Namiibia — ülevaade: ajalugu, geograafia, kultuur ja põhilised faktid

Avasta Namiibia: põhjalik ülevaade ajaloost, geograafiast, kultuurist ja põhilistest faktidest — Namiibi kõrb, kolonialism, keel ja Windhoek.

Namiibia Vabariik on riik Lõuna-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Piirneb põhjas Angola, Sambia ja Zimbabwe, idas Botswana ja lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Ta sai Lõuna-Aafrikast iseseisvaks aastal 1990. Enne seda nimetati seda Edela-Aafrikaks. Selle pealinn on Windhoek.

Enne Esimest maailmasõda oli Namiibia Saksa koloonia. Saksa keelt räägitakse riigis endiselt laialdaselt, kuigi ametlikuks keeleks on inglise keel.

Namiibias elab 2,1 miljonit inimest.

Riigi nimi tuleneb Namiibi kõrbest. See on väidetavalt maailma vanim kõrb.

Kiired faktid

• Pindala: umbes 824 292 km² — Namiibia on üks suuremaid riike Aafrikas pindala järgi.
• Rahvaarv: ligikaudu 2,6 miljonit inimest (2023. aasta hinnang) — Namiibia on harvaasustatud riik.
• Pealinn: Windhoek.
• Valitsus: presidendirežiim ja parlamentaarne süsteem; pikalt valitsev partei on SWAPO.
• Ofitsiaalne keel: inglise keel, kuid igapäevases elus on laialt kasutusel ka mitmed kohalikud keeled, saksa ja afrikaani keel.
• Valuuta: Namiibia dollar (NAD), mis on seotud Lõuna-Aafrika randiga.

Geograafia ja kliima

Namiibia asub Lõuna-Aafrika lääneosas Atlandi ookeani ääres. Ranniku lähedal on tuntud Namiibi kõrb — väga kuiv ja tuuline ala, kuhu langevad kõrged liivaküngad (näiteks Sossusvlei). Rannikut mõjutab külm Benguela ookeanivool, mis tekitab sageli udu ja piirab sademeid. Idaosas on osaliselt Kalahari poolkõrb, samas kui põhjaosas ja loodes leidub viljakamaid alasid ja jõeorge (nt Kunene ja Zambezi piirkondade lähistel).

Riigi põhja- ja keskosas paikneb ka Etosha suur soolapann ning lääneosas tuntud Skeleton Coast — rannik, kus laevahukkade tõttu on palju luustikke ja randa visatud jäänuseid.

Ajalugu lühidalt

Namiibia tänapäevane ajalugu hõlmab saksa koloniaalperioodi (1884–1915), mille käigus tekkisid ka konfliktid kohalike rahvastega (sh herero ja nama rahvastike vastasseisud 1904–1908). Pärast Esimest maailmasõda tuli territoorium Lõuna-Aafrika haldusalasse lepingulise mandaadina ja hiljem de facto annekteeriti. 20. sajandi keskpaigast alates kasvas iseseisvusliikumine ning peamine vabadusliikumine oli SWAPO, mis juhtis nii poliitilist kui relvastatud vastupanu. Pärast rahvusvahelist survet ja läbirääkimisi saavutas Namiibia iseseisvuse 1990. aastal.

Kultuur ja rahvused

Namiibias elab mitmeid etnilisi rühmi, neist suurim on ovambo rahvas, lisaks on olulised herero, himba, damara, nama, kavango ja san (busmanid). Kultuur on mitmekesine — traditsioonilised kommuunid ja tavad elavad koos kolonialismi pärandiga (saksa- ja afrikaani mõjud). Himba rahvas on tuntud oma traditsioonilise eluviisi ja karakteristlike punase okkeriga kehaseksimise poolest.

Religiooniliselt on enamik kristlased, kuid kombineeritud uskumused ja traditsiooniline maagia on mitmes kogukonnas endiselt kohal.

Majandus

Namiibia majandus toetub peamiselt:
- kaevandustele: teemantid, uraan, vasem, plii ja muud maavarad; teemantikaevandused ja uraani tootmine on olulised ekspordiallikad;
- kalapüügile ja merendusele (rannik ja lähimered pakuvad ressursse);
- turismile: loodus- ja looduskaitsealad (Etosha, Namiib, Skeleton Coast jt) meelitavad külalisi;
- põllumajandusele ja karjakasvatusele, kuigi veepuudus piirab suurt põllumajandust.

Riik on rikas loodusvarade poolest, kuid sissetulek ja elutase jagunevad ebaühtlaselt; tööpuudus ja sotsiaalsed väljakutsed on olulised poliitilised küsimused.

Loodus ja kaitsealad

Etosha rahvuspark on üks Namiibia tähtsamaid loodusparke, kus elab palju imetajaid ja linde — seal on võimalik näha elevante, lõvisid, sebrasid, antiloope ja haruldasi liike nagu musta ninasarvikut. Namiibia on tuntud ka heade looduskaitseprogrammide ning kogukonnapõhiste konserveerimisalgatuste poolest, mis on aidanud näiteks gepardide ja teiste röövloomade säilimist.

Eriline taimeliik on Welwitschia mirabilis — iidne ja kohalik taimeim, mis kasvab Namiibi kõrbes ja võib elada sajandeid.

Turism ja vaatamisväärsused

• Sossusvlei ja Deadvlei — kõrgeimad liivadüünid maailmas ja valged soolapinnad nende vahel.
• Skeleton Coast — eriline ja dramaatiline rannajoon.
• Etosha rahvuspark — varane safarisihtkoht Lõuna-Aafrikas.
• Swakopmund ja Walvis Bay — ranniku- ja seikluslinnaelamus, veespordialad, mereelustiku vaatlus.
• Fish River Canyon — üks maailma suurimaid kanjone.

Praktiline teave ja huvitavad faktid

- Namiibia on üks maailma kõige madalama rahvastikutihedusega riike.
- Kliima on suures osas kuiva ja poolkõrbeline; rannikul on jahutav udu ja jahedamad temperatuurid tänu Benguela hoovusele.
- Riigis on kaks ametlikku valuutatiga seotud majanduslikku partnerlust — Namiibia dollar ja Lõuna-Aafrika rand on mõlemad ringluses.
- Namiibi kõrbe liivadüünid on eriti populaarsed fotograafide ja loodushuviliste seas, sügisest kevadeni on turismiperiood aktiivsem.

Kokkuvõte

Namiibia on suur, harvaasustatud ja looduselt mitmekesine riik, kus kohtuvad vanad kõrbed, rikkalik loomastik ja mitmekesine kultuuripärand. Riigil on tugev potentsiaal loodus- ja seiklusturismi ning maavarade ekspordi toel, samas seisab ta silmitsi sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega. Namiibi ajalugu — alates saksa koloniaalajast kuni iseseisvumiseni 1990. aastal — on jätnud sügava jälje riigi demograafiasse ja kultuuri.

Haldusjaotused

Namiibia on jagatud 14 piirkonnaks ja 121 valimisringkonnaks. Piirkondlikud volikogud valitakse otse salajase hääletuse teel.

Linnad

• Gobabis
• Grootfontein
• Henties Bay
• Karasburg
• Karibib
• Keetmanshoop
• Mariental
• Okahandja
• Omaruru
• Otjiwarongo
• Outjo
• Swakopmund
• Tsumeb
• Usakos
• Walvis Bay
• Windhoek (pealinn)

Namiibia piirkonnad: 1. Kunene2 . Omusati3 . Oshana4 . Ohangwena5 . Oshikoto 6. Kavango West7 . Kavango East8 . Zambezi9 . Erongo10 . Otjozondjupa 11. Omaheke12 . Khomas13 . Hardap14 . ǁKaras


Walvis Bay


Swakopmund

Turism

Turism annab Namiibia majandusele olulise panuse (14,5%). See loob kümneid tuhandeid töökohti (18,2% kõigist töökohtadest). Aastas külastab Namiibiat üle miljoni turisti. Riik on üks peamisi turismisihtkohti Aafrikas. See on tuntud ökoturismi poolest, mis iseloomustab Namiibia ulatuslikku loodust.

Turistidele on seal palju majutuskohti ja kaitsealasid. Sportlik jahindus on samuti suur ja kasvav osa Namiibia majandusest. See moodustas 2000. aastal 14% kogu turismist. Namiibias on palju liike, mida rahvusvahelised sportküttid soovivad. Lisaks sellele on populaarseks saanud sellised ekstreemspordialad nagu liivalauasõit ja 4x4 sõitmine. Paljudes linnades on ekskursioone pakkuvaid ettevõtteid. Kõige külastatavamad kohad on Caprivi ribad, Fish River Canyon, Sossusvlei, Skeleton Coast Park, Sesriem, Etosha Pan ja rannikulinnad Swakopmund, Walvis Bay ja Lüderitz.

Näide Namiibia elusloodusest, tasandiku sebrast, mis on üks turismi fookus.

Haridus

Namiibias on nõutud tasuta haridust 10 aasta jooksul vanuses 6-16 aastat. Klassid 1-7 on algklassid, klassid 8-12 keskharidus.

Enamik Namiibia koole on riiklikud. On mõned erakoolid. On neli õpetajakoolitust, kolm põllumajanduskolledžit, üks politseikoolitus, üks ülikooli tasemel polütehniline kõrgkool ja üks riiklik ülikool.

Namiibias olevad märgid, mis näitavad, milliseid keeli paljud inimesed veel kasutavad

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Namiibia?

K: Millised riigid piirnevad Namiibiaga?

K: Millal sai Namiibia Lõuna-Aafrikast iseseisvaks?

K: Kuidas nimetati Namiibiat enne iseseisvumist?

K: Milline on Namiibia pealinn?

K: Mis keelt räägitakse Namiibias?

K: Miks on Namiibia nime saanud Namiibi kõrb?

Otsing