Aafrika keeled: üle 3000 keele, levik ja väljasuremise põhjused

Aafrika üle 3000 keele: levik, ajalugu ja hääbumise põhjused — miks keeled kaovad ning kuidas neid kaitsta.

Aafrika keelte hulka kuulub väga suur ja mitmekesine hulk keeli — hinnangud varieeruvad, kuid sageli mainitakse üle 2000–3000 eri keele. Nende hulka kuuluvad nii mandril algselt kõneldud emakeeled kui ka koloniaalkeeled, mida kolonistid on Euroopast Aafrikasse toonud. Aafrika mandril on maailma suurim keelte kontsentratsioon; vähemalt kolmandik kogu maailmas kõneldavatest keeltest asub või on pärit Aafrikast.

Aastate jooksul on paljud Aafrika keeled välja surnud ja hääbunud. See juhtub mitmel põhjusel, sealhulgas sõdade ja teiste Aafrika hõimude poolt toime pandud genotsiidi tõttu. Teised keeled on hääbumise tõttu hüljatud või nende kõnelejad on kadunud ning palju keeli on asendunud rahvuslike või rahvusvaheliste lingua francadega.

Peamised keeleperekonnad ja näited

Aafrika keeled kuuluvad mitmesse suurde keeleperekonda. Oluline on teada mõningaid peamisi rühmi ja nende tuntumaid esindajaid:

• Niger-Kongo — üks suurimaid perekondi, kuhu kuulub näiteks Yoruba, Igbo, Shona ja palju Bantu-keeli nagu Swahili, Zulu, Xhosa.
• Afroaasia (Afroasiatic) — hõlmab araabia varjundeid Põhja-Aafrikas, semiti keeli, samuti heebrea sugulasi, ja bereberikeeli (Amazigh).
• Nilo-Sahara — sisaldab keeli nagu Luo, Dinka ja Nuer, levinud peamiselt Ida- ja Kesk-Aafrikas.
• Khoisan — väiksemad perekonnad ja üksikud keelekesed Lõuna-Aafrikas, tuntud hindavaheliste klikkide häälikute poolest (näiteks !Kung; klassifikatsioon ja piirid on teadlaste seas endiselt arutluse objekt).
• Lisaks on Aafrikas laialt levinud koloniaalkeeled nagu inglise, prantsuse, portugali ja araabia, mis sageli toimivad ametikeelte või hariduse ja meedia keelena.

Keelte levik ja funktsioonid

Mõned keeled on väga laialt levinud ja toimivad riiklike või piirkondlike lingua francadena (näiteks Swahili Ida-Aafrikas, Hausa Lääne-Aafrikas). Paljudel aladel eksisteerib diglossia ehk olukord, kus formaalne haridus, meedia ja ametlik suhtlus käivad ühes keeles (sageli koloniaalkeeles), aga igapäevane suhtlus toimub mitmes kohalikus keeles. Linnastumine ja tööhõive ning haridussüsteemide nõudmised suunavad sageli inimesi tugevamate, tavaliselt rahvus- või maailmakeelte poole.

Põhjused, miks keeled hääbuvad

Keele väljasuremisele aitab kaasa mitu tähtsat tegurit:

• Poliitiline ja sõjaline vägivald: relvakonfliktid, etnilised puhastused ja genotsiid võivad viia kogukondade hävinguni ning keele kadumiseni — originaalteksstis mainitud sõjad, hõimud ja genotsiid on reaalsed tegurid.
• Keeleline asendumine: noorem põlvkond loobub kohalikust keelest hariduse, töö või prestige tõttu ning asendab selle riigikeele või globaalkeeltega.
• Linnastumine ja migratsioon: liikumine linnadesse vähendab keelekeskkonda, kus väikese kõnelejaskonnaga keelt võiks igapäevaselt kasutada.
• Haridus- ja keelepoliitika: kui haridus ja ametlik elu viiakse läbi võõrkeeles, väheneb kohalike keelte atraktiivsus ja ülekanne nooremale põlvkonnale.
• Majanduslik surve ja globaliseerumine: globaalsed tööstusharud, meedia ja internet soodustavad mõne keele domineerimist teiste arvelt.
• Dokumenteerimise puudumine: paljud keeled on suuliselt edasi antud, puuduvad kirjalikud kirjeldused, sõnastikud ja salvestused — ilma dokumentatsioonita on keele taastamine väga keeruline.

Keelerevitaliseerimine ja säilitamine

Paljud organisatsioonid, kogukonnad ja valitsused töötavad selle nimel, et säilitada ja elustada ohustatud keeli. Mõned levinud meetodid:

• Dokumenteerimine: salvestused, sõnastikud, grammatikakirjeldused ja arhiveerimine teaduslikes ja avalikes andmebaasides.
• Haridusprogrammid: emakeelne õpe algkoolis, keelekursused ja õpetajate koolitused aitavad noori kaasata.
• Meedia ja kultuur: raadio, televisioon, trükised ja nüüd ka sotsiaalmeedia ning mobiilirakendused võimaldavad keelt nähtavamaks teha.
• Yhteisöalgatused: põlisrahvaste juhtimisel toimuvad projektid, mis toetavad igapäevase keelekasutuse ja traditsioonide edasiandmist.
• Õiguslik ja poliitiline toetus: ametliku tunnustuse andmine ja rahastuse suunamine keele- ja kultuuriprojektidele aitab jätkusuutlikkust tagada.

Mida saab teha iga lugeja

• Toeta ja tunnusta kohalikke keeli ning kultuure — kuula ja õpi mõnele väljasuremise ohus olevale sõnale või mõistele.
• Toeta dokumenteerimis- ja haridusprojekte läbi annetuste või vabatahtliku tööga.
• Kui sul on ligipääs haridusele või meediale, edenda multikeelsust ja emakeelset õpetamist.
• Levita teadlikkust: räägi keelte mitmekesisusest ja ohustatusest sõprade ja kogukonnaga.

Aafrika keelte mitmekesisus on kultuuriline ja teaduslik aare. Nende keelte kaitsmine nõuab koostööd kogukondade, teadlaste, poliitikakujundajate ja rahvusvaheliste partnerite vahel — oluline on nii praktiline tugi kui ka kultuuriline austus.

Organisatsioon

Aafrikas räägitakse üle 3000 keele. Need keeled on rühmitatud mitmesse suurde keeleperekonda. Keeleteadlased ei ole üksmeelel selles, millised rühmitused on "õiged" ja kehtivad.

Enamik keeleteadlasi jagab Aafrika keeled nelja suuremasse keeleperekonda. Need on järgmised:

• Afroaasia keeled, mida räägib 350 miljonit inimest Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Aafrika Sarve piirkonnas ja Saheis.
• Niger-kongo keeled, mis on tõenäoliselt maailma suurim keelepere, mida räägitakse Sahara-taguses Aafrikas.
• Nilosahara keeled, mida kõneleb 50 miljonit inimest Chari jõe ja Niiluse jõe ülemjooksul.
• khoisani keeled, mida kõneleb umbes 120 000 inimest, mille hulka kuuluvad kõik "klikikeeled".

See keelte klassifikatsioon põhineb keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimustel, kes avaldas 1963. aastal raamatu "Aafrika keeled" (The Languages of Africa).

Aafrika keeled on traditsiooniliselt (ajalooliselt) jaotatud kuude keeleperekonda. Tänapäeval kahtlevad mõned keeleteadlased, kas mõned neist rühmitustest on kehtivad. Need kuus traditsioonilist perekonda on järgmised:

• Afroaasia keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikast kuni Aafrika Sarve ja Edela-Aasiani välja.
• Niger-kongo keeled, mida räägitakse Lääne-, Kesk- ja Kagu-Aafrikas.
• Nilosahara keeled, mida räägitakse Sudaanis ja Tšaadis.
• khoe keeled, mida räägitakse Namiibia ja Botswana kõrbetes.
• Madagaskaril kõneldavad austroneesia keeled
• Indoeuroopa keeled, mida räägitakse Lõuna-Aafrikas

Teised keeleteadlased usuvad, et nilosahara keeled ja niger-kongo keeled kuuluvad samasse perekonda. Need keeleteadlased jagavad Aafrika keeled vaid kolme keeleperekonda: Niger-kongo keeled, afroaasia keeled ja khoisani keeled.

Olenemata sellest, kuidas suuremad keeleperekonnad on korraldatud, on palju väiksemaid perekondi ja keeleisolaate. Lisaks sellele on olemas mõned tundmatud (haruldased, ebaharuldased) keeled, mida ei ole veel ühessegi perekonda liigitatud. Aafrikas on ka mõned viipekeeled, mis on enamasti keeleisolaadid.

Kaart, millel on kujutatud Aafrika kuus traditsioonilist keeleperet.

Otsing