja õigusinstitutsioonide eesmärgid. Õigusteadlased ehk õigusfilosoofid uurivad nii õiguse olemust kui ka selle väärtusi, meetodeid ja tagajärgi ning püüavad vastata praktilistele ja teoreetilistele küsimustele õigusnormide ja õigussüsteemide kohta.

Peamised suunad

• loodusseadus — arusaam, et on olemas muutumatud või üldised moraalsed ja õiguspõhimõtted (nn loodusseadused), millele inimeste seadused peaksid vastama. Loodusseaduse ideega on seotud nii antiikfilosoofia, keskaegne skolastika (nt Thomas Akvineeria) kui ka mitmed kaasaegsed eetilised arutelud.
• analüütiline õigusteadus — keskendub küsimustele nagu „mis on õigus?“, „millised on õigusliku kehtivuse kriteeriumid?“ või „milline on õiguse ja moraali suhe?" Analüütilised õigusteadlased kasutavad sageli loogikat ja kontseptsioonide täpsustamist, et selgitada õiguse termini tähendust, õigusliku teksti tõlgendamist ja normide hierarhiat.
• normatiivne õigusteadus — uurib, milline peaks õigus olema. See valdkond kattub poliitilise filosoofiaga ning käsitleb küsimusi nagu: kas ja millal peaks seadusi järgima; millistel alustel on õigustatud karistada seaduserikkujaid; millised piirid peaksid olema regulatsioonidel ja riigi võimul. Normatiivne õigusteadus tegeleb ka õigluse, võrdsuse ja inimõiguste küsimustega..

Meetodid ja teemad

Õigusteaduses kasutatakse eri meetodeid: loogilist ja kontseptuaalset analüüsi, normatiivset argumentatsiooni, ajaloolist uurimist ning üha enam ka empiirilist ja interdistsiplinaarset lähenemist (psühholoogia, majandus, sotsioloogia). Tavapärased teemad hõlmavad õiguse autoriteeti, õigusliku tõlgenduse meetodeid, seaduste ja moraali suhteid, õiguse sotsiaalseid mõjusid ning õiguslike institutsioonide funktsioone.

Ajalooline kontekst ja peamised koolkonnad

Õigusteaduse küsimused on vanad: juba antiik-Kreekas ja -Roomas arutleti õiguse, õiguse loomise ja õiguse õiguspärasuse üle. Keskaegne Euroopa ja islami maailm andsid edasi mitmeid tähtsaid arutelusid — islami filosoofid ja juristid ning keskaegsed skolastikud mõtisklesid õiguse ja religiooni suhetest. Valgustusajastul ja modernses ajaloos kujunesid välja uued koolkonnad:

• loodusõigus (natural law) — õiguse seos universaalsete moraalipõhimõtetega;
• õiguse positivism — vaade, et õigus on süsteem kehtestatud reeglitest, mille kehtivust määrab inimtegu (nt seaduse vastuvõtmine) sõltumata moraalist (nt Jeremy Bentham, H.L.A. Hart);
• õigusrealisim — rõhutab, et õigus ei ole ainult kirjalik norm, vaid ka kohtunike ja ametnike tegelik käitumine ning institutsioonide praktika;
• kriitilised suunad (nt kriitiline õigusteooria, feministlik õigusteadus, queer-teooria) — uurivad, kuidas õigus võib peegeldada ja kinnistada võimu-, soolisi või klassipõhiseid ebaõiglusi;
• õigus ja majandus (Law and Economics) — analüüsib õigusnormide mõju majanduslikule käitumisele ja efektiivsusele.

Kaasaegsed suundumused ja globaalsus

Tänapäeva õigusteadus on rahvusvaheline ja mitmekesine. Kuigi lääne akadeemiline traditsioon on viimastel sajanditel mõjutanud palju riike — mistõttu on tihti tekkinud kalduvus pidada lääne ideid universaalseteks — on ajalooliselt ja tänapäeval olulisi panuseid tulnud ka mitmest teisest traditsioonist: islami õigusteadus ja filosoofia, konfutsiaanlik ja hiina filosoofia, India õigusteadus ning erinevate põlisrahvaste õigustavad praktikud. Nende traditsioonide uurimine aitab mõista erinevaid lähenemisi õigusele, õiguse allikatele ja normide tõlgendamisele.

Miks õigusteadus on oluline

Õigusteadus aitab selgitada, miks seadused on nii nagu need on, ning pakub raamistikke õiguse paremaks kujundamiseks. Praktikas mõjutavad õigusfilosoofilised arutelud kohtute tõlgendust, seadusandlust ja avalikku poliitikat — näiteks arutelud inimõiguste, vabaduste piiride, kuritegevuse karistamise ja regulatsiooni tõhususe üle. Samuti annab õigusteadus vahendid, et hinnata ja parandada õigussüsteemi õigluslikku külge ja demokraatlikku vastutust.

Kokkuvõtlikult on õigusteadus nii kontseptuaalne kui ka praktiline distsipliin, mis ühendab filosoofilist mõtlemist, ajaloolist teadlikkust ja sageli ka empiirilist uurimist, et vastata küsimusele, mis on õigus ning kuidas seda kõige paremini ühiskonnas kujundada ja rakendada.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtupraktika?

K: Millised on kolm peamist õigusteaduse aspekti, millega teaduslik kirjandus tegeleb?

K: Mis on loomulik õigus?

K: Milliste küsimustega võivad õigusfilosoofid tegeleda analüütilises õigusteaduses?

K: Milliseid küsimusi esitab normatiivne õigusteadus?

K: Kes domineerivad tänapäeva õigusteaduses ja õigusfilosoofias?

K: Kas teiste traditsioonide filosoofid on arutanud samu küsimusi õigusteaduses kui lääne filosoofid?

Otsing