Tsiviilõigus
Tsiviilõigus kui õigussüsteem erineb tavaõigusest, mis on teine õigussüsteem. Tsiviilõigussüsteemi päritolu on Vana-Rooma. Tsiviilõigussüsteemi kasutatakse sellistes riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa, paljudes riikides, mis olid varem nende Euroopa riikide kolooniad, ja mõnes Aasia riigis. Samuti on see vastu võetud Ladina-Ameerikas ning mõnes Aasia ja Aafrika riigis. Maailmas on umbes 150 riiki, kus kasutatakse peamiselt tsiviilõigussüsteemi. Umbes 80 riiki kasutavad tavaõiguse süsteemi.
Ajalugu
Juba tsiviilõiguse nimi näitab, kust see algas. Ladina keeles: jus civile oli tsiviilõigus Rooma Vabariigi ja hilisema Rooma impeeriumi ajal. See sai alguse 2. sajandil eKr. Vabariigi lõpuks, umbes 27. aastal eKr, hakkasid esile tõusma mitmed õiguse eksperdid, keda kutsuti juristideks (mitte segi ajada kohtunikega). Nad olid enamasti kõrgema klassi liikmed. Juristid pakkusid oma teenuseid inimeste nõustamiseks ja kohtunike nõustamiseks, kes juhatasid kohtuprotsesse. Rooma õiguse oluline tunnusjoon oli see, et see ei sõltunud varasemate kohtuasjade pretsedentidest, vaid jooksva kohtuasja asjaoludest ja asjaoludest.
6. sajandil koostas Justinianus Corpus Juris Civilise, Rooma seaduste lihtsustatud koodeksi. Seda kasutas Bütsantsi impeerium. Keskaegne kirik tugines suures osas oma kaanonõiguses Rooma õigusele. Germaani õigus, mida tuntakse kui leges barbarorum, mis kirjutati 5. ja 9. sajandi vahel, on laenatud Rooma tsiviilõigusest.
Tsiviilõigus kujunes Euroopas välja keskajal, umbes samal ajal, kui Inglismaal arenes välja tavaõigus. Renessansi ajal laenas Inglismaa tavaõiguse süsteem tsiviilõigusest. Kuigi common law oli selleks ajaks Inglismaal traditsiooniline õigussüsteem, põhineb equity tsiviilõigusel. Teisi tunnuseid laenati ja kasutati mereõiguses ning testamentide, trustide ja pärandvara puhul. Napoleoni seadustik, mis laenas palju Rooma õigusest, mõjutas paljusid Euroopa õigussüsteeme ja oli aluseks Preisi tsiviilõigusele.
Omadused
Tsiviilõigus põhineb eeskirjadel ja mõistetel, mis pärinevad Rooma õigusest. Tsiviilõiguse eeskirjad ja põhimõtted on esitatud seadustikes, mis on kättesaadavad nii kodanikele kui ka juristidele. Need õiguskoodeksid selgitavad selgelt igaühe õigusi ja kohustusi. Erinevalt tavaõigusest on tsiviilõiguses kohtunikel teistsugune roll. Kriminaalasjades teevad nad kindlaks kohtuasja asjaolud ja kasutavad kohaldatavaid koodeksid. Paljudes riikides esitavad kohtunikud ka ametlikke süüdistusi. Erinevalt tavaõigusest ei kasutata pretsedenti hilisemates kohtuasjades otsustamiseks. Selles süsteemis võtab seadusandja vastu seadused, mida kohtud seejärel kohaldavad. Kohtunikud lähtuvad kohtuasja otsustamisel pretsedendi asemel põhikirjast.
Seotud leheküljed
- Piibli seadus
- Rooma õigus
- Šariaadi seadus
- Kanooniline õigus
- Napoleoni koodeks
- Mereõigus
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsiviilõigus?
V: Tsiviilõigus on õigussüsteem, mis sai alguse Vana-Roomast ja mida kasutatakse paljudes riikides üle maailma.
K: Mille poolest erineb tsiviilõigus tavaõigusest?
V: Tavaõigus on teine õigussüsteem, mis erineb tsiviilõigusest oma päritolu, kohaldamise ja struktuuri poolest.
K: Kus kasutatakse tsiviilõiguse süsteemi?
V: Tsiviilõiguse süsteemi kasutatakse peamiselt Saksamaal, Prantsusmaal, nende Euroopa riikide endistes kolooniates, Ladina-Ameerikas, mõnes Aasia ja Aafrika osas.
K: Mitmes riigis kasutatakse tsiviilõigussüsteemi?
V: Ligikaudu 150 riiki maailmas kasutavad peamiselt tsiviilõigussüsteemi.
K: Mitmes riigis kasutatakse tavaõiguse süsteemi?
V: Umbes 80 riiki kasutavad tavaõiguse süsteemi.
K: Kas need kaks süsteemi kattuvad?
V: Jah, mõnes riigis võivad mõlema süsteemi elemendid või aspektid sisalduda nende õiguslikus raamistikus.
