Õigus: määratlus, seadused, ajalugu ja õigusriigi põhimõtted

Õigus: selgitus seadustest, ajaloost ja õigusriigi põhimõtetest — kuidas seadused kujundavad ühiskonda, kaitsevad õigusi ja tagavad õigluse ning turvalisuse.

Autor: Leandro Alegsa

Õigus on riigi või muu avaliku võimu poolt kehtestatud reeglite ja normide kogum, mille eesmärk on tagada ühiskonnas kord, turvalisus ja õiglus. Need reeglid määravad, milline käitumine on lubatud, milline keelatud ning millised õigused ja kohustused inimestel, organisatsioonidel ja avalikel institutsioonidel on. Kohtud ja politsei võivad neid reegleid jõustada ning karistada inimesi, kes seadusi rikuvad, näiteks trahvi või muu karistusega, sealhulgas vangistusega.

Seaduste koostamine ja õigusriistad

Tänapäeva riikides sünnivad seadused tavaliselt seadusandlikes organites, nagu parlament või kongress, kuhu valitud esindajad arutavad ja hääletavad eelnõude üle. Riigil on üldjuhul põhiseadus, mis loob õigusliku ja poliitilise raamistiku ning sätestab põhiõigused ja võimujaotuse. Põhiseaduse raames võidakse vastu võtta täiendavaid seadusi ja määrusi, mis selgitavad ja konkretiseerivad reegleid eri eluvaldkondades.

Õiguskoodeks on kirjalik seadustik või kogumik õigusnormidest, mida rakendatakse. Sellised koodeksid võivad käsitleda näiteks kriminaalõigust, tsiviilõigust, haldusõigust või menetlusõigust ning määratlevad sanktsioonid ja menetlused. Koodeksid muudavad õiguse kättesaadavamaks ja etteaimatavaks, sest inimesed teavad eelnevalt, millised tagajärjed teatud käitumisel on.

Seaduste liigid ja valdkonnad

Õigust võib jagada mitmel viisil, aga tavapärane jaotus sisaldab:

  • avalik õigus (riigi ja üksikisiku suhted, nt haldusõigus, põhiseadusõigus, kriminaalõigus);
  • eraõigus (isiniku- ja eraõiguslikud suhted, nt lepingud, perekonnaõigus, pärimisõigus);
  • protseduuriline õigus (kohtumenetluse ja menetluste reeglid).

Erinevates riikides on ka erinevad õigussüsteemid: tsiviilõiguslikud traditsioonid (kodeksipõhine), common law süsteem (pretsedentidel põhinev) ning religioossed ja tavapõhised süsteemid. Igal süsteemil on oma meetodid reeglite tõlgendamiseks ja rakendamiseks.

Õiguse allikad ja ajalugu

Õiguse allikad on mitmekesised. Kultuur, traditsioonid ja tavapärased tavad on sageli õiguslike normide aluseks ning inimeste moraalsed ja sotsiaalsed ootused mõjutavad seaduste sisu. Religioon on läbi ajaloo mõjutanud õigusloomet: paljudes ühiskondades on pühad tekstid ja usulised õpetused (nt veedad, piibel või koraan,) olnud olulised õiguse allikad.

Lisaks on tähtis inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse mõju: pärast Teist maailmasõda loodi rahvusvahelisi lepinguid ja institutsioone, mis tugevdavad põhiväärtusi nagu inimväärikus, diskrimineerimiskeeld ja sõnavabadus. Õiguse ajalugu sisaldab ka olulisi reforme ja koodekseid (nt Rooma õigus, Napoleoni koodeks), mis on kujundanud kaasaegseid õiguslikke institutsioone.

Õiguse rakendamine ja õigusinstitutsioonid

Õiguse tõhusaks toimimiseks on vaja sõltumatuid institutsioone: kohtud (nt kohtud), politsei ja muud järelevalveorganid. Õigusteadlased ja praktikud tõlgendavad ja rakendavad seadusi:

  • Jurist, jurist või advokaat – spetsialist, kes uurib, selgitab ja argumenteerib õigusnormide tähenduse üle;
  • praktikud Ameerika Ühendriikides jagunevad umbes kaheksaks suureks rühmaks: näiteks lepingute koostamise ja ettevõtete õigusnõustamisega tegelevad ning kohtuvaidlustes esindavad advokaadid — lihtsustatud eristuse puhul võib rääkida lepinguid koostavatest ("transactional") ja kohtuvaidlusi ajavatest advokaatidest;
  • Ühendkuningriigis on tavapärane eristada solicitor’e (õigusnõustajad, kes valmistavad ette juhtumeid ja nõustavad kliente) ning barrister’e (kohtus esindavad advokaadid).

Õiguse täitmist tagavad sanktsioonid, täitemeetmed, kohtulahendite täitmine ja haldusmenetlused. Samuti on oluline õiguseurnast sõltumatu täideviimine ning juurdepääs õigusele – näiteks õigusabile ja pro bono teenused, mis aitavad vähendada ebavõrdsust.

Õigusriigi põhimõtted

Õigusriik tähendab, et valitsus ise on seaduste alune: riigivõim võib oma volitusi kasutada ainult seaduse piires ning seadused peavad olema selged, üldised ja ettenähtavad. Õigusriigi põhimõtted hõlmavad tavaliselt:

  • võimu lahusjaotust (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim);
  • kohtute iseseisvust ja sõltumatust;
  • õiguse ühtlast ja erapooletut rakendamist, sh riigijuhtide allutamist seadusele;
  • õiguskindlust ja õiguste kaitset (nt õigus apellatsioonile, ettevaatus põhimõte karistuse määramisel);
  • põhiõiguste kaitse ja proportsionaalsuse nõue võimu kasutamisel.

Kui juhid ja ametnikud järgivad õiguskoodeksit ausalt, ka iseendade ja oma lähedaste suhtes, tugevdab see usaldust õigussüsteemi vastu. Nagu Vana-Kreeka filosoof Aristoteles märkis: 350. aastal eKr olevat õigusriik parem kui üksikjuhtimine — rõhutades õigluse ja kollektiivse kokkuleppe tähtsust.

Probleemid ja arengud

Ajaloos on olnud olukordi, kus seadused on kujunenud ebaõiglasteks ja teeninud väheste huve, mis on viinud repressioni ja konfliktideni. Selle vältimiseks on demokraatlikus seadusandluses oluline läbipaistvus, osalus, vähemuste kaitse ja sõltumatud kontrollimehhanismid. Tänapäeva õigusaruteludes on keskse tähtsusega ka andmekaitse, tehnoloogia reguleerimine, keskkonnaõigus ja rahvusvaheline õiguskoostöö.

Lõppkokkuvõttes on õigus vahend ühiskonna korraldamiseks: ta seab piirid ja õigused, lahendab vaidlusi ning püüab tagada, et inimestevahelised suhted toimiksid turvaliselt ja õiglaselt. Ühiskonna liikmetel on üldjuhul vabadus tegutseda kõigi nende seadustega reguleeritud asjade piires, mida nad võivad valida; tegevus on ebaseaduslik, kui see rikub seadust või ei järgi seadusi.

Allikate ja tavade mitmekesisus tähendab, et õigus areneb koos ühiskonnaga: seaduste muutmine ja kohandamine on pidev protsess, mis püüab leida tasakaalu riigi ühise huvi, üksikisiku õiguste ja õigussüsteemi toimimise vahel.

Õigusaktide liigid

  • Lepinguõigus kehtestab eeskirjad kaupade ja teenuste ostu- ja müügilepingute kohta.
  • Meditsiiniseadusega kehtestatakse eeskirjad ja suunised meditsiinitöötajatele, samuti sätestatakse selles patsiendi enda meditsiinilised õigused.
    • Arsti ja patsiendi privileeg kaitseb patsiendi privaatseid vestlusi arsti (arstiga), see laieneb ka meditsiinipersonalile jagatud isiklikule teabele (nt kontaktandmed).
  • Asjaõigus sätestab õigused ja kohustused, mis inimesel on, kui ta ostab, müüb või rendib kodu ja maad (mida nimetatakse kinnisvaraks või kinnisvaraks) ning esemeid (mida nimetatakse isiklikuks varaks).
    • Intellektuaalomandiõigus hõlmab õigusi, mis inimestel on nende loodud asjadele, näiteks kunstile, muusikale ja kirjandusele. Seda nimetatakse autoriõiguseks. Samuti kaitseb see inimeste tehtud leiutisi, mida nimetatakse patendiks. See hõlmab ka õigusi, mis inimestel on ettevõtte nimele või eristusvõimelisele kaubamärgile või logole. Seda nimetatakse kaubamärgiks.
  • Usaldusõigus (äriõigus) sätestab eeskirjad raha kohta, mis on paigutatud investeeringutesse, näiteks pensionifondidesse, mida inimesed säästavad oma pensionipõlve jaoks. See hõlmab palju erinevaid õigusliike, sealhulgas haldus- ja asjaõigust.
  • Kahju hüvitamise õigus aitab inimestel esitada hüvitisnõudeid (tagasimaksmist), kui keegi neid vigastab või nende vara kahjustab.
  • Valitsus kasutab kriminaalõigust selleks, et takistada inimesi seadusi rikkumast ja karistada neid, kes neid rikuvad.
  • Põhiseadusõigus käsitleb valitsuse olulisi õigusi ja selle suhteid rahvaga. See hõlmab peamiselt põhiseaduse tõlgendamist, sealhulgas selliseid asju nagu eri valitsusharude võimude lahusus.
    • Kohtumäärus on kohtuniku ametlik väljakuulutamine, milles määratletakse ja antakse luba teatud toimingute tegemiseks ühele või mitmele asjaosalisele.
  • Haldusõigust kasutavad tavakodanikud, kes soovivad vaidlustada valitsuse otsuseid. See hõlmab ka selliseid asju nagu määrused ja haldusasutuste tegevus.
  • Rahvusvahelist õigust kasutatakse selleks, et kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas riigid võivad tegutseda sellistes valdkondades nagu kaubandus, keskkond või sõjaline tegevus. Genfi konventsioonid sõjapidamise kohta ja Roerichi pakt on näited rahvusvahelisest õigusest.
  • Tava ja traditsioon on tavad, mis on ühiskonnas laialdaselt omaks võetud ja kokku lepitud, kuid sageli ei ole need kirjalikus vormis. Tavasid ja traditsioone saab kohtus rakendada ja neid peetakse mõnikord kohtutes otsustatavates asjades õigusliku põhjenduse osaks. Mõnes ühiskonnas ja kultuuris on või oli kogu õigus tavad ja traditsioonid, kuigi see on üha harvem, kuigi mõnes maailma osas on tavad ja traditsioonid endiselt siduvad või on isegi valdavaks õiguse vormiks, näiteks hõimumaade või ebaõnnestunud riikide puhul.

Õigusaktide liigid

  • Lepinguõigus kehtestab eeskirjad kaupade ja teenuste ostu- ja müügilepingute kohta.
  • Meditsiiniseadusega kehtestatakse eeskirjad ja suunised meditsiinitöötajatele, samuti sätestatakse selles patsiendi enda meditsiinilised õigused.
    • Arsti ja patsiendi privileeg kaitseb patsiendi privaatseid vestlusi arsti (arstiga), see laieneb ka meditsiinipersonalile jagatud isiklikule teabele (nt kontaktandmed).
  • Asjaõigus sätestab õigused ja kohustused, mis inimesel on, kui ta ostab, müüb või rendib kodu ja maad (mida nimetatakse kinnisvaraks või kinnisvaraks) ning esemeid (mida nimetatakse isiklikuks varaks).
    • Intellektuaalomandiõigus hõlmab õigusi, mis inimestel on nende loodud asjadele, näiteks kunstile, muusikale ja kirjandusele. Seda nimetatakse autoriõiguseks. Samuti kaitseb see inimeste tehtud leiutisi, mida nimetatakse patendiks. See hõlmab ka õigusi, mis inimestel on ettevõtte nimele või eristusvõimelisele kaubamärgile või logole. Seda nimetatakse kaubamärgiks.
  • Usaldusõigus (äriõigus) sätestab eeskirjad raha kohta, mis on paigutatud investeeringutesse, näiteks pensionifondidesse, mida inimesed säästavad oma pensionipõlve jaoks. See hõlmab palju erinevaid õigusliike, sealhulgas haldus- ja asjaõigust.
  • Kahju hüvitamise õigus aitab inimestel esitada hüvitisnõudeid (tagasimaksmist), kui keegi neid vigastab või nende vara kahjustab.
  • Valitsus kasutab kriminaalõigust selleks, et takistada inimesi seadusi rikkumast ja karistada neid, kes neid rikuvad.
  • Põhiseadusõigus käsitleb valitsuse olulisi õigusi ja selle suhteid rahvaga. See hõlmab peamiselt põhiseaduse tõlgendamist, sealhulgas selliseid asju nagu eri valitsusharude võimude lahusus.
    • Kohtumäärus on kohtuniku ametlik väljakuulutamine, milles määratletakse ja antakse luba teatud toimingute tegemiseks ühele või mitmele asjaosalisele.
  • Haldusõigust kasutavad tavakodanikud, kes soovivad vaidlustada valitsuse tehtud otsuseid. See hõlmab ka selliseid asju nagu määrused ja haldusasutuste tegevus.
  • Rahvusvahelist õigust kasutatakse selleks, et kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas riigid võivad tegutseda sellistes valdkondades nagu kaubandus, keskkond või sõjaline tegevus. Genfi konventsioonid sõjapidamise kohta ja Roerichi pakt on näited rahvusvahelisest õigusest.
  • Tava ja traditsioon on tavad, mis on ühiskonnas laialdaselt omaks võetud ja kokku lepitud, kuid sageli ei ole need kirjalikus vormis. Tavasid ja traditsioone saab kohtus rakendada ja neid peetakse mõnikord kohtutes otsustatavates asjades õigusliku põhjenduse osaks. Mõnes ühiskonnas ja kultuuris on või oli kogu õigus tavad ja traditsioonid, kuigi see on üha harvem, kuigi mõnes maailma osas on tavad ja traditsioonid endiselt siduvad või on isegi valdavaks õiguse vormiks, näiteks hõimumaade või ebaõnnestunud riikide puhul.

Tsiviilõigus ja tavaõigus

Tsiviilõigus on õigussüsteem, mida kasutatakse tänapäeval enamikus riikides üle kogu maailma. Tsiviilõigus põhineb õigusaktidel, mis sisalduvad põhiseadustes või valitsuse poolt vastu võetud seadustes. Tsiviilõiguse teisejärguline osa on õiguslikud lähenemisviisid, mis on osa tavadest. Tsiviilõiguslike valitsuste puhul ei ole kohtunikel üldjuhul palju võimu ning enamiku seadustest ja pretsedentidest loovad parlamendiliikmed.

Üldine õigus põhineb kohtunike poolt varasemates kohtuasjades tehtud otsustel. See pärineb Inglismaalt ja muutus osaks peaaegu kõigis kunagi Briti impeeriumi koosseisu kuulunud riikides, välja arvatud Maltal, Šotimaal, USA Louisiana osariigis ja Kanada Quebeci provintsis. See on ka valdav õigusvorm Ameerika Ühendriikides, kus paljud seadused, mida nimetatakse statuutideks, on kirjutatud kongressi poolt, kuid palju rohkem on kohtute otsustest tulenevaid õigusnorme. Üldine õigus sai alguse keskajal, kui kuningas Johannes sundis oma parunid allkirjastama dokumendi nimega Magna Carta.

Tsiviilõigus ja tavaõigus

Tsiviilõigus on õigussüsteem, mida kasutatakse tänapäeval enamikus riikides üle kogu maailma. Tsiviilõigus põhineb õigusaktidel, mis sisalduvad põhiseadustes või valitsuse poolt vastu võetud seadustes. Tsiviilõiguse teisejärguline osa on õiguslikud lähenemisviisid, mis on osa tavadest. Tsiviilõiguslike valitsuste puhul ei ole kohtunikel üldjuhul palju võimu ning enamiku seadustest ja pretsedentidest loovad parlamendiliikmed.

Üldine õigus põhineb kohtunike poolt varasemates kohtuasjades tehtud otsustel. See pärineb Inglismaalt ja muutus osaks peaaegu kõigis kunagi Briti impeeriumi koosseisu kuulunud riikides, välja arvatud Maltal, Šotimaal, USA Louisiana osariigis ja Kanada Quebeci provintsis. See on ka valdav õigusvorm Ameerika Ühendriikides, kus paljud seadused, mida nimetatakse statuutideks, on kirjutatud kongressi poolt, kuid palju rohkem on kohtute otsustest tulenevaid õigusnorme. Üldine õigus sai alguse keskajal, kui kuningas Johannes sundis oma parunid allkirjastama dokumendi nimega Magna Carta.

Usuõigus

Religioosne õigus on religioossetel tõekspidamistel või raamatutel põhinev õigus. Näidetena võib tuua juudi Halakha, islami šariaadi ja kristliku kaanonõiguse.

Kuni 1700. aastateni oli šariaat peamine õigussüsteem kogu moslemimaailmas. Mõnes moslemiriigis, näiteks Saudi Araabias ja Iraanis, põhineb kogu õigussüsteem endiselt šariaadil. Islami õigust kritiseeritakse sageli sellepärast, et selles on sageli karmid karistused kuritegude eest. Tõsine kriitika on Euroopa Kohtu otsus, et "šariaat on vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega".

Türgi Refahi partei šariaadil põhinev "religioonil põhinev õigussüsteemide paljusus" tunnistati vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Kohus otsustas, et Refahi plaan "kaotab riigi rolli üksikisiku õiguste ja vabaduste tagajana" ning "rikub üksikisikute mittediskrimineerimise põhimõtet seoses avalike vabaduste kasutamisega, mis on üks demokraatia aluspõhimõtteid".

Usuõigus

Religioosne õigus on religioossetel tõekspidamistel või raamatutel põhinev õigus. Näidetena võib tuua juudi Halakha, islami šariaadi ja kristliku kaanonõiguse.

Kuni 1700. aastateni oli šariaat peamine õigussüsteem kogu moslemimaailmas. Mõnes moslemiriigis, näiteks Saudi Araabias ja Iraanis, põhineb kogu õigussüsteem endiselt šariaadil. Islami õigust kritiseeritakse sageli sellepärast, et selles on sageli karmid karistused kuritegude eest. Tõsine kriitika on Euroopa Kohtu otsus, et "šariaat on vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega".

Türgi Refahi partei šariaadil põhinev "religioonil põhinev õigussüsteemide paljusus" tunnistati vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Kohus otsustas, et Refahi plaan "kaotab riigi rolli üksikisiku õiguste ja vabaduste tagajana" ning "rikub üksikisikute mittediskrimineerimise põhimõtet seoses avalike vabaduste kasutamisega, mis on üks demokraatia aluspõhimõtteid".

Õiguse ajalugu

Õiguse ajalugu on tihedalt seotud inimtsivilisatsioonide arenguga. Vana-Egiptuse õigus kujunes välja 3000 eKr. Aastal 1760 eKr võttis kuningas Hammurabi vana Babüloonia õiguse, korrastas selle ja lasi selle kivisse raiuda, et avalikkus saaks seda turul näha. Need seadused said tuntuks Hammurabi seadustikuna.

Vana Testamendi Toora on vana seaduste kogum. See on kirjutatud umbes 1280 eKr. See sisaldab moraalireegleid, nagu näiteks kümme käsku, mis ütlevad inimestele, milliseid asju ei tohi teha. Mõnikord püüavad inimesed seadust muuta. Näiteks kui prostitutsioon on ebaseaduslik, püütakse seda seadustada.

Õiguse ajalugu

Õiguse ajalugu on tihedalt seotud inimtsivilisatsioonide arenguga. Vana-Egiptuse õigus kujunes välja 3000 eKr. Aastal 1760 eKr võttis kuningas Hammurabi vana Babüloonia õiguse, korrastas selle ja lasi selle kivisse raiuda, et avalikkus saaks seda turul näha. Need seadused said tuntuks Hammurabi seadustikuna.

Vana Testamendi Toora on vana seaduste kogum. See on kirjutatud umbes 1280 eKr. See sisaldab moraalireegleid, nagu näiteks kümme käsku, mis ütlevad inimestele, milliseid asju ei tohi teha. Mõnikord püüavad inimesed seadust muuta. Näiteks kui prostitutsioon on ebaseaduslik, püütakse seda seadustada.

Seadusandlus

Demokraatlikes riikides valib rahvas tavaliselt inimesi, keda nimetatakse poliitikuteks, kes esindavad teda seadusandlikus kogus. Näited seadusandlikest organitest on näiteks Londoni parlamendikoda, kongress Washingtonis, Bundestag Berliinis, Duma Moskvas ja Rahvusassamblee Pariisis. Enamikul seadusandlikel organitel on kaks koja või koda, alamkoda ja ülemkoda. Õigusaktide vastuvõtmiseks peab parlamendi liikmete enamus hääletama seaduseelnõu poolt mõlemas kojas. Seadusandlik kogu on valitsemisala, mis koostab seadusi ja hääletab nende vastuvõtmise üle.

Seadusandlus

Demokraatlikes riikides valib rahvas tavaliselt inimesi, keda nimetatakse poliitikuteks, kes esindavad teda seadusandlikus kogus. Näited seadusandlikest organitest on näiteks Londoni parlamendikoda, kongress Washingtonis, Bundestag Berliinis, Duma Moskvas ja Rahvusassamblee Pariisis. Enamikul seadusandlikel organitel on kaks koja või koda, alamkoda ja ülemkoda. Õigusaktide vastuvõtmiseks peab parlamendi liikmete enamus hääletama seaduseelnõu poolt mõlemas kojas. Seadusandlik kogu on valitsemisala, mis koostab seadusi ja hääletab nende vastuvõtmise üle.

Kohtusüsteem

Kohtunikud on kohtunike rühm, kes lahendavad inimeste vaidlusi ja otsustavad, kas inimesed, keda süüdistatakse kuritegudes, on süüdi. Mõnes jurisdiktsioonis ei leia kohtunik süüd või süütust, vaid juhendab žüriid, kuidas tõlgendada fakte õiguslikust vaatenurgast, kuid žürii määrab faktid neile esitatud tõendite põhjal ja leiab süüdistatava süüd või süütust. Enamikus tavaõiguse ja tsiviilõiguse süsteemiga riikides on apellatsioonikohtute süsteem kuni kõrgeima asutuseni, näiteks ülemkohtuni või kõrgema astme kohtuni. Kõrgeimatel kohtutel on tavaliselt õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad (põhiseadusega vastuolus olevad) seadused.

Kohtusüsteem

Kohtunikud on kohtunike rühm, kes lahendavad inimeste vaidlusi ja otsustavad, kas inimesed, keda süüdistatakse kuritegudes, on süüdi. Mõnes jurisdiktsioonis ei leia kohtunik süüd või süütust, vaid juhendab žüriid, kuidas tõlgendada fakte õiguslikust vaatenurgast, kuid žürii määrab faktid neile esitatud tõendite põhjal ja leiab süüdistatava süüd või süütust. Enamikus tavaõiguse ja tsiviilõiguse süsteemiga riikides on apellatsioonikohtute süsteem kuni kõrgeima asutuseni, näiteks ülemkohtuni või kõrgema astme kohtuni. Kõrgeimatel kohtutel on tavaliselt õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad (põhiseadusega vastuolus olevad) seadused.

Täitevvõim (valitsus) ja riigipea

Täitevvõim on poliitilise võimu valitsemiskeskus. Enamikus demokraatlikes riikides valitakse täidesaatev võim nende inimeste hulgast, kes on seadusandlikus kogus. Seda valitud inimeste rühma nimetatakse valitsuskabinetiks. Prantsusmaal, USAs ja Venemaal on täitevvõimul president, kes eksisteerib seadusandlikust kogust eraldi.

Täitevvõim teeb ettepanekuid uute seaduste ja lepingute sõlmimiseks teiste riikidega. Samuti kontrollib täitevvõim tavaliselt sõjaväge, politseid ja bürokraatiat. Täitevvõim valib ministrid või riigisekretärid, kes kontrollivad selliseid osakondi nagu tervishoiu- või justiitsministeerium.

Paljudes jurisdiktsioonides ei osale riigipea jurisdiktsiooni igapäevases juhtimises ja tema roll on suuresti tseremoniaalne. Nii on see paljudes Rahvaste Ühenduse riikides, kus riigipea, tavaliselt kuberner, tegutseb peaaegu eranditult täitevvõimu juhi (nt peaministri, peaministri või peaministri) "nõuandel". Riigipea esmane õiguslik roll nendes jurisdiktsioonides on tegutseda kontrolli või tasakaalustajana täitevvõimu suhtes, kuna riigipea on harva kasutatav õigus seadusandliku kogu laiali saata, valimised välja kuulutada ja ministrid ametist vabastada.

Täitevvõim (valitsus) ja riigipea

Täitevvõim on poliitilise võimu valitsemiskeskus. Enamikus demokraatlikes riikides valitakse täidesaatev võim nende inimeste hulgast, kes on seadusandlikus kogus. Seda valitud inimeste rühma nimetatakse valitsuskabinetiks. Prantsusmaal, USAs ja Venemaal on täitevvõimul president, kes eksisteerib seadusandlikust kogust eraldi.

Täitevvõim teeb ettepanekuid uute seaduste ja lepingute sõlmimiseks teiste riikidega. Samuti kontrollib täitevvõim tavaliselt sõjaväge, politseid ja bürokraatiat. Täitevvõim valib ministrid või riigisekretärid, kes kontrollivad selliseid osakondi nagu tervishoiu- või justiitsministeerium.

Paljudes jurisdiktsioonides ei osale riigipea jurisdiktsiooni igapäevases juhtimises ja tema roll on suuresti tseremoniaalne. Nii on see paljudes Rahvaste Ühenduse riikides, kus riigipea, tavaliselt kuberner, tegutseb peaaegu eranditult täitevvõimu juhi (nt peaministri, peaministri või peaministri) nõuandel. Riigipea esmane õiguslik roll nendes jurisdiktsioonides on tegutseda kontrolli või tasakaalustajana täitevvõimu suhtes, kuna riigipea on harva kasutatav õigus seadusandliku kogu laiali saata, valimised välja kuulutada ja ministrid ametist vabastada.

Õigussüsteemi muud osad

Politsei rakendab kriminaalseadusi, vahistades inimesi, keda kahtlustatakse seaduserikkumises. Bürokraadid on valitsuse töötajad ja valitsusorganisatsioonid, kes teevad valitsuse jaoks tööd. Bürokraadid töötavad eeskirjade süsteemi raames ja teevad oma otsused kirjalikult.

Juristid on inimesed, kes on õppinud seadusi. Juristid annavad inimestele nõu nende seaduslike õiguste ja kohustuste kohta ning esindavad inimesi kohtus. Juristiks saamiseks peab inimene läbima kahe- või kolmeaastase ülikooliprogrammi juriidilises koolis ja sooritama sisseastumiseksami. Juristid töötavad advokaadibüroodes, valitsuse, äriühingute või iseenda heaks.

Kodanikuühiskond on inimesed ja rühmad, mis ei kuulu valitsusse ja mis püüavad kaitsta inimesi inimõiguste rikkumiste eest ning sõnavabadust ja muid individuaalseid õigusi. Kodanikuühiskonda kuuluvad organisatsioonid on näiteks erakonnad, väitlusklubid, ametiühingud, inimõiguste organisatsioonid, ajalehed ja heategevusorganisatsioonid.

"Ettevõtted kuuluvad nende organisatsioonide hulka, kes kasutavad õigussüsteemi oma eesmärkide saavutamiseks. Nagu teisedki, kasutavad nad selliseid vahendeid nagu kampaaniaannetused ja reklaam, et veenda inimesi, et neil on õigus. Ettevõtted tegelevad ka kaubandusega ja teevad uusi asju, nagu autod, aurustid/e-sigaretid ja mehitamata õhusõidukid (st "droonid"), millega vanad seadused ei ole hästi varustatud. Korporatsioonid kasutavad ka reegleid ja eeskirju, et tagada oma töötajate lojaalsus neile (tavaliselt esitatakse seaduslikus lepingus) ning et igasugune sõnakuulmatus nende reeglite suhtes loetakse ebatsiviliseiks ja seetõttu antakse alus koheseks vallandamiseks.

Õigussüsteemi muud osad

Politsei rakendab kriminaalseadusi, vahistades inimesi, keda kahtlustatakse seaduserikkumises. Bürokraadid on valitsuse töötajad ja valitsusorganisatsioonid, kes teevad valitsuse jaoks tööd. Bürokraadid töötavad eeskirjade süsteemi raames ja teevad oma otsused kirjalikult.

Juristid on inimesed, kes on õppinud seadusi. Juristid annavad inimestele nõu nende seaduslike õiguste ja kohustuste kohta ning esindavad inimesi kohtus. Juristiks saamiseks peab inimene läbima kahe- või kolmeaastase ülikooliprogrammi juriidilises koolis ja sooritama sisseastumiseksami. Juristid töötavad advokaadibüroodes, valitsuse, äriühingute või iseenda heaks.

Kodanikuühiskond on inimesed ja rühmad, mis ei kuulu valitsusse ja mis püüavad kaitsta inimesi inimõiguste rikkumiste eest ning sõnavabadust ja muid individuaalseid õigusi. Kodanikuühiskonda kuuluvad organisatsioonid on näiteks erakonnad, väitlusklubid, ametiühingud, inimõiguste organisatsioonid, ajalehed ja heategevusorganisatsioonid.

"Ettevõtted kuuluvad nende organisatsioonide hulka, kes kasutavad õigussüsteemi oma eesmärkide saavutamiseks. Nagu teisedki, kasutavad nad selliseid vahendeid nagu kampaaniaannetused ja reklaam, et veenda inimesi, et neil on õigus. Ettevõtted tegelevad ka kaubandusega ja teevad uusi asju, nagu autod, aurustid/e-sigaretid ja mehitamata õhusõidukid (st "droonid"), millega vanad seadused ei ole hästi varustatud. Korporatsioonid kasutavad ka reegleid ja eeskirju, et tagada oma töötajate lojaalsus neile (tavaliselt esitatakse seaduslikus lepingus) ning et igasugune sõnakuulmatus nende reeglite suhtes loetakse ebatsiviliseiks ja seetõttu antakse alus koheseks vallandamiseks.

Seotud leheküljed

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on seadus?


V: Seadus on teatud koha või asutuse poolt otsustatud reeglite kogum, mis on mõeldud ühiskonna rahu ja turvalisuse säilitamiseks.

K: Kuidas seadusi jõustatakse?


V: Kohtud või politsei võivad seda reeglistikku jõustada ja karistada inimesi, kes seadusi rikuvad, näiteks trahvi või muu karistusega, sealhulgas vanglaga.

K: Kes kirjutab tänapäeva ühiskonnas seadusi?


V: Enamikus riikides kirjutatakse seadusi ja hääletatakse nende üle poliitikute rühmade poolt seadusandlikus kogus, näiteks parlamendis või kongressis, mida valitsevad (valivad) valitsetavad rahvad.

K: Mis on näide õigusriigi põhimõtete järgimisest?


V: Kui juhid rakendavad õiguskoodeksit ausalt, isegi enda ja oma sõprade suhtes, on see näide õigusriigi järgimisest.

K: Milles puutub kultuur õiguse suhtes kokku?


V: Kultuur on tavaliselt paljude seaduste aluseks olevate põhimõtete peamine allikas ning inimesed kalduvad usaldama ka perekonna ja sotsiaalsete harjumuste põhjal tekkinud ideid.

K: Millist rolli on religioon mänginud õiguse kujundamisel läbi ajaloo?


V: Paljudes riikides on läbi ajaloo olnud religioon ja religioossed raamatud, nagu veedad, piibel või koraan, peamine õiguse allikas.

K: Mida ütles Aristoteles õigusriigi kohta?



V: "Õigusriik", kirjutas Aristoteles 350. aastal eKr, "on parem kui ükskõik millise isiku valitsemine".


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3