Namiibia

Ajalugu

Namiibia kuivadel maadel elasid juba ammustest aegadest alates bushmanid, damara ja nama. Umbes 14. sajandil pKr tulid piirkonda Kesk-Aafrikast bantud. Alates 18. sajandi lõpust ületasid Oranje jõe Orlami klannid Kapi kolooniast. Nad kolisid piirkonda, mis on tänapäeval Namiibia lõunaosa. Nomaadi hõimud olid suures osas rahumeelsed. Misjonärid koos orlamidega võeti nende poolt hästi vastu, anti õigus kasutada veekogusid ja karjatada. Edasi põhja poole minnes kohtusid orlamid hererode hõimu klannidega. Nad ei olnud sama sõbralikud. Nama-Herero sõda algas 1880. aastal. Need ei lõppenud enne, kui keiserlik Saksamaa saatis vägesid.

Esimesed eurooplased, kes seda piirkonda avastasid, olid Portugali meresõitjad Diogo Cão 1485. aastal ja Bartolomeu Dias 1486. aastal. Nagu enamikku Sahara-tagusest Aafrikast, uurisid eurooplased Namiibiat suures osas alles 19. sajandil. Sel ajal saabusid kaupmehed ja asunikud, peamiselt Saksamaalt ja Rootsist.

Saksa valitsemine

Namiibiast sai 1884. aastal Saksa koloonia. See pidurdas britide tegevust. Riigi nimi oli Saksa Edela-Aafrika. Aastatel 1904-1907 haarasid hererod ja namaquad sakslaste vastu relvad. Järgnenud hererode ja namaquade genotsiidis tapeti 10 000 nama (pool elanikkonnast) ja umbes 65 000 hererot (umbes 80% elanikkonnast).

Lõuna-Aafrika reeglid

Lõuna-Aafrika hakkas maad valitsema 1915. aastal. Esimeses maailmasõjas alistasid nad Saksa väed. 1919. aastast oli see Rahvasteliidu mandaaditerritoorium. 1946. aastal asendas Liiga ÜRO. Lõuna-Aafrika Vabariik ei loobunud maa valitsemisest. Paljud inimesed arvasid, et maa peaks olema Lõuna-Aafrikast sõltumatu. 1971. aastal öeldi Lõuna-Aafrikale, et nende valdus riigis on ebaseaduslik. Nad ei lahkunud siiski.

Riik sai ametlikult iseseisvaks 21. märtsil 1990. Namiibia esimeseks presidendiks sai Sam Nujoma.

Haldusjaotused

Namiibia on jagatud 14 piirkonnaks ja 121 valimisringkonnaks. Piirkondlikud volikogud valitakse otse salajase hääletuse teel.

Linnad

• Gobabis
• Grootfontein
• Henties Bay
• Karasburg
• Karibib
• Keetmanshoop
• Mariental
• Okahandja
• Omaruru
• Otjiwarongo
• Outjo
• Swakopmund
• Tsumeb
• Usakos
• Walvis Bay
• Windhoek (pealinn)

Namiibia piirkonnad: 1. Kunene2 . Omusati3 . Oshana4 . Ohangwena5 . Oshikoto 6. Kavango West7 . Kavango East8 . Zambezi9 . Erongo10 . Otjozondjupa 11. Omaheke12 . Khomas13 . Hardap14 . ǁKaras


Walvis Bay


Swakopmund

Turism

Turism annab Namiibia majandusele olulise panuse (14,5%). See loob kümneid tuhandeid töökohti (18,2% kõigist töökohtadest). Aastas külastab Namiibiat üle miljoni turisti. Riik on üks peamisi turismisihtkohti Aafrikas. See on tuntud ökoturismi poolest, mis iseloomustab Namiibia ulatuslikku loodust.

Turistidele on seal palju majutuskohti ja kaitsealasid. Sportlik jahindus on samuti suur ja kasvav osa Namiibia majandusest. See moodustas 2000. aastal 14% kogu turismist. Namiibias on palju liike, mida rahvusvahelised sportküttid soovivad. Lisaks sellele on populaarseks saanud sellised ekstreemspordialad nagu liivalauasõit ja 4x4 sõitmine. Paljudes linnades on ekskursioone pakkuvaid ettevõtteid. Kõige külastatavamad kohad on Caprivi ribad, Fish River Canyon, Sossusvlei, Skeleton Coast Park, Sesriem, Etosha Pan ja rannikulinnad Swakopmund, Walvis Bay ja Lüderitz.

Näide Namiibia elusloodusest, tasandiku sebrast, mis on üks turismi fookus.

Haridus

Namiibias on nõutud tasuta haridust 10 aasta jooksul vanuses 6-16 aastat. Klassid 1-7 on algklassid, klassid 8-12 keskharidus.

Enamik Namiibia koole on riiklikud. On mõned erakoolid. On neli õpetajakoolitust, kolm põllumajanduskolledžit, üks politseikoolitus, üks ülikooli tasemel polütehniline kõrgkool ja üks riiklik ülikool.

Namiibias olevad märgid, mis näitavad, milliseid keeli paljud inimesed veel kasutavad

Sport

Kõige populaarsem spordiala Namiibias on jalgpall. Namiibia jalgpallikoondis kvalifitseerus 2008. aasta Aafrika Rahvuste Karikale. Nad ei ole veel ühelegi maailmameistrivõistlusele kvalifitseerunud. Namiibia ragbikoondis on osalenud neljal maailmameistrivõistlusel. Namiibia osales 1999., 2003., 2007. ja 2011. aasta ragbi maailmameistrivõistlustel. Populaarne on ka kriket. Rahvusmeeskond mängis 2003. aasta kriketi maailmameistrivõistlustel.

Inline Hockey't mängiti esmakordselt 1995. aastal. Viimastel aastatel on see muutunud üha populaarsemaks. Naiste inlinehoki rahvusmeeskond osales 2008. aasta FIRS-i maailmameistrivõistlustel. Namiibias toimub üks maailma raskeimaid jooksuvõistlusi, Namiibia ultramaraton.

Namiibia kuulsaim sportlane on kindlasti sprinter Frankie Fredericks (100 ja 200 m). Ta võitis neli olümpiahõbedat (1992, 1996). Samuti on tal medaleid mitmetelt kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt. Ta on tuntud ka humanitaartegevuse poolest Namiibias ja kaugemalgi.

Seotud leheküljed

• Namiibia jõgede loetelu
• Namiibia olümpiamängudel
• Namiibia jalgpallikoondis