Kohtunik: roll, ametisse asumine ja kohustused õigussüsteemis

Kohtunik on isik, kes juhib kohut ning teeb sõltumatuid ja õiguslikult motiveeritud otsuseid vaidlustes, mis kuuluvad tema pädevusse. Kohtuniku töö on tagada seaduse järgimine, kaitsta isikute õigusi ning lahendada vaidlusi tõendite ja õiguse alusel.

Kuidas kohtunikuks saadakse

Kohtunikuks saamise viis sõltub igast riigist. Mõnes riigis peavad kohtunikud enne kohtunikuametis "istumist" mitu aastat seadusega tegelema (sageli advokaadina). Tavaliselt on vajalikud kõrgharidus õigusteaduses, praktika advokaadina või prokurörina ning läbipääs ametlikele konkursitele või nimetamismenetlusele. Mõnes õiguskorra mudelis valib kohtunikud valitsus, parlament või erikohtunike komisjon; teistes on kombeks avalik konkurss ja ametisse kinnitamine.

Kohtuniku põhiülesanded ja kohustused

• Kohtumenetluse juhtimine: kohtunik juhib istungit, otsustab protseduuriküsimuste üle, lubab ja hindab tõendeid ning tagab kõigile osapooltele võrdse kohtlemise.
• Õiguse rakendamine: kohtunik seletab ja kohaldab seadusi, eelnevaid kõrgemate kohtute otsuseid ning teeb juriidiliselt põhjendatud otsuse.
• Hoolikuse ja erapooletuse põhimõte: kohtunik peab jääma erapooletuks ning vältima huvide konflikte ja tähelepanu all tekitavaid suhteid.
• Karistuste ja leppemääruste kinnitamine: kriminaalasjades määrab kohtunik karistuse seaduses sätestatud raames; tsiviilasjades kinnitab lahendid ja maksevõime otsused.
• Kirjalike otsuste koostamine: enamik kohtunikke peab oma otsused põhjendatult kirja panema, et tagada läbipaistvus ja apellatsioonide võimalus.

Kohtusaali kord ja käitumine

Kohtunik kontrollib kohtusaali korda, nõuab osapooltelt korrektsust ning võib kehtestada sanktsioone protseduuri rikkumisel. Kohtunik juhendab žüriid (kui žürii on) õiguse ja menetluse küsimustes ning peab selgelt eristama tsiviil- ja kriminaalõiguses kehtivaid norme. Kohtunikud peavad viima kohtuprotsessi läbi avalikus kohtusaalis ja erapooletult, et tagada õiglane menetlus ja usaldus õigussüsteemi vastu.

Žürii ja kohtuniku roll žürii puhul

Paljudes ingliskeelsetes riikides kasutatakse žüriisid, kuid mitte kõikide juhtumite puhul. Kaasaegne žüriiprotsess kujunes välja 12. sajandi keskpaigas Inglismaal Henry II valitsemise ajal. Tänapäeval on üksikasjad riigiti erinevad. Kui on olemas žürii, on kohtuniku ülesanne tagada, et kohtusse viidud isikut koheldakse õiglaselt, anda žüriile juriidiline juhend ja vajadusel selgitada õiguslikke küsimusi, mille alusel žürii peab faktilised otsused langetama.

Erinevad kohtute tasemed ja koosseisud

Mõnes kohtus on rohkem kui üks kohtunik. Riigi seadusi käsitlevate oluliste otsuste tegemiseks võib riikides olla kõrgeim kohus või ülemkohus, kus on palju (üheksa või rohkem) kohtunikke. Sellised kolleegiaalsed koosseisud arutavad sageli põhiseaduslikke, olulisi õigusküsimusi või apellatsioone. Ameerika Ühendriikides nimetatakse kõrgeima kohtu kohtunikke kohtunikeks ja neid juhib ülemkohtunik.

Riiklikud erinevused ja sõltumatus

Kohtuniku sõltumatus on demokraatliku õigussüsteemi alus. Sõltumatus hõlmab ametiaega, ametist vabastamise tingimusi ning finantsilist ja institutsionaalset kaitset, mis võimaldab kohtunikul teha otsuseid ilma poliitilise surmeta. Täpne regulatsioon ja garantii erinevad riigiti — mõnedes riikides on kohtunikel eluaegne ametiaeg, teistes piiratud ametiajaga ametikohad või regulaarsed kinnitused.

Vormiriietus ja traditsioonid

Paljudes riikides kannavad kohtunikud kohtus viibides spetsiaalset riietust. Sageli on selleks must rüü või mantel. Ülemkohtu või kõrgema astme kohtunikud kannavad sageli punast mantlit. Mõnes riigis kannavad kohtunikud ka spetsiaalset pikka parukat. Samuti on neil kombeks panna mustast materjalist tükk pähe, kui nad mõistavad inimese surma. Need traditsioonid pärinevad ajaloolistest tavadest ja sümboliseerivad ametlikkust, erapooletust ning kohtuvõimu autoriteeti, kuigi paljud kohtud on viimastel aastakümnetel riietusreegleid lihtsustanud.

Õigus ja eetika

Kohtunikud peavad järgima ranget ametieetikat: avalikustamise kohustust, erapooletuse reegleid, huvide konflikti vältimist ning kutsekäitumise standardeid. Kui kohtunik on seotud huvide konfliktiga, peab ta taanduma (recusal). Samuti võivad kohtunikud olla kohustatud läbima täiendkoolitusi ja hindamisi, et hoida oma õigusalaseid teadmisi ja oskusi ajakohastena.

Ametiaeg, ametist vabastamine ja vastutus

Kohtuniku ametiaeg ja ametist vabastamise kord on seadusega määratud. Sõltumatuse kaitseks on sageli kehtestatud ranged protseduurid kohtunike karistamiseks või ametist tagandamiseks, mis tavaliselt nõuavad ametlikku uurimist ja tõendamist. Samas on kohtunikult eeldatav vastutus ning üleastumiste korral võivad järgneda õigussüsteemi poolt sätestatud sanktsioonid.

Kohtunike töö ühendab juriidilist pädevust, eetilist vastutust ja avalikku teenistust. Nende otsused mõjutavad inimeste õigusi ja ühiskonna korda, mistõttu on nõuded pädevusele, erapooletusele ja läbipaistvusele kõrged.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtunik?

K: Kuidas saab kohtunikuks?

K: Milline on kohtuniku roll?

K: Kas kohtunikud teevad kõik otsused ise?

K: Milline on vandekohtu ajalugu?

K: Kas kõikides riikides on ülemkohtud või kõrgemad kohtud?

K: Milline on kohtunike riietus kohtus?

Otsing