Ladina-Ameerika
Ladina-Ameerika on Ameerika piirkond, mis koosneb riikidest, kus inimesed räägivad romaani keeli (keeled, mis pärinevad vulgaarladina keelest).
Inimesed ei ole täiesti üksmeelel selles, millised riigid kuuluvad Ladina-Ameerikasse, kuid enamasti koosneb see neist osadest, kus räägitakse hispaania ja portugali keelt. See hõlmab enamikku Lõuna- ja Kesk-Ameerikast (mõnikord ka Kariibi mere saari) ning Põhja-Ameerikas ka Mehhikot.
Teised peavad prantsuse keelt kõnelevate Ameerika piirkondade (välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid) osa Ladina-Ameerikast, sest see on samuti romaani keel.
Demograafia
| Ajalooline populatsioon | ||
| Aasta | Rahvastik | ±% |
| 1750 | 16,000,000 | - |
| 1800 | 24,000,000 | +50.0% |
| 1850 | 38,000,000 | +58.3% |
| 1900 | 74,000,000 | +94.7% |
| 1950 | 167,000,000 | +125.7% |
| 1999 | 511,000,000 | +206.0% |
| 2013 | 603,191,486 | +18.0% |
| Allikas: "ÜRO 2004. aasta aruande andmed" (PDF) | ||
Suurimad linnad
Järgnevalt on esitatud Ladina-Ameerika kümne suurima suurlinna nimekiri.
| Linn | Riik | 2017. aasta elanikkond | 2014 SKP elaniku kohta, (USD) | |
| 23,655,355 | $403,561 | $19,239 | ||
| São Paulo | 23,467,354 | $430,510 | $20,650 | |
| Buenos Aires | 15,564,354 | $315,885 | $23,606 | |
| Rio de Janeiro | 14,440,345 | $176,630 | $14,176 | |
| Bogotá | 9,900,800 | $199,150 | $19,497 | |
| Lima | 9,752,000 | $176,447 | $16,530 | |
| Santiago | 7,164,400 | $171,436 | $23,290 | |
| Belo Horizonte | 6,145,800 | $95,686 | $17,635 | |
| Guadalajara | 4,687,700 | $80,656 | $17,206 | |
| Monterrey | 4,344,200 | $122,896 | $28,290 |
Etnilised rühmad
Ladina-Ameerika inimesed kuuluvad mitmesse etnilisse rühma ja rassi. Enamik Ladina-Ameerika elanikest on mestizod ja mõned teised on mulattid, mustanahalised, zambod ja aasiaanlased.
- Indiaanlased või põliselanikud. Ladina-Ameerika põlisrahvastik, tuli ajal Lithic etapis. Neid inimesi on üle kuuekümne miljoni. Nad moodustavad enamuse ainult Boliivias, Peruus ja Guatemalas. Ecuadoris on nad suur vähemus, umbes 1/4 elanikkonnast. Mehhiko indiaanlaste osakaal on peaaegu 30% ja see on ka absoluutarvudes üks suurimaid Ameerika indiaanlaste populatsioone Ameerikas. Enamikus ülejäänud riikides on indiaanlaste vähemused.
- Euroopa. 1500. aastatel tulid paljud ibeerlased kolonistid tänapäeva Ladina-Ameerikasse. Tänapäeval on enamik valgeid Ladina-Ameerika elanikke hispaania ja portugali päritolu. Ibeerlased tõid Ladina-Ameerikasse oma keele, religiooni ja kultuuri.
- Aafrika. Alates 1500. aastate algusest toodi Ameerikasse miljoneid Aafrika orje. Enamik neist läks Kariibi mere piirkonda ja Brasiiliasse. Haiti on ainus riik Ladina-Ameerikas, kus on mustanahaliste või mulattide enamus.
- Aasia. Aasia päritolu inimesi on Ladina-Ameerikas mitu miljonit. Enamik Aasia päritolu Ladina-Ameerika elanikest on jaapani ja hiina päritolu ning nad elavad peamiselt Peruus ja Brasiilias. Suurim väljaspool Jaapanit elav jaapani rahvusest kogukond elab Brasiilias. Samuti kasvab hiinlaste arv Panama ja Costa Rica elanike hulgas (kuigi hiinlased Costa Ricas on suur vähemus). Dominikaani Vabariigis on koht, kuhu on tulnud suur hulk jaapanlasi; enamik jaapanlastest dominikaanlasi elab sellistes linnades nagu Bonao ja Santo Domingo.
- Araabia või Lähis-Ida. Araablasi on Ladina-Ameerikas samuti palju, kuid neid leidub peamiselt hispaanlaste ja Kariibi mere piirkondade seas. Kuubal ja Puerto Ricos. Dominikaani Vabariiki saabusid araablased millalgi 19. ja 20. sajandi vahel; (enamik neist on morrakad, liibanonlased ja ida-indiaanlased).
Enamikku neist etnilistest rühmadest võib leida kõikjal Ladina-Ameerikas, kuid kuna enamik ladina-ameeriklasi on segaverelised, ei jõua paljud neist etnilistest rühmadest 100%-ni.
| Etniline jaotus, 2011. aastal - Rahvastiku hinnanguline koosseis, 2010. aasta seisuga | ||||||||
| Riik | Rahvastik | Valged | Mulattid | Mustad | Zambos | Aasialased | ||
| 40,134,425 | 1.0% | 85.0% | 11.1% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | 2.9% | |
| 10,907,778 | 55.0% | 13.0% | 30.0% | 2.0% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | |
| 192,272,890 | 0.4% | 53.8% | 0.0% | 39.1% | 6.2% | 0.0% | 0.5% | |
| 17,063,000 | 6.2% | 60.7% | 34.1% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | |
| 45,393,050 | 2.0% | 38% | 48% | 0.0% | 10.6% | 0.0% | 0.0% | |
| 4,253,897 | 2.4% | 82.0% | 10.3% | 2.0% | 1.0% | 0.0% | 2.3% | |
| 11,236,444 | 0.0% | 34.3% | 0.0% | 35.4% | 30.3% | 0.0% | 1.0% | |
| 8,562,541 | 0.0% | 16.4% | 30.0% | 37.7% | 21.5% | 2.0% | 0.4% | |
|
| 13,625,000 | 38.0% | 10.3% | 41.0% | 5.0% | 6.6% | 0.0% | 0.1% |
| 6,134,000 | 2.0% | 11.0% | 87.0% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | 0.0% | |
| 13,276,517 | 43.0% | 16.0% | 40.0% | 0.2% | 0.0% | 0.0% | 0.8% | |
|
| 7,810,848 | 7.7% | 5.0% | 82.9% | 1.7% | 0.0% | 2.0% | 0.7% |
| 112,322,757 | 14.0% | 15.0% | 70.0% | 0.5% | 0.0% | 0.0% | 0.5% | |
| 5,891,199 | 9.0% | 17.0% | 69.0% | 5.0% | 0.0% | 0.0% | 0.2% | |
|
| 3,322,576 | 8.0% | 14.0% | 51.0% | 13.0% | 5.0% | 3.0% | 6.0% |
| 6,349,000 | 1.5% | 25.0% | 69.5% | 3.5% | 0.0% | 0.0% | 0.5% | |
| 29,461,933 | 45.0% | 15.2% | 32.0% | 4.5% | 0.0% | 0.0% | 3.3% | |
| 3,967,179 | 2.0% | 72.1% | 13.0% | 6.7% | 6.0% | 0.0% | 0.2% | |
| 3,494,382 | 0.0% | 88.0% | 8.0% | 2.0% | 2.0% | 0.0% | 0.0% | |
| 26,814,843 | 1.6% | 42.9% | 43.3% | 7.7% | 2.3% | 0.0% | 2.2% | |
| Kokku | 561,183,291 | 9.2% | 39.1% | 33.3% | 14.3% | 3.2% | 0.2% | 0.7% |
Märkus: Puerto Rico on Ameerika Ühendriikide territoorium.
Keel
Ladina-Ameerikas on kõige levinumad keeled hispaania ja portugali keel. Portugali keel on Brasiilia ametlik keel, samas kui hispaania keel on ametlik keel enamikus teistes Ladina-Ameerika mandriosas ning Kuubal, Puerto Ricos (koos inglise keelega) ja Dominikaani Vabariigis.
Paljud inimesed Peruus, Guatemalas, Boliivias, Paraguays ja Mehhikos räägivad indiaanlaste keeli. Teistes riikides on need keeled vähem levinud, kuid mõnes riigis, näiteks Boliivias, peetakse neid koos peamise Euroopa keelega ametlikuks.
Muud Ladina-Ameerikas kõneldavad indoeuroopa keeled on inglise keel (peamiselt Puerto Ricos, aga ka Guyanas), prantsuse keel (Haitil ja Prantsuse Guajaanas) ja hollandi keel (Suriname). Kuigi prantsuse keelt räägitakse ka Kanada Quebeci provintsis ja Ameerika Louisiana osariigis, ei loeta neid riike Ladina-Ameerika osaks, sest seal räägitakse peamiselt inglise keelt. Guyana, Prantsuse Guajaana (üks Prantsusmaa ülemereterritooriumidest) ja Suriname, mis asuvad Lõuna-Ameerika põhjaosas ja mida tuntakse koos Guajaana nime all, on ainsad kohad Lõuna-Ameerikas, kus ei räägita hispaania ega portugali keelt.
Mõningaid Aafrika keeli räägitakse ka Ladina-Ameerikas. Lääne-Aafrika joruba keelt (tuntud kui Lucumi) räägitakse Kuubal, kus see on rituaalkeel, mida kasutatakse Santeria palvetes.
Mitmes riigis, eriti Kariibi mere piirkonnas, räägitakse ka kreooli keeli. Palenquero on Hispaanial põhinev kreooli keel, mida kõneleb Kolumbias umbes 3000 inimest, see on hispaania keel, millel on palju Aafrika mõjutusi ja mõningaid portugali mõjutusi. Teistel Ladina-Ameerika mandriosa kreoolikeeltel on samad juured, segunedes hispaania keele ja kas Aafrika või põlisrahva keelte või mõlema keelega, nagu Kuuba hispaania keel. Haiti saarel on samuti tuntud kreooli keel, mida nimetatakse Haiti kreooliks.
Religioonid
Enamik ladina-ameeriklasi on kristlased. 2014. aasta uuringu kohaselt on 69% ladina-ameeriklastest roomakatoliiklased ja 17% protestandid. Enamik protestante on pärit Brasiiliast või Kesk-Ameerikast.
Economy
Vaesus ja ebavõrdsus
Vaesus on jätkuvalt üks suurimaid probleeme Ladina-Ameerika riikide jaoks. Hinnangute kohaselt on Ladina-Ameerika maailma kõige ebavõrdsem piirkond. Riiklike uuringute instituudi andmetel olid piirkonna vaeseimad riigid (2011. aastal) järgmised: Haiti, Nicaragua, Boliivia ja Honduras. Alatoitluse all kannatab 72% haitilastest, 47% nicaragualastest ja boliivlastest ning 32% hondurakatest.
Samuti elab Riiklike Uuringute Instituudi andmetel üle 90% haitilastest, 75% boliivlastest, 70% nicaragualastest ja 63% hondurlastest vaesuses.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Milliseid keeli räägitakse Ladina-Ameerikas?
V: Ladina-Ameerika inimesed räägivad romaani keeli, täpsemalt hispaania või portugali keelt.
K: Milliseid piirkondi peetakse Ladina-Ameerika osaks?
V: Ladina-Ameerika hõlmab enamikku Lõuna-Ameerikat ja Kesk-Ameerikat, mõnikord ka Kariibi mere saari.
K: Kas Ameerikas asuvad kohad, kus räägitakse prantsuse keelt, kuuluvad Ladina-Ameerikasse?
V: Ei, prantsuse keelt kõnelevad kohad Ameerikas ei kuulu Ladina-Ameerikasse, kuigi prantsuse keel on samuti romaani keel.
K: Millised on mõned kuulsad kunsti- ja kultuuritraditsioonid Ladina-Ameerikas?
V: Ladina-Ameerikas on elujõulised kunsti- ja kultuuritraditsioonid, sealhulgas maailmakuulus kirjandus, muusika ja kunst.
K: Mis vahe on ladina ja hispaania keelel?
V: Ameerika Ühendriikides viitab "latiino" inimesele, kes on Ladina-Ameerika päritolu, samas kui "hispaanlane" hõlmab ainult riike, kus hispaania keel on ametlik keel.
K: Kas Brasiiliat loetakse hispaanlasteks?
V: Ei, Brasiiliat ei loeta hispaanlasteks, sest selle ametlik keel on portugali keel.
K: Mis on sooneutraalne termin, mis on loodud ladinakeelsete jaoks?
V: Latinx-i jaoks loodud sooneutraalne termin on "Latinx", kuid see ei ole ladinlaste seas laialdaselt kasutusel.
