Ülemkohus: mõiste, pädevus ja erinevused riikide kohtusüsteemides

Kõrgeim kohus on üldjuhul riigi kõrgeim kohus. Sageli on see viimase astme apellatsioonikohtuks, kellel on õigus peatada või tühistada madalama astme apellatsioonikohtute otsuseid ja anda ühtlikke tõlgendusi seadustele. Kõrgeima kohtu otsused kujundavad riigi õigustava praktika aluspõhimõtteid ja aitavad tagada õigussüsteemi stabiilsust.
Siiski ei ole kogu maailmas kõrgeima kohtusüsteemi korraldus ega nimetused ühesugused. Tsiviilõiguslikes riikides esineb sageli eristust: mõnel pool on eraldi kassatsioonikohus, konstitutsioonikohus ja halduskohtute kõrgeim aste, mistõttu pole ühteainsat "ülemkogu", mis tegeleks kõigi õigusharudega. Samuti ei nimetata mõnes riigis kõige kõrgemat kohtut "ülemkohtuks" — näiteks Austraalia ülemkohus on ingliskeelne nimetusest hoolimata riigi kõrgeim kohus. Vastupidi, mõnes jurisdiktsioonis kannab nime "ülemkohus" kohus, mis tegelikult ei ole riigi kõrgeim apellatsiooniasutus: näiteks New Yorgi ülemkohus, mitmete Kanada provintside ja territooriumide ülemkohtud ning Inglismaa ja Walesi endine ülemkohus (Supreme Court of Judicature).

Pädevus ja roll

Ülemkohtu peamised ülesanded on:

viimase astme apellatsioonide läbivaatamine ja madalama astme kohtute lahendite tühistamine;
õiguse ühtlustamine, et tagada sarnaste juhtumite võrreldav kohtlemine;
oluliste õiguslike küsimuste tõlgendamine, mis võivad mõjutada kogu õigusruumi;
konstitutsioonikohtule).

Koosseis ja menetlus võivad erineda: otsuseid langetavad kas üksikkohtunikud või kolleegiumid (paneelid), ning tähtsamad juhtumid võidakse lahendada suurema kohtunite arvuga koosseisus.

Erinevused common law ja civil law süsteemides

Common law riikides (nt Ühendkuningriik, USA, Austraalia) on kohtulahendustel suur pretsedendi tähendus: kõrgemate kohtute otsused on madalamatele siduvad või vähemalt väga mõjukad. Civil law riikides (paljud Euroopa riigid) mängib suuremat rolli kirjalik seadusandlus ja eraldi kassatsiooni- või konstitutsioonikohus võib olla lõplik õiguskaitse organ, milles hinnatakse seaduste õiget rakendamist.

Nimetused ja erandid

Ülemkohtu nimi ei pruugi anda täpset infot selle tegeliku pädevuse kohta. Levinud nimetused on Supreme Court, High Court, Court of Cassation ja Constitutional Court. Mõned eripärad:

Föderaalriikides (nt USA, Kanada, Austraalia) on sageli olemas nii föderaalse tasandi kõrgem kohus kui ka provintsi- või osariigi tasandi ülemkohud;
Mõnes riigis on halduskohtute ja kriminaalõiguse puhul eraldi kõrgeimad instantsid;
Ajaloos ja eri õigustraditsioonides on kohtude nimed ja ülesanded muutunud — näiteks Inglismaa ja Walesi varasem "Supreme Court of Judicature" ei olnud samas mõttes tänapäevane ülemkohus.

Sellised nimed selgitavad, miks mõni "ülemkohus" ei ole tegelikult õigusjärgse apellatsiooni viimane aste (vt New Yorgi juhtum ja mitmete Kanada provintside ja territooriumide süsteemid).

Praktiline töö ja apellatsioonimenetlus

Apellatsioonimenetlus ülemkohtus on tavaliselt piiratum kui esmatasandi kohtus: kohtud ei korda alati kõiki tõendite uuesti läbi, vaid keskenduvad juriidilistele küsimustele ja protseduurilistele rikkumistele. Olulised aspektid:

kuidas juhtum riigi ülemkohtuni jõuab (õiguskaitsevahendite järjekord, loa- või automaatne apellatsioon);
õiguse ühtlustamine ja seletusküsimused, mis võivad anda laialdast praktikalist mõju;
kohtuotsuse avalikkus ja põhjendatus — kõrgeimad kohtud avaldavad tavaliselt pikad ja põhjendatud lahendid, mis juhivad madalamaid kohtuastmeid.

Miks see on oluline?

Ülemkohud mõjutavad otseselt õiguskorra arengut ja kodanike õigusturvet. Nende otsused võivad määratleda põhiseaduslikke norme, kehtestada õigustõlgenduse standardeid ja lahendada ühiskondlikult tähtsaid vaidlusi. Arusaamine, milline organ riigis lõplikult otsustab teatud õigusküsimused, aitab paremini hinnata õigussüsteemi toimet ja kodanike õiguste kaitset.

Kokkuvõttes tuleb meeles pidada, et kuigi mõiste "ülemkohus" viitab tavaliselt riigi kõrgeimale kohtule, on tegelik organisatsioon, pädevus ja nimetused väga mitmekesised ning sõltuvad konkreetse riigi õigustraditsioonist ja institutsionaalsest ülesehitusest.

Põhiseaduslikud küsimused

Mõnes riigis on eraldi "põhiseaduslik" "kohus". See on kõrge kohus, mis tegeleb selle riigi põhiseadusega seotud küsimustega. Teistes riikides ei ole eraldi põhiseaduskohtuid. Põhiseadusküsimusi otsustab nende kõrgeim kohus. Sellest hoolimata nimetatakse selliseid kohtuid mõnikord ka "konstitutsioonikohtuteks". Näiteks on mõned nimetanud Ameerika Ühendriikide ülemkohut "maailma vanimaks konstitutsioonikohtuks", sest see oli esimene kohus maailmas, mis tühistas seaduse kui põhiseadusvastase. Tegemist oli kohtuasjaga Marbury vs. Madison, 5 U.S. 137 (1803). Marbury vs. Madison kehtestas ka USA ülemkohtu kui USA valitsuse võrdse haru koos täidesaatva ja seadusandliku võimuga. USA ülemkohus ei ole tehniliselt konstitutsiooniline kohus, nagu ka Euroopa Kohus ei ole konstitutsiooniline kohus. Mõlemad kohtud tegelevad siiski suurel määral põhiseaduslikkuse järelevalvega. See tähendab, et nad toimivad nagu konstitutsioonikohus, kuid neid ei nimetata konstitutsioonikohtuteks.

Poliitilised küsimused

Paljud, nagu ka Ameerika Ühendriikide ülemkohus, sekkuvad aeg-ajalt poliitilistesse küsimustesse. Nende hulka kuuluvad Egiptuse, Pakistani, Iisraeli, India ja Kuveiti ülemkohtud. Üks vastuolulisemaid poliitilisi otsuseid oli kohtuotsus Bush vs. Gore, 531 U.S. 98 (2000). See oli Ameerika Ühendriikide ülemkohtu otsus, millega lahendati 2000. aasta presidendivalimistega seotud vaidlus. Palju poleemikat on tekitanud Euroopa Kohus, kes vaatab läbi liikmesriikide valitsuste tehtud otsuseid. Iisraeli ülemkohtu presidenti Aharon Barakit on kritiseeritud selle eest, et ta koos teistega domineerib Iisraeli valitsuse üle.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ülemine kohus?

V: Kõrgeim kohus on tavaliselt riigi kõrgeim kohus, millel on rohkem võimu kui teistel kohtutel.

K: Kas ülemkohus võib madalamate apellatsioonikohtute otsuseid tühistada?

V: Jah, ülemkohus võib madalamate apellatsioonikohtute otsuseid tühistada.

K: Kas kõikides riikides on ainult üks kõrgeim kohus nimega "ülemkohus"?

V: Ei, tsiviilõiguslikes riikides ei ole tavaliselt ainult üks kõrgeim kohus ja mõnes riigis ei nimetata kõrgeimat kohut "ülemkohtuks".

K: Kas New Yorgi ülemkohus võib tühistada kõrgemate apellatsioonikohtute otsuseid?

V: Ei, New Yorgi ülemkohtu otsused kuuluvad kõrgemate apellatsioonikohtute pädevusse.

K: Kas Austraalia ülemkohus on näide ülemkohtust?

V: Jah, Austraalia Ülemkohus on näide kõrgeimast kohtust.

K: Kas Kanada mitme provintsi ja territooriumi ülemkohtute otsused on alati lõplikud?

V: Ei, Kanada mitme provintsi ja territooriumi ülemkohtute otsused kuuluvad kõrgemate apellatsioonikohtute pädevusse.

K: Kas Inglismaa ja Walesi endine ülemkohus oli alati kõrgeim kohus?

V: Ei, Inglismaa ja Walesi endine Supreme Court of Judicature ei olnud alati kõrgeim kohus ja selles tehtud otsused allusid kõrgematele apellatsioonikohtutele.