AlegsaOnline.com

Ladina-Ameerika: määratlus, kuuluvad riigid ja räägitavad keeled

Ladina-Ameerika: selge ülevaade, millised riigid sinna kuuluvad ja milliseid keeli (hispaania, portugali, prantsuse) seal räägitakse ning miks see piirkond eristub.

Autor: Leandro Alegsa

07-10-2025

Ladina-Ameerika on Ameerika piirkond, mis koosneb riikidest, kus inimesed räägivad romaani keeli (keeled, mis pärinevad vulgaarladina keelest).

Inimesed ei ole täiesti üksmeelel selles, millised riigid kuuluvad Ladina-Ameerikasse, kuid enamasti koosneb see neist osadest, kus räägitakse hispaania ja portugali keelt. See hõlmab enamikku Lõuna- ja Kesk-Ameerikast (mõnikord ka Kariibi mere saari) ning Põhja-Ameerikas ka Mehhikot.

Teised peavad prantsuse keelt kõnelevate Ameerika piirkondade (välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid) osa Ladina-Ameerikast, sest see on samuti romaani keel.

Määratlus ja päritolu

Ladina-Ameerika on pigem keeleline, kultuuriline ja ajalooline tähistus kui rangelt piiritletud geograafiline üksus. Mõiste tekkis 19. sajandi Prantsusmaal (Amérique latine), et eristada Ladina (romaani) keeli kõnelevat osa Ameerikast anglofoonsest (peamiselt ingliskeelsest) piirkonnast. Seetõttu ei põhine määratlus üksnes riigipiiridel, vaid ka keelel ja kolonialismil – enamikku sellest piirkonnast koloniseerisid Hispaania ja Portugal, mis määras keelelise ja kultuurilise pärandi.

Millised riigid tavaliselt kuuluvad Ladina-Ameerikasse?

Üldise loetelu koostamisel arvestatakse tavaliselt järgmisi alasid:

Põhja-Ameerika: Mehhiko kuulub tõenäoliselt Ladina-Ameerikasse, kuna peamine keel on hispaania.
Kesk-Ameerika: Guatemala, Belize (kui arvestada geograafilist kuulumist – keeleliselt on Belize erand), Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama.
Kariibi mere piirkond: hispaaniakeelsed saared nagu Kuuba ja Dominikaani Vabariik; samuti Puerto Rico (USA territoorium, peamine keel hispaania). Prantsuse keele piirkonnad (nt Martinique, Guadeloupe) ja Haiti (prantsuse ja haiti kreool) võivad osade arvates samuti jääda määratluse alla.
Lõuna-Ameerika: Argentina, Boliivia, Brasiilia (portugali keel), Tšiili, Kolumbia, Ecuador, Paraguay, Peru, Uruguay, Venezuela. Riigid nagu Guyana (inglise), Suriname (hollandi) ning Prantsuse Guajana (Prantsusmaa välismaakond) on sageli loetletud eranditena või käsitletud eraldi.

Räägitavad keeled

Peamised romaani keeled on:

Hispaania – suurim romaani keel Ladina-Ameerikas, levinud paljudes riikides.
Portugali – Brasiilia ametlik keel ja piirkonna elanikkonna poolest suurim üksikkeel.
Prantsuse – kõneldud mitmetes Kariibi mere piirkondades ja Prantsuse Guajaanas; mõnel juhul loetakse see osa Ladina-Ameerikast.

Muud keeled ja mitmekesisus: piirkond on keeleliselt väga mitmekesine – paljudes riikides on lisaks romaani keeltele olulised ametlikult tunnustatud või laialdaselt kasutatavad põlisrahvaste keeled (näiteks quechua, aimara, guarani, nahuatl). Samuti leidub kreoolkeeli, inglise- ja hollandi keelt (nt Guyana, Suriname), ning immigrantide keeli (nt itaalia, saksa) väiksemate kogukondade seas.

Märkimisväärsed erandid ja piirid

Piirid ei ole fikseeritud ja mõnevõrra subjektiivsed. Tüüpilised erandid või eritähelepanu vajavad juhtumid:

Belize – asub Kesk-Ameerikas, kuid ametlik keel on inglise; kultuuriliselt ja geograafiliselt vahelises positsioonis.
Guyana ja Suriname – vastavalt inglise- ja hollandikeelsed, seega neid ei loeta alati osa Ladina-Ameerikast.
Prantsuse Guajana – poliitiliselt Prantsusmaa osa; prantsuse keel ja haldus muudavad selle eriliseks staatuseseks.
Kariibi saared – mõned hispaaniakeelsed ja prantsuskeelsed saared liidetakse sageli Ladina-Ameerikasse, teised aga mitte, sõltuvalt definitsioonist.

Kultuuriline ja keeleline tähtsus

Ladina-Ameerika kujutab endast suurt kultuurilist ja keelelist rühma, millel on ühised ajaloolised jooned (koloniaalne pärand, katoliiklik kultuuripärand, keelelised sugulused) ning samas tohutu mitmekesisus kohalike traditsioonide, keeltest ja etnilistest gruppidest. Paljud riigid tagavad tänapäeval mitmekeelsuse ja tunnustavad põlisrahvaste keeli ametliku või regionaalse staatuse kaudu.

Kokkuvõte: Ladina-Ameerika ei ole rangelt geograafiline mõiste, vaid pigem keeleline ja kultuuriline kontseptsioon, mis ühendab Ameerika alasid, kus domineerivad romaani keeled – eelkõige hispaania ja portugali, kuid mõnikord ka prantsuse. Piirid ja loetelud võivad varieeruda sõltuvalt kasutajast ja kontekstist ning piirkonna sisemine keeleline mitmekesisus on suur.

Demograafia

Ajalooline populatsioon
Aasta	Rahvastik	±%
1750	16,000,000	-
1800	24,000,000	+50.0%
1850	38,000,000	+58.3%
1900	74,000,000	+94.7%
1950	167,000,000	+125.7%
1999	511,000,000	+206.0%
2013	603,191,486	+18.0%
Allikas: "ÜRO 2004. aasta aruande andmed" (PDF)

Suurimad linnad

Järgnevalt on esitatud Ladina-Ameerika kümne suurima suurlinna nimekiri.

Linn	Riik	2017. aasta elanikkond	2014 SKP (ostujõu pariteet, miljonit dollarit, USD)	2014 SKP elaniku kohta, (USD)
Mehhiko linn	Mehhiko	23,655,355	$403,561	$19,239
São Paulo	Brasiilia	23,467,354	$430,510	$20,650
Buenos Aires	Argentina	15,564,354	$315,885	$23,606
Rio de Janeiro	Brasiilia	14,440,345	$176,630	$14,176
Bogotá	Kolumbia	9,900,800	$199,150	$19,497
Lima	Peruu	9,752,000	$176,447	$16,530
Santiago	Tšiili	7,164,400	$171,436	$23,290
Belo Horizonte	Brasiilia	6,145,800	$95,686	$17,635
Guadalajara	Mehhiko	4,687,700	$80,656	$17,206
Monterrey	Mehhiko	4,344,200	$122,896	$28,290

Etnilised rühmad

Ladina-Ameerika inimesed kuuluvad mitmesse etnilisse rühma ja rassi. Enamik Ladina-Ameerika elanikest on mestizod ja mõned teised on mulattid, mustanahalised, zambod ja aasiaanlased.

Indiaanlased või põliselanikud. Ladina-Ameerika põlisrahvastik, tuli ajal Lithic etapis. Neid inimesi on üle kuuekümne miljoni. Nad moodustavad enamuse ainult Boliivias, Peruus ja Guatemalas. Ecuadoris on nad suur vähemus, umbes 1/4 elanikkonnast. Mehhiko indiaanlaste osakaal on peaaegu 30% ja see on ka absoluutarvudes üks suurimaid Ameerika indiaanlaste populatsioone Ameerikas. Enamikus ülejäänud riikides on indiaanlaste vähemused.
Euroopa. 1500. aastatel tulid paljud ibeerlased kolonistid tänapäeva Ladina-Ameerikasse. Tänapäeval on enamik valgeid Ladina-Ameerika elanikke hispaania ja portugali päritolu. Ibeerlased tõid Ladina-Ameerikasse oma keele, religiooni ja kultuuri.
Aafrika. Alates 1500. aastate algusest toodi Ameerikasse miljoneid Aafrika orje. Enamik neist läks Kariibi mere piirkonda ja Brasiiliasse. Haiti on ainus riik Ladina-Ameerikas, kus on mustanahaliste või mulattide enamus.
Aasia. Aasia päritolu inimesi on Ladina-Ameerikas mitu miljonit. Enamik Aasia päritolu Ladina-Ameerika elanikest on jaapani ja hiina päritolu ning nad elavad peamiselt Peruus ja Brasiilias. Suurim väljaspool Jaapanit elav jaapani rahvusest kogukond elab Brasiilias. Samuti kasvab hiinlaste arv Panama ja Costa Rica elanike hulgas (kuigi hiinlased Costa Ricas on suur vähemus). Dominikaani Vabariigis on koht, kuhu on tulnud suur hulk jaapanlasi; enamik jaapanlastest dominikaanlasi elab sellistes linnades nagu Bonao ja Santo Domingo.
Araabia või Lähis-Ida. Araablasi on Ladina-Ameerikas samuti palju, kuid neid leidub peamiselt hispaanlaste ja Kariibi mere piirkondade seas. Kuubal ja Puerto Ricos. Dominikaani Vabariiki saabusid araablased millalgi 19. ja 20. sajandi vahel; (enamik neist on morrakad, liibanonlased ja ida-indiaanlased).

Enamikku neist etnilistest rühmadest võib leida kõikjal Ladina-Ameerikas, kuid kuna enamik ladina-ameeriklasi on segaverelised, ei jõua paljud neist etnilistest rühmadest 100%-ni.

Etniline jaotus, 2011. aastal - Rahvastiku hinnanguline koosseis, 2010. aasta seisuga
Riik	Rahvastik	Ameerika indiaanlased	Valged	Mestizos	Mulattid	Mustad	Zambos	Aasialased
Argentina	40,134,425	1.0%	85.0%	11.1%	0.0%	0.0%	0.0%	2.9%
Boliivia	10,907,778	55.0%	13.0%	30.0%	2.0%	0.0%	0.0%	0.0%
Brasiilia	192,272,890	0.4%	53.8%	0.0%	39.1%	6.2%	0.0%	0.5%
Tšiili	17,063,000	6.2%	60.7%	34.1%	0.0%	0.0%	0.0%	0.0%
Kolumbia	45,393,050	2.0%	38%	48%	0.0%	10.6%	0.0%	0.0%
Costa Rica	4,253,897	2.4%	82.0%	10.3%	2.0%	1.0%	0.0%	2.3%
Kuuba	11,236,444	0.0%	34.3%	0.0%	35.4%	30.3%	0.0%	1.0%
Dominikaani Vabariik	8,562,541	0.0%	16.4%	30.0%	37.7%	21.5%	2.0%	0.4%
Ecuador	13,625,000	38.0%	10.3%	41.0%	5.0%	6.6%	0.0%	0.1%
El Salvador	6,134,000	2.0%	11.0%	87.0%	0.0%	0.0%	0.0%	0.0%
Guatemala	13,276,517	43.0%	16.0%	40.0%	0.2%	0.0%	0.0%	0.8%
Honduras	7,810,848	7.7%	5.0%	82.9%	1.7%	0.0%	2.0%	0.7%
Mehhiko	112,322,757	14.0%	15.0%	70.0%	0.5%	0.0%	0.0%	0.5%
Nicaragua	5,891,199	9.0%	17.0%	69.0%	5.0%	0.0%	0.0%	0.2%
Panama	3,322,576	8.0%	14.0%	51.0%	13.0%	5.0%	3.0%	6.0%
Paraguay	6,349,000	1.5%	25.0%	69.5%	3.5%	0.0%	0.0%	0.5%
Peruu	29,461,933	45.0%	15.2%	32.0%	4.5%	0.0%	0.0%	3.3%
Puerto Rico	3,967,179	2.0%	72.1%	13.0%	6.7%	6.0%	0.0%	0.2%
Uruguay	3,494,382	0.0%	88.0%	8.0%	2.0%	2.0%	0.0%	0.0%
Venezuela	26,814,843	1.6%	42.9%	43.3%	7.7%	2.3%	0.0%	2.2%
Kokku	561,183,291	9.2%	39.1%	33.3%	14.3%	3.2%	0.2%	0.7%

Märkus: Puerto Rico on Ameerika Ühendriikide territoorium.

Keel

Ladina-Ameerikas on kõige levinumad keeled hispaania ja portugali keel. Portugali keel on Brasiilia ametlik keel, samas kui hispaania keel on ametlik keel enamikus teistes Ladina-Ameerika mandriosas ning Kuubal, Puerto Ricos (koos inglise keelega) ja Dominikaani Vabariigis.

Paljud inimesed Peruus, Guatemalas, Boliivias, Paraguays ja Mehhikos räägivad indiaanlaste keeli. Teistes riikides on need keeled vähem levinud, kuid mõnes riigis, näiteks Boliivias, peetakse neid koos peamise Euroopa keelega ametlikuks.

Muud Ladina-Ameerikas kõneldavad indoeuroopa keeled on inglise keel (peamiselt Puerto Ricos, aga ka Guyanas), prantsuse keel (Haitil ja Prantsuse Guajaanas) ja hollandi keel (Suriname). Kuigi prantsuse keelt räägitakse ka Kanada Quebeci provintsis ja Ameerika Louisiana osariigis, ei loeta neid riike Ladina-Ameerika osaks, sest seal räägitakse peamiselt inglise keelt. Guyana, Prantsuse Guajaana (üks Prantsusmaa ülemereterritooriumidest) ja Suriname, mis asuvad Lõuna-Ameerika põhjaosas ja mida tuntakse koos Guajaana nime all, on ainsad kohad Lõuna-Ameerikas, kus ei räägita hispaania ega portugali keelt.

Mõningaid Aafrika keeli räägitakse ka Ladina-Ameerikas. Lääne-Aafrika joruba keelt (tuntud kui Lucumi) räägitakse Kuubal, kus see on rituaalkeel, mida kasutatakse Santeria palvetes.

Mitmes riigis, eriti Kariibi mere piirkonnas, räägitakse ka kreooli keeli. Palenquero on Hispaanial põhinev kreooli keel, mida kõneleb Kolumbias umbes 3000 inimest, see on hispaania keel, millel on palju Aafrika mõjutusi ja mõningaid portugali mõjutusi. Teistel Ladina-Ameerika mandriosa kreoolikeeltel on samad juured, segunedes hispaania keele ja kas Aafrika või põlisrahva keelte või mõlema keelega, nagu Kuuba hispaania keel. Haiti saarel on samuti tuntud kreooli keel, mida nimetatakse Haiti kreooliks.

Religioonid

Enamik ladina-ameeriklasi on kristlased. 2014. aasta uuringu kohaselt on 69% ladina-ameeriklastest roomakatoliiklased ja 17% protestandid. Enamik protestante on pärit Brasiiliast või Kesk-Ameerikast.

Economy

Vaesus ja ebavõrdsus

Vaesus on jätkuvalt üks suurimaid probleeme Ladina-Ameerika riikide jaoks. Hinnangute kohaselt on Ladina-Ameerika maailma kõige ebavõrdsem piirkond. Riiklike uuringute instituudi andmetel olid piirkonna vaeseimad riigid (2011. aastal) järgmised: Haiti, Nicaragua, Boliivia ja Honduras. Alatoitluse all kannatab 72% haitilastest, 47% nicaragualastest ja boliivlastest ning 32% hondurakatest.

Samuti elab Riiklike Uuringute Instituudi andmetel üle 90% haitilastest, 75% boliivlastest, 70% nicaragualastest ja 63% hondurlastest vaesuses.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Milliseid keeli räägitakse Ladina-Ameerikas?

V: Ladina-Ameerika inimesed räägivad romaani keeli, täpsemalt hispaania või portugali keelt.

K: Milliseid piirkondi peetakse Ladina-Ameerika osaks?

V: Ladina-Ameerika hõlmab enamikku Lõuna-Ameerikat ja Kesk-Ameerikat, mõnikord ka Kariibi mere saari.

K: Kas Ameerikas asuvad kohad, kus räägitakse prantsuse keelt, kuuluvad Ladina-Ameerikasse?

V: Ei, prantsuse keelt kõnelevad kohad Ameerikas ei kuulu Ladina-Ameerikasse, kuigi prantsuse keel on samuti romaani keel.

K: Millised on mõned kuulsad kunsti- ja kultuuritraditsioonid Ladina-Ameerikas?

V: Ladina-Ameerikas on elujõulised kunsti- ja kultuuritraditsioonid, sealhulgas maailmakuulus kirjandus, muusika ja kunst.

K: Mis vahe on ladina ja hispaania keelel?

V: Ameerika Ühendriikides viitab "latiino" inimesele, kes on Ladina-Ameerika päritolu, samas kui "hispaanlane" hõlmab ainult riike, kus hispaania keel on ametlik keel.

K: Kas Brasiiliat loetakse hispaanlasteks?

V: Ei, Brasiiliat ei loeta hispaanlasteks, sest selle ametlik keel on portugali keel.

K: Mis on sooneutraalne termin, mis on loodud ladinakeelsete jaoks?

V: Latinx-i jaoks loodud sooneutraalne termin on "Latinx", kuid see ei ole ladinlaste seas laialdaselt kasutusel.