Mis on tsiviilõigussüsteem? Päritolu, levik ja erinevused tavaõigusest
Tsiviilõigus on üks maailma peamistest õigussüsteemidest, mida sageli võrreldakse tavaõigusest (common law) erineva loogika ja toimimise poolest. Selle põhialuseks on kirjalikud seadused ja koodeksid, mis määratlevad õigused, kohustused ja protseduurid selgelt ette.
Päritolu ja ajalugu
Tsiviilõigussüsteemi juured on sügaval Vana-Rooma õigusmõtlemises. Rooma õiguse tekstid ja põhimõtted kujundasid hiljem keskaja ja varauusaegsete Euroopa riikide õigussüsteeme. Modernse tsiviilõiguse levikut soodustasid suurte koodeksite koostamine, eriti 19. sajandi Napoleoni Code civil ja Saksa Bürgerliches Gesetzbuch, mis mõjutasid seadusandlust paljudes riikides.
Põhiomadused
- Koodeksid ja kirjalik seadus: õigust reguleerivad põhjalikud seadusekogud (tsiviilkoodeksid), mis on primaarne õiguseallikas.
- Õiguste üldised põhimõtted: seadustes püütakse anda üldised reeglid, mida kohaldatakse konkreetsete juhtumite lahendamisel.
- Seaduste tõlgendamise roll: kohtud rakendavad ja tõlgendavad seadusi; kohtuotsused ei loo tavaliselt siduvat üldõigust samal moel nagu tavaõiguses.
- Õigusteadus ja doktriin: õiguslõpetajad, professorid ja õiguspraktikud omavad suurt mõju seaduste tõlgendamisel ning arengusuundade kujundamisel.
- Protseduur: tsiviilõiguslikud protsessid võivad olla rohkem kirjalikud ja uurivad (sarnaselt inkvisitsioonilisele mudelile), kus kohtul on aktiivsem roll faktiolukorra välja selgitamisel.
Erinevused tavaõigusest
- Allikad: tsiviilõiguses on seadus esmane; tavaõiguses on juhtumipõhine kohtupraktika (precedent) olulisem.
- Kohtuniku roll: tsiviilõiguslikus süsteemis tõlgib kohtunik seadust ja rakendab seda; tavaõiguses arendab kohtunik õigust läbi kohtupraktika.
- Süsteemi loogika: tsiviilsüsteem eelistab üldisi reegleid ja süsteemset koodekseerimist; tavaõigus täpsustab reegleid juhtumite kaudu.
- Pretsedendi jõud: tsiviilõiguses ei ole kohtuotsused tavaliselt formaalselt siduvad laiemalt kui kohtusama tasandil, kuigi kõrgemate kohtute praktika on mõjukas.
Leviku maailmas
Tsiviilõigussüsteemi kasutavad paljud riigid üle maailma. Näited ja mõjurid sisaldavad nii mandritevahelist mõju kui ka koloniaalajaloost tulenevat levikut. Tsiviilõigussüsteemi kasutatakse sellistes riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, samuti paljudes riikides, mis olid varem nende Euroopa riikide kolooniad. Samuti on see vastu võetud mõnes Aasia riigis, Ladina-Ameerikas ning mõnes Aasia ja Aafrika riigis.
Maailmas on ligikaudu 150 riiki, kus kasutatakse peamiselt tsiviilõigussüsteemi, samas kui umbes 80 riigis domineerib tavaõiguse süsteem. Paljudes riikides on aga segasüsteemid või kombineeritud lahendused, kus kohtuvad tsiviil-, tava- ja kohalikud (nt usu- või traditsioonilised) õiguspõhimõtted.
Märkimisväärsed koodeksid ja näited
- Napoleoni koodeks (Prantsuse Code civil) – mõjutas laialdaselt Euroopa ja ladina-ameerika riikide tsiviilõigust.
- Saksa BGB – tuntud oma süsteemsuse ja detailse regulatsiooni poolest, mõjutas mitmeid Euroopa ja Aasia õigussüsteeme.
- Skandinaavia riikide mudelid – kuigi kuuluvad tsiviilsüsteemi alla, on neil oma eripärad ja suurem rõhk praktikapõhisel järeldusel.
Miks see on tähtis igapäevaelus
Tsiviilõigussüsteem mõjutab igapäevaelu otsuseid: lepingute sõlmimist, omandiõigust, perekonna- ja pärimisõigust ning kahjude hüvitamist. Seaduste selgus ja koodeksite olemasolu aitavad inimestel ja ettevõtetel paremini mõista oma õigusi ja kohustusi ning planeerida oma majanduslikke ja isiklikke suhteid.
Kui soovite, võin lisada lühiülevaate konkreetsete riikide tsiviilkoodeksitest või näiteid sellest, kuidas tsiviilõigus konkreetsetes valdkondades (nt lepingud, perekond, varaõigus) toimib.
Ajalugu
Juba tsiviilõiguse nimi näitab, kust see algas. Ladina keeles: jus civile oli tsiviilõigus Rooma Vabariigi ja hilisema Rooma impeeriumi ajal. See sai alguse 2. sajandil eKr. Vabariigi lõpuks, umbes 27. aastal eKr, hakkasid esile tõusma mitmed õiguse eksperdid, keda kutsuti juristideks (mitte segi ajada kohtunikega). Nad olid enamasti kõrgema klassi liikmed. Juristid pakkusid oma teenuseid inimeste nõustamiseks ja kohtunike nõustamiseks, kes juhatasid kohtuprotsesse. Rooma õiguse oluline tunnusjoon oli see, et see ei sõltunud varasemate kohtuasjade pretsedentidest, vaid jooksva kohtuasja asjaoludest ja asjaoludest.
6. sajandil koostas Justinianus Corpus Juris Civilise, Rooma seaduste lihtsustatud koodeksi. Seda kasutas Bütsantsi impeerium. Keskaegne kirik tugines suures osas oma kaanonõiguses Rooma õigusele. Germaani õigus, mida tuntakse kui leges barbarorum, mis kirjutati 5. ja 9. sajandi vahel, on laenatud Rooma tsiviilõigusest.
Tsiviilõigus kujunes Euroopas välja keskajal, umbes samal ajal, kui Inglismaal arenes välja tavaõigus. Renessansi ajal laenas Inglismaa tavaõiguse süsteem tsiviilõigusest. Kuigi common law oli selleks ajaks Inglismaal traditsiooniline õigussüsteem, põhineb equity tsiviilõigusel. Teisi tunnuseid laenati ja kasutati mereõiguses ning testamentide, trustide ja pärandvara puhul. Napoleoni seadustik, mis laenas palju Rooma õigusest, mõjutas paljusid Euroopa õigussüsteeme ja oli aluseks Preisi tsiviilõigusele.
Omadused
Tsiviilõigus põhineb eeskirjadel ja mõistetel, mis pärinevad Rooma õigusest. Tsiviilõiguse eeskirjad ja põhimõtted on esitatud seadustikes, mis on kättesaadavad nii kodanikele kui ka juristidele. Need õiguskoodeksid selgitavad selgelt igaühe õigusi ja kohustusi. Erinevalt tavaõigusest on tsiviilõiguses kohtunikel teistsugune roll. Kriminaalasjades teevad nad kindlaks kohtuasja asjaolud ja kasutavad kohaldatavaid koodeksid. Paljudes riikides esitavad kohtunikud ka ametlikke süüdistusi. Erinevalt tavaõigusest ei kasutata pretsedenti hilisemates kohtuasjades otsustamiseks. Selles süsteemis võtab seadusandja vastu seadused, mida kohtud seejärel kohaldavad. Kohtunikud lähtuvad kohtuasja otsustamisel pretsedendi asemel põhikirjast.
Seotud leheküljed
- Piibli seadus
- Rooma õigus
- Šariaadi seadus
- Kanooniline õigus
- Napoleoni koodeks
- Mereõigus
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsiviilõigus?
V: Tsiviilõigus on õigussüsteem, mis sai alguse Vana-Roomast ja mida kasutatakse paljudes riikides üle maailma.
K: Mille poolest erineb tsiviilõigus tavaõigusest?
V: Tavaõigus on teine õigussüsteem, mis erineb tsiviilõigusest oma päritolu, kohaldamise ja struktuuri poolest.
K: Kus kasutatakse tsiviilõiguse süsteemi?
V: Tsiviilõiguse süsteemi kasutatakse peamiselt Saksamaal, Prantsusmaal, nende Euroopa riikide endistes kolooniates, Ladina-Ameerikas, mõnes Aasia ja Aafrika osas.
K: Mitmes riigis kasutatakse tsiviilõigussüsteemi?
V: Ligikaudu 150 riiki maailmas kasutavad peamiselt tsiviilõigussüsteemi.
K: Mitmes riigis kasutatakse tavaõiguse süsteemi?
V: Umbes 80 riiki kasutavad tavaõiguse süsteemi.
K: Kas need kaks süsteemi kattuvad?
V: Jah, mõnes riigis võivad mõlema süsteemi elemendid või aspektid sisalduda nende õiguslikus raamistikus.
